4-13-8083/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-8083

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-13-8083

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

R.Z kaitsja Riho Sillar kaebus

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus 14.11.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2230,13, 050675. Menetlusalune isik

Kaitsja

R.Z , isikukood: xxx, elukohtxxx

Riho Sillar

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada R.Z kaitsja Riho Sillar kaebus osaliselt.

Tühistada Polit ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo sei-

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 14.11.2013.a otsus väärteoasjas nr osaliselt lisakaristuse määramise osas. 2230,13,050675

Võtta iiklusseaduse § 22 ära R.Z suhtes lisakaristusena l

7 lg 5 p 2 alusel sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik

Heiki Lindus 14.11.2013.a otsus väärteoasjas nr põhikaristuse 2230,13,050675 määramise osas muutmata. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva R.Z

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtu - otsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

16.10.2013 koostas Politseija piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalve väärteoprotokolli talituse liikluspolitseinik Axxx Axxx 20131016226001 (lk

44 R.Z suhtes selle fakti kohta, et 16.10.2013 kell 21.12 Ida-Viru maakonnas )

xxx R.Z xxx xxx 141+/-9 mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega

km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Nimetatud teoga rikkus R.Z LS § 15 lg 1 p 1. R.Z-i tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu

16.10.2013.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 14.11.2013 otsuse väärteoasjas 2230,13,050675 milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, videosalvestuse, tunnistaja Kati Luht ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas asulavälisel sõidukiirusega km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, 141+-9

ületades seejuures lubatud kiirust km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 3 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati § 227 lg 3 järgi R.Z-i

LS

rahatrahviga 120

480 eurot ja lisakaristusena trahviühikut summas LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

01.12.2013 saabus Viru Maakohtule R.Z kaitsja Riho Sillar kaebus R.Z suhtes 14.11 2230,13,050675. .2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr KAEBUS

01.12.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul Ida tühistada Prefektuuri 14.11.2013 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 või § 30 alusel või siis alternatiivina tühistada otsus osaliselt määratud lisakaristuse osas, jättes lisakaristus kohaldamata. Samuti palus ta hüvitada menetlusalusele isikule tema valitud kaitsjale makstud tas

u täies ulatuses. Kaebuse kohaselt LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist § 227 lg s 3 sätestatud süüteo eest kolmest

- kuust kuni kuue kuuni. Sealjuures on karistusõiguse üldosast tulenevalt kohtuväline menetleja seotud sanktsiooni õiguslike raamidega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü

(nulla poena sine culpa). Õigusriiklikult on just süü, mitte aga menetlusaluse subjekti individuaalsed karakteristikud, isiku karistamise põhistatuse lähtepunkt. Erinevalt nõukogude kriminaalõigusest ei määratle positiivne (karistus) õigus karistuse mõistmise iseseisva alusena süüdistatava isikut, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi selgelt ja ühemõtteliselt alati eristada (RKKKo 13.05.2004, nr 3-1-1-40-04, p 7).

Väärteootsuses ei ole süü suurust välja selgitatud ega seostatud määratud karistust individualiseeritud süü suurusega. Enamgi veel KarS § 56 toodud asjaolud on Väärteootsuses e

sitatud süsteemitult ning karistuse määra valikul ei ole otsuse kujunemine jälgitav.

Preventsioone ja süü suurust ei ole eristatud. Väärteootsusest ei ole võimalik aru saada menetleja hinnangut süüle ja preventsioonidele ning nende mõju karistusele. Menetl eja on ilmselgelt väljunud karistuse seaduslikest raamidest nii põhi kui lisakaristuse määramisel.

