3-14-12/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-12

Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.L. esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatada Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 kehtivus kuni M.L. 16.12.2013 vaide lahendamiseni.

2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri taotluse esitajale esindaja (Enno Heringson) kaudu ja Kaitseressursside Ametile (koos esialgse õiguskaitse taotluse koopiaga) ning teadmiseks ka Kaitseministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD 1. 06.01.2014 sai kohus M.L. esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse esitaja palub tunnistada kehtetuks Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9- 2.1/9726 ja määrata kaebajale arstliku komisjoni ilmumise kuupäev mitte varasem, kui 01.07.2015. 2. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud:

- M.L.ni on jõudnud 09.10.2013 dateeringuga Kutsealuse arstliku komisjoni kutse nr 9- 2.1/9726 (tl 7-8), mille kohaselt on taotleja kohustatud ilmuma arstlikku komisjoni 15.01.2014 kell 8.00 aadressile Narva mnt 7 TALLINN. Kutsele on märgitud ka selgitus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tagajärgede kohta, mille kohaselt KVTS § 226 alusel on Kaitseressursside Ametil õigus teha kaitseväekohuslasele ettekirjutus, kui isik ei esita Kaitseressursside Ametile KVTS kohaselt esitamisele kuuluvaid andmeid ja tõendeid, ei ilmu Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks, ei osale KVTS kohaselt terviseseisundi hindamisel või arstliku komisjoni esimehe suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringul ettenähtud ulatuses või kui ei osale kutsesobivuse hindamisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha kuni 640 euro ulatuses.

- 16.12.2013 esitas kaebaja vastustajale vaide (tl 9-10), milles selgitas, et: Alates 17 aastaseks saamisest olen elanud ja elan jätkuvalt välisriigis (Suurbritannia). Välisriiki elama asumise põhjuseks oli mh vajadus parema hariduse omandamiseks. Suurbritannias elades omandasin Bosworth Independent College keskhariduse, mille kinnituseks edastan väljavõtte AQA eksamikomisjoni sertifikaadist. Selgitan, et tegemist on intensiivprogrammiga mille jooksul läbitakse kahe aasta materjal ühe aastaga. Kogu GCE Advanced Level võtab aega kaks aastat, kuid mina läbisin selle aastaga, st. terve Suurbritannia keskkooliastme.

Peale keskkooliastme läbimist asusin õppima Imperial College London õppeasutuses, milles jätkan õpinguid ka hetkel. Eelmärgitud asjaolusid pean tähtsaks seetõttu, et kuni Kaitseressursside Ameti poolt saadud arstliku komisjoni kutseni ei ole ma saanud Kaitseressursside Ametilt ühtegi teadet vm informatsiooni, et mind oleks kutsealuste hulka arvatud. Vastava teabe sain üllatuslikult esmakordselt arstliku komisjoni kutsega, millal see edastati mulle e-kirjaga./.../ Kuna jätkan õpinguid siis esitasin koheselt ajapikenduse taotluse ühes Imperial College London tõendiga Kaitseressursside Ametile. 13.11.2013. a koostas Kaitseressursside Amet vastuskirja, milles märkis, et kuna ma ei ole õigeaegselt ajapikendust taotlenud siis puudub mul õigus ajateenistuse saamiseks.

Kaitseressursside Ameti vastuse lõpus on märgitud, et kui antud haldusaktiga rikutud minu õiguse või piiratud vabadusi siis on mul õigus esitada 30 päeva jooksul vaie Kaitseministeeriumile või halduskohtule. Antud kirjast täpselt ei selgunud, kas selle vastuskirja näol ongi tegemist haldusaktiga (korraldus, ettekirjutus, käskkiri?) kuid igal juhul pean vajalikuks vaide esitamist järgnevalt./.../Arvestades seda, et senini ei ole mulle Kaitseressursside Ameti poolt väljastatud ühtegi teadet võimaliku kaitseväekohustuslaste hulka arvamisest ega muud sarnast informatsiooni siis ei saanud ma mõistlikul viisil ka eeldada, et peale immatrikuleerimist peaksin viimast oma kõrghariduse omandamisest koheselt teavitama (või keskhariduse omandamisest).

Seetõttu on Kaitseressursside Ameti poolt märgitud tähtaeg ka möödas. Küll aga pean vajalikuks, et see tähtaeg ennistataks ning minul võimaldataks haridustee katkematult lõpule viia./.../Minu kaitseväekohustuse edasilükkamine ei saa ühelgi juhul kaitseväe huve kahjustada (tegemist on edasilükkamise mitte läbimata jätmise taotlusega). Küll aga kahjustaks kaitseväekohustuse täitmisele asumine praegu nii minu, kui ka ülikoolis minuga seotud projekti (Racing Green) edasist tulevikku. Samal seisukohal on ka Imperial College London, mille kirja ühes tõlkega esitan.

Kaitseväekohustuse täitma asumine tähendaks õpingutelt eksmatrikuleerimist mis sisuliselt viib haridustee katkemisele. Seega ei ole Kaitseressursside Ameti kirjas väljendatud proportsioonis saavutatava eesmärgiga./.../ Eeltoodust nähtuvalt taotlen Kaitseressursside Ameti vastava haldusakti kehtetuks tunnistamist ja asja uut otsustamist millega

1. ennistada tähtajad

2. anda kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ajapikendus kuni 27. juuni 2015. a seoses kõrghariduse omandamisega Imperial College London ülikoolis.

3. lükata edasi arstlikku komisjoni läbimise kohustus kuni 27. juuni 2015. a.

