4-13-8103/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-8103

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Väärteoasi

K.H

väärteoasi

narkootiliste

ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 151 tunnustel

Väärteoprotokoll:

AB1206752

(väärteoasi

nr

2376,13,004384)

Menetlusalune isik

K.H (isikukood XXX, elukoht XXX;

telefoninumber XXX; kodakondsus määratlemata, töökoht

puudub) Kriminaalja väärteokorras karistatud korduvalt;

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida-Harju politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

08.01.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja Marina Vahersalu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada K.H väärteo toimepanemises NPALS § 15

järgi ja

mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. K.H-le mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

3. K.H tuleb arest ära kanda hiljemalt 21. veebruariks 2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada K.H suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Välja mõista K.H-lt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 41.40 eurot 4-13-8103 (nelikümmend üks eurot ja nelikümmend senti) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „K.H, 4-13-8103, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 08.01.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

16.11.2013.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1206752, mille kohaselt K.H 16.11.2013.a. kella 20:11 ajal Haigla ja Keemikute tänava ristmiku bussipeatuses Maardus oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus K.H narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

saateleht-tellimus joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, - joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 3583T, - karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Rahvastikuregistri andmetel on isik elus. Politsei andmetel teda ei ole kinni peetud mõnes muus asjas. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kohtukutse oli edastatud menetlusalusele isiku K.H isa XXXedastatud allkirja vastu 16.12.2013.a. aadressil, mille menetlusalune isik on andnud enda elukohaks. Kuivõrd kutse on edastatud menetlusaluse isiku täisealisele pereliikmele, eeldab kohus, et isik on kutse kättesaanud ning on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohtuistungi toimumise kuupäeval K.H kohtuistungile ei ilmunud. Samuti ei ole menetlusalune isik teavitanud kohut põhjustest, miks ta ei ole istungile ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud. Kohtuväline menetleja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et asja saab arutada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetleja leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti, on põhjendatud ja tõendatud. Menetleja taotleb 15 päeva aresti, kuna eelmine karistus kahe episoodi eest oli 20 päeva. Samuti välja mõista menetluskulud 41.40 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et K.H süü 16.11.2013 NPALS § 15

1 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo

asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et K.H oli tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud saateleht-tellimusega joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, mille kohaselt K.H-lt on uriiniproovi markeeringuga nr 3113 võtnud Dmitri Budnikov ja kontrollitavateks aineteks on amfetamiin ja opiaadid; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 3583T, mille kohaselt on uuringuga K.H uriinist tuvastatud fentanüül ja klonasepaami metaboliit. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks.

Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. K.H karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud kriminaalkorras; väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest karistatud korduvalt arestiga, viimati 25-päevase arestiga 31.10.2013. Rahalised karistused tasumata.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas. Fentanüül kuulub esimesse nimekirja. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.H varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.H on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata ja kriminaalkorras vangistustega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 10 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.02.2014.a. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub K.H-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 41,40 eurot (nelikümmend üks eurot ja nelikümmend senti) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest.

Kristina Väliste