-

Väärteootsusest nähtub, et menetleja on põhikaristuse rahalist määra ja lisakaristuse kohaldamisvajadust põhistanud karistusregistri arhiivi kantud andmeteg – a kustunud karistusandmetega! Eelöeldu on õigusriigis ühemõtteliselt lubamatu. Jättes siinkohal kõrvale küsimuse sellest, et eripreventsioonid on küll relevantsed lisakaristuse määramisel, kuid ei moodusta süüst rippumatult iseseisvat karistamisalust põhikaristuse liigi ja määra valimisel, toonitab Menetlusalune isik järgmist. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et varasemaid karistusi saab arvestada siis ja ainult siis, kui (a) need ei ole karistusregistrist kustutatud ja (b) on uue teoga seotud ehk mõistetud või määratud samaliigiliste rikkumiste eest. Lisaks peab menetleja põhistama, millist konkreetset mõju varasem süütegu mõistetevale karistusele avaldab (RKKKo 19.06.2003, nr 3-1-1-79-03, p 14; RKKKo 11.09.2007, nr 3-1-1-33-07, p

12). Lisakasrist

use puhul on määravaks mitte niivõrd süü (põhikaristus), vaid (eri)

preventsioonid. Viimane on immanentselt seotud varasemate samaliigiliste süütegude ning mõistetud/määratud karistustega. Väärteootsusest ilmneb, et Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel eksinud karistust mõjutavate faktiliste asjaolude tuvastamisel: „Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 14 kehtivat õigusrikkumist s.h. on teda 7 korra karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning nendest ühel korral ka Liiklusseadus § 227 lg 3 alusel, seega samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest juba karistatud. Menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega ainult rahatrahvide määramine karistusena ei mõjuta isikut seadusekuulekamale käitumisele. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.“

Eeltoodud argumentatsiooni kvaliteet on formaalselt trafaretne, jättes põhikaristuse valitud määra sootuks põhjendam ta. Lisaks esineb Väärteootsuses a ilmne faktiviga: Karistusregistrist nähtub, et R.Z on liiklusseaduse nõuete rikkumise eest ainult üks kehtiv karistus väärteoasjas nr 2315,12,009328 ning seegi ainuke rikkumine on toime pandud enam kui aasta tagasi (otsuse jõustumise kp 14.09.2012). Karistus on kehtiv üksnes seepärast, et

Menetlusalusel isikul puudusid 2012. aastal rahalised vahendid rahatrahvi koheseks tasumiseks. Oleks rahatrahv tas

utud väärteootsuse jõustumisel viivitamatult, poleks R.Z 16.10.2013.a. seisuga ühtegi kehtivat – karistust s.t et vastupidiselt menetleja poolt märgitule, on varasemad karistused, s.o rahatrahv põhikaristusena ilma lisakaristust määramata, mõj isikut seaduskuulekale käitumisele, mistõttu utanud Menetlusalust lisakaristuse kohaldamine on põhjendamatu ja seega ülemäärane.

Menetlusalune isik töötab autojuht laotöötajana ning mootorsõiduki juhtimisõigus on -

tööülesannete täitmise vältimatuks eeltingimuseks. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb talle ülimalt intensiivne põhiõiguste riive – töökoha ja sellest tulenevalt ainsa sissetuleku kaotus. Menetlusaluse isiku töö iseloomu tõttu toob lisakaristus tema jaoks kaasa väga raske tagajärje.

Siinkohal on t karistusega ei ähelepanuväärne, et kaugeltki mitte iga kuriteo eest ette nähtud kaasne sedavõrd rasked tagajärjed. Karistusõiguse põhimõtetega ei saa olla kooskõlas olukord, kus väärteokaristus on rangem kui kuriteo eest ettenähtu. Antud asjas on väärteo eest määratud lisakaristuse heidutav mõju isiku eksistentsiaalsetele õigustele faktiliselt intensiivsem kui võimalik kuriteokaristus. Lisaks on väärteokaristuse määramisel jäetud tähelepanuta, et Menetlusalusel isikul on kaks ülalpeetavat: alaealine laps ja abikaasa.

Perekonnaõigusest tulenevalt lasub Menetlusalusel isikul alaealise lapse ja tema ema ülalpidamise kohustus. PKS § 111 lg te 1 ja 2 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal -

pidama vähemalt kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Lapse isa ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Menetlusaluse isiku poeg on 5 kuune (sünd.

-

30.06.2013.a.) ning lapse emal ei ole võimalik lapse eest hoolitsemise tõttu iseseisvalt sissetulekut saada. Perekond on Menetlusaluse isiku ülal pidada. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnev töökoha kaotus jätaks alaealise lapse ja tema ema ülalpidamiseta, mistõttu lisakaristus riivab ebaproportsionaalselt ka nende õiguspäraseid huve.

KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavateks asjaoludeks muu hulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on temale etteheidetud tegu tunnistanud, aidanud kaasa väärteo avastamisele (andnud vastavasisulisi ütlusi) ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et asjas esinevad karistust kergendavad asjaolud, kuid ei ole neid karistuse määramisel tegelikult kuidagimoodi arvestatud, väljudes otsuse tegemisel karistuse seadusjärgsetest raamidest. Väärteootsusest nähtuvalt on Kohtuväline menetleja jätnud süürelevantsed asjaolud tuvastamata.

Menetlusalune isik on tunnistanud, et ületas teelõigul lubatud sõidukiirust (90 km/h), kuid sõidukiiruse ületamise ulatus vajab täiendavat kontrollimist, sest sellest sõltub süüteo kvalifikatsioon. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja põhikaristuse osas teha uus otsus lisakaristuse osas, millega vähendada määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud, väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.

2. Lubatud sõidukiirust ületati olulisel määral.

3. Menetlusalune isik tunnistas süüd.

4. Menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt oli tegu toimepandud tahtlikult.

5. Väärteootsuse koostamise ajal kohtuvälise menetleja esindaja luges menetlusaluse isiku puhul kehtivaks 14 õigusrikkumist.

Viru Maakohtule esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku varasemate karistuste arvestuse osas kohtuvälise menetleja esindaja eksinud, samas puuduvad menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos väärteomenetluse lõpetamise alused ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 tulenevalt on mõõtetegevus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibree

ritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Akrediteeringut ei pea võtma, kui nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Politseile on kiirusemõõte metoodika kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega nr 78 vastu võetud 16.06.2011. Mõõtmist teostanud liikluspolitseinik A on läbinud xxx Axxx

pädeva mõõtja koolituse (lisatud politseiarvestuse ja finantsinfovara SAP väljavõte).

Täiendkoolituse kava koostatakse vastavuses Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud “Politsei ja Piirivalveameti koolituspõhimõtetele”. Andmed -

mõõtmistega tegelevate ametnike väljaõppe ja täiendkoolituse kohta kantakse personaliarvestuse majandusja finantsinfovarasse SAP. Politsei kasutuses olnud Stalker Dual on läbinud nõuetekohase taatluse (lisatud taatlustunnistuse koopia).

1. Menetlusaluse isiku puhul on kohtuvälise menetleja esindaja ekslikult võtnud arvesse karistusregistris lahtris „arhiveeritud väärteod“ nimetatud õigusrikkumised. Karistusotsuse koostamisel on kohtuvälise menetleja esindaja poolt jäänud ekslikult tähelepanuta Karistusregistri seaduse § 35`1 lg 1, milles nähakse ette alates 01.10.2013 muudatused seoses süüteomenetluses isiku kehtivate karistusandmete ning süüteo korduvuse arvutamisel karistusregistris.

Eeltoodule tuginedes ja lähtuvalt Karistusregistri väljavõttest on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust (asja nr 940013000741 otsus jõustus 27.05.2013 ja asja nr

231512005971 otsus jõustus 14.09.2012, kuid otsus täideti 28.03.2013).

2. Menetlusaluse isiku poolt õigusrikkumise toimepanemise osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt, et see on tõendatud väärteotoimikus olevate tõenditega ning loetletud tõendid on usaldusväärsed ning seaduslikud.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alusetu ja põhjendamatu on kaitsja väide selle kohta, et menetleja poolt oli ebaõigesti määratud laiendmääramatus. Patrullsõiduki kiirus on fikseeritud kirjalikus tõendiga, milleks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja patrullauto kiirus on nähtav ka kohtule edastatud videosalvestuselt. Seega kaitsja poolt esitatud kahtlused on alusetud.

4. Alusetu on ka kaitsja väide selle kohta, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis puudub märge mõõterežiimi kohta, kuna kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil alajaotuses „sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim“ on tehtud menetleja poolt rist lahtrisse „vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“.