- 20.12.2013 kirjaga nr 10.4-3/13/5495 (tl 16) teatas Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakond haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 tuginedes vaide menetlemise tähtaja pikendamisest kuni 21. jaanuarini 2014 seonduvalt vajadusega analüüsida täiendavalt vaiet puudutavat informatsiooni ja koguda täiendavaid materjale. Samas kirjas rõhutab

Kaitseministeerium, et endiselt kehtib Kaitseressursside Ameti poolt 09.10.2013 määratud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726, mille kohaselt on kaebaja kohustatud ilmuma arstlikku komisjoni 15.01.2014 kell 8.00 aadressile Narva mnt 7 TALLINN.

3. Kaebaja on taotluses seisukohal, et arvestades, et kutsealuse arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 vastab oma sisult HMS § 51 lg 1 kriteeriumitele, olles isikule kohustuste tekitamisele suunatud korraldus, mille mittejärgimise korral on Kaitseressursside Ametil õigus kohaldada ka KVTS § 226 tulenevat ettekirjutust, on tegemist haldusaktiga. Kaitseministeeriumi märkus, et endiselt kehtib Kaitseressursside Ameti poolt 09.10.2013 määratud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 on sisuliselt õige, kuna HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Samas tuleb märkida, et HMS § 81 kohaselt vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Antud juhul oleks haldusorgan ilmselgelt pidanud haldusakti täitmise peatama eriti veel tuginedes asjaolule, et vaide läbivaatamine nõuab täiendavat informatsiooni kogumist ja analüüsimist.

Seega on ilmselge, et juhul, kui jääb kehtima Kaitseressursside Ameti poolt 09.10.2013 määratud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726, mille kohaselt on kaebaja kohustatud ilmuma arstlikku komisjoni 15.01.2014 kell 8.00, ning vaide läbivaatamise tähtaeg saabub alles 21.01.2014, ei ole faktiliselt võimlik vaides esitatud taotluse, milleks on arstlikku komisjoni ilmumise tähtaja muutmine rahuldamine ja realiseerumine, kuna kutsealune peab enne vaideotsuse saamist osalema arstliku komisjoni poolt läbiviidavates toimingutes. Samuti muutub ka sisuliselt mõttetuks vaide läbivaatamine Kaitseministeeriumi poolt, kuna vaides taotletud tähtaja muutmine ei ole enam aktuaalne. 15.01.2014 jääb ajavahemikku, mil kaebajal toimub Imperial College London eksamisessioon (tl 17-18).

Arvestades nimetatud ülikoolis valitsevat praktikat, puudub tudengitel võimalus ka järeleksamite sooritamiseks samal õppeaastal. Seega tähendaks 15.01.2014 kaebaja poolt arstlikku komisjoni ilmumine sisuliselt ka kaebaja haridustee katkemist ning tema eksmatrikuleerimist õppeasutusest. Sellise olukorra saabumine on ilmselgelt kaebaja subjektiivseid huvisid kahjustav ning võib põhjustada ka kaebaja nõude Eesti Vabariigi vastu koolituskulude hüvitamise nõudena RVastS § 8 lg 1 alusel. Kaebaja planeeritud õppe lõpp ülikoolis on 27. juuni 2015.

Eelduslikult ei jõua kaebaja koju Eesti Vabariiki enne nimetatud kuupäeva, arvestades õppekavas ette nähtud ajakasutust. Seega haldusorganipoolne tegevus, jättes vaidemenetluse ajal kehtima Kaitseressursside Ameti poolt 09.10.2013 määratud arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726, milles määratud tähtpäev ilmuda arstlikku komisjoni saabub enne vaideotsuse langetamist, muutes seega ka vaide eesmärgi saavutamise võimatuks, on ilmselgelt vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning hea halduse tavaga.

KOHUS LEIAB

4. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik.

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt on lubatud erandlikult esialgse õiguskaitse taotluse esitamine halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Käesoleval juhul on taotleja esitanud Kaitseministeeriumile 16.12.2013 vaide Kaitseressursside Ameti 13.11.2013 vastuskirjale, millega teavitati taotluse esitajat, et tal puudub õigus saada pikendust ajateenistusse asumisele. Kuigi M.L. taotleb esialgse õiguskaitse korras Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 kehtetuks tunnistamist, lisaks palub taotleja määrata arstliku komisjoni ilmumise kuupäev mitte varasem, kui 01.07.2015, siis kohus tõlgendab, et M.L. on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, ilma kaebust esitamata, vaidemenetluse ajal, mis iseenesest on lubatav. Seejuures on taotluse esitaja eesmärgiks Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 (selles määratud arstlikku komisjoni ilmumise aja, so 15.01.2014 kell 8:00) kehtivuse peatamine.

6. Kohus möönab, et taotluse esitajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige asjaoluga, et tema 16.12.2013 esitatud vaide menetlemise tähtaega on pikendatud kuni 21.01.2014, samas ei ole Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 täitmist/kehtivust vaidemenetluse ajaks peatatud. Taotluse põhistus veenab kohut selles, et Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutses nr 9-2.1/9726 määratud tähtajal (15.01.2014) arstlikku komisjoni ilmumine võib taotluse esitajale tuua kaasa pöördumatud tagajärjed, so eelkõige etteplaneeritud õppeprotsessi katkemine, mille korral õigeaegselt eksamite sooritamata jätmine ja kursusetööde mitte esitamine võib viia eksmatrikuleerimiseni. Samuti on Kaitseressursside Ametil õigus teha isikule KVTS