5. Tuginedes kiirusemõõtja kasutusjuhendile ning kiirusemõõtmise metoodikale on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et käesoleva väärteoasja raames kasutatud kiirusemõõteseadme Stalker Dual SL 9 puhul ei ole nõuet mõõtekaugust märkida. Seega selle asjaolu puudumine ei saa muuta usaldamatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et ei ole asjakohased kaitsja viited Helsingi Ülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi kaitsnud Txxx xxx Õ väljatoodud asjaolud seoses kiirusemõõturitega, kuna töö on koostatud 2001 aastal ning põhitekst koostatud 2000 aastal. Sel perioodil politseis kasutusel olnud kiirusemõõturid on juba uute vastu välja vahetatud ning nende töökindluses ei ole alust kahelda. Kohatu on ka viidata Indrek Sirk poolt ajalehes

Postimees ilmunud artiklile, seostades seda käesoleva juhtumi puhul politsei poolt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märkimata jäetud mõõterežiimiga, kuna sai ka eelpool kirja pandud, et vastav mõõterežiim oli korrektselt märgitud.

7. Väärteotoimikule tuginedes saab üheselt väita, et tunnistajana üle kuulatud Kati Luht ei ole ühtegi menetlustoimingut antud väärteomenetluse raames teinud. Tunnistaja enda kirjalikes ütlustes lähtus menetlusaluse isiku poolt enne kirjalikku ütluste fikseerimist antud suulistest ütlustest ning sellest tulenevalt sai tunnistaja enda ütlustes kirjeldada seda, mis menetlusalune isik hilisemalt kirjalikult ka fikseeris. Enne kirjalike ütluste andmist tunnistaja oli tajunud vahetult toimunud asjaolusid ning ka menetleja poolt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgitud asjaolusid, seega oli talle teada ka tuvastatud kiirus, laiendmääramatus ning kui palju menetlusalune isik lubatud sõidukiirust ületas. Eeltoodule tuginedes saab väita, et kaitsja poolt on tekitatud põhjendamatuid kahtlusi, mis ei ole käesoleva väärteoasja raames kinnitust leidnud.

Määratud karistuse suuruse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et väärteootsuse koostamise hetkel oli põhjendatud isikule nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määramine väärteootsuses olevas ulatuses.

Isik oli küll süüd tunnistanud, kuid tema poolt ei ole väljendatud kahetsust toimepandud õigusrikkumise osas. Õigusrikkumise toimepanemise põhjenduseks tõi isik kohtumisele hilinemise, mis aga näitab isiku suhtumist õigusnormidesse. Lähtuvalt Karistusregistri väljavõttest ei ole varasemad rahalised karistused mõjutanud isikut seadusekuulekamale käitumise, peale karistuste määramist isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Isiku poolt iga järgnev õigusrikkumine on olnud eelnevast raskema loomuga, seega isik ei ole teinud järeldusi varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud karistustest.

Menetlusalust isikut on juba lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud, kuid see ei ole teda kuidagi mõjutanud. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusaluse isiku töö võib olla seotud juhtimisõiguse vajadusega, kuid siinkohal peaks juht enne õigusrikkumiste toimepanemist sellele mõtlema, et raskete õigusrikkumiste toimepanemise tagajärjel võib olla raskendatud edaspidi tööülesannete täitmine, kui ka igapäeva elus perekonna eest hoolitsemine.

Menetlusaluse isiku kaitsja on lisanud menetlusaluse isiku tööandja poolt tõendi, milles kirjeldatakse R.Z xxx logistika juhi poolt, samas kirjas on tööülesandeid

viidatud ka töölepingule, kuid mingil põhjusel seda esitatud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et tööülesannete täpne loetelu ongi just töölepingus kirjas ning see oleks usaldusväärne tõend tööiseloomu kohta. Menetlusalune isik enda ütlustes kohapeal on enda töökohaks nimetanud loatööline. Sellisel puhul aga ei ole isikul juhtimisõigust vaja.

Õigusrikkumine oli toimepandud pimedal ajal, mil nähtavus teel on oluliselt väiksem.

Nähtavust piiravad ka vastutulevate sõidukite tuled ning sellistes oludes liikudes lubatust oluliselt suurema kiirusega ei jõua juht reageerida ootamatutele takistustele, mis teele ilmuda võivad. Sellisel kiirusel takistusega kokkupõrkel võivad olla aga väga rasked tagajärjed.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada nii põhikaristusena rahatrahvi, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetleja esindaja on eksinud menetlusaluse isiku varasemate karistuste arvestamisel, siis palume kohtul teha uus otsus, milles põhikaristusena määratud rahatrahvi osa jätta muutmata ja lisakaristuse määramisel vähendada karistust ning määrata juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuud ehk siis sanktsiooni minimaalses ulatuses. Kuna antud väärteoasjas puuduvad väärteomenetluse lõpetamise alused või väärteomenetlust välistavad asjaolud, jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § kohtuväli

120 lg 1 palub ne menetleja tema otsus jätta muutmata põhikaristuse osas ning teha uus otsus, milles vähendada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Liiklusseaduse § kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise -ga 227

teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne.

Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk ) millest nähtub, et

16.10.2013 kell 21.12 Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinn-Narva maantee 129 km-l teostati mootorsõiduki õõtmist. xxx liikumiskiiruse m

Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual SL9, DC083468, (JLS2), Antennid 053593 ja 053592, Taatlustunnistus nr TTRSS-13/00033 (kehtib 27.01.2014). Mõõtmist teostati liikuvast patrullautost 1. sõidurajal, mille kiirus oli sõiduk

95 km/h. Mootor liikus 1. sõidurajal, üksinda vastassuunaliselt, lähenes patrullautole. Doppleri signaal ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus + km/h, seega ületamine on mitte vähem ku km/h võrra. Fikseeritud

- 9 i 42

näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Tunnistajaks on kaasatud . Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme K.Lxxx kasutamise protokolliga (lk 47 ).

Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk ) nähtub, et ta võtab rikkumise omaks 45-46 ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti.

Tunnistaja Kati Luht ei teostanud käesolevas väärteoasjas menetlustoiminguid ning tema ülekuulamise protokollist (tl 48) nähtub, et sõiduk xxx xxx liikus xxx kiirusega141+-9 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sõidukit juhtis R.Z.

Karistusregistri väljavõttest (tl 49-52) tuleneb, et seisuga 12.11.2013 R.Z oli

2 kehtivat väärteokaristust Liiklusseaduse järgi ja 14 arhiveeritud väärteokaristust.

Kaebuse juurde lisatud tõendist (tl 24) tuleneb, et R.Z töötab xxx-s autojuhilaotöötajana, kelle peamised tööülesanded seotud auto juhtimisega. Sugulussuhete päringust (tl 26) tuleneb, et menetlusalusel isikul on abikaasa ja alaealine laps. Samuti kaebuse juurde on lisatud liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite kirjeldus (tl 28-39).

Kohtuvälise menetleja vastusele lisatud politseiarvestuse ja finantsinfovara SAP väljavõttest tuleneb, et kiiruse mõõtmist teostatud liikluspolitseinik A on läbinud pädeva mõõtja xxx Axxx

koolituse ja kiirusmõõteseadme Stalker Dual taatlustunnistuse koopiast nähtub, et mõõteseadme on läbinud nõuetekohase taatluse.

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendid on lubatavad ja kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. ohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse K käigus rikutud väärteomenetlusõigu mõõtetulemus jälgitav st, kiiruse on .

Kogutud tõendite põhjal leiab kohus tuvastatuks, et R.Z-i poolt juhitud mootorsõiduk liikus xx-l kiirusega 141+-9 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. sõiduki R.Z-i

kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud km/h, seega ületamine vähemalt 141+-9

42 km/h võrra.

LS § 227 lg sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 t

– rahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 227 lg 5 p õib käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud süüteo eest

2 kohaselt, v kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Menetlusalune isik pani toime LS § 227 lg sätestatud väärteo, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest n ette nähtud 41-60 kilomeetri tunnis, mille eest o

karistuseks kuni 2

00 trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

R.Z tunnistab

väärteo toimepanemist.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik LS-st nimelt § 15 lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. R.Z teadlikult ja sihikindlat ületas sõidukiirust seoses kohtumisele hilinemisega.

Menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et R.Z pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

14.11 R.Z .2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS

§ 227 lg 3 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 alusel LS § 227 lg järgi rah

atrahviga 120 trahviühikut summas juhtimisõiguse äravõtmisega

480 eurot ja lisakaristusena

4 kuuks.

Kaebuse esitaja palus

e osas. Palub kohtult tühistada otsus määratud lisakaristus jätta talle alles juhtimisõigus, kuna tal on 2 ülalpeetavat töölkäija perekonnas ja töötamisel on . Ta on ainuke vajalik juhiloa olemasolu.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist:

Kergendav asjaolu- . Vastulauset ei ole tunnistab süüd, raskendavad asjaolud puuduvad menetlusalune isik esitanud. Menetlusaluse isiku ütlustest järeldub, et õigusrikkumise pani ta toime teadlikult ja tahtlikult. Lubatud sõidukiirust oli ületatud olulisel määral, millega seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Menetlusalusel isikul on 14 kehtivat õigusrikkumist, sh 7 rikkumist sõidukiiruse ületamise eest, seega samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest on isik juba karistatud. Rahatrahvid on tasutud, kuid isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega ainult rahatrahvide määramine karistusena ei mõjuta isikut seadusekuulekamale käitumisele. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline põhjendas nii põhikaristuse kui menetleja selles lahendis

ka lisakaristuse määramise Kuid kohtuväline menetleja ebaõigesti võttis arvesse vajadust.

menetlusaluse isiku arhiveeritud väärteokaristused ning kirjalikus seisukohas märkis, et eksinud.

Karistuse määramise kohta märgib kohus järgmist.

LS § 227 lg orsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

3 kohaselt karistatakse moot

ületamise eest

00 trahviühikut (see on – 41-60 km/h rahatrahviga kuni 2

800 eurot 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad . , kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

R.Z sõitis kiirusega km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 90 km/h.

Tegemist on maanteega. R.Z-i suur süüaste on , kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 km/h võrra. Kohus leiab, et selline lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras häiritud. Samuti teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida liiklussituatsiooni hindamisel (näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Seega leiab kohus, et R.Z-i

süüd antud väärteos ei saa hinnata väikeseks.

LS § 227 lg 3 ätestatud maksimaalne määr on 8 s

00 eurot, keskmine on 400 eurot. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on trahviühikut, s.o veidi üle

480 eurot ehk

kes kmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv trahviühikut summas eurot on üldjoontes proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Kohus peab vajalikuks kohaldada R.Z-i suhtes lisakaristust. R.Z omab kaks kehtivat väärteokaristust, sh üks on Liiklusseaduse järgi lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Käesoleva väärteo toimepanemisega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra, millega seadis R.Z ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada.

Lisakaristuse kohaldamine ei pruugi üldse vajalik olla, kui karistatav isik on karistustundlik rahatrahvi suhtes ehk mõjutatav rahatrahvi näol mõistetud karistusega. Liiklussüütegude puhul on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise võimaluse ja lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on kohtu hinnangul karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Uurides, millal võiks lisakaristuse kohaldamine (juhtimisõiguse äravõtmine) üldse kõne alla tulla, leiab kohus, et siin tuleb tähele panna, et käsitletava kvalifikatsiooni puhul on ka põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist kui põhikaristust võiks eelduslikult valida juhul, kui rahatrahvi kui kergema karistusliigi määramine ei ole võimalik ja juhtimisõiguse äravõtmist kui lisakaristust tuleks kohaldada juhul kui ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi

ga seotud karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õi valikul kombineeritult nii süüpõhimõttet kui ka gustatud rakendada karistuse

preventsioone ehk nii aresti kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Samuti v mis äärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist.

Kohus, arvestades R.Z-i perekondlikku seisundit ja tööülesandete erisusi, märgib, et ootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab m süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda.

Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada LS § 227 lg menetlusaluse isiku suhtes lisakaristus

5 p 2

sätestatud madalamas määras.

KOHTU MEE™ED

R.Z kaebus tuleb rahuldada osaliselt,

tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemliiklusametnik Hxxx xxx poolt tehtud 14.11.2013 otsus Li

väärteoasjas mõistmise osas, mõistes 2230,13,050675 lisakaristuse

lisakaristus sõidukijuhtimise äravõtmise näol . Muus osas jätta otsus muutmata.

3 kuuks

Menetluskulud kaitsja tasu näol tuleb jätta menetlusalusel isikul enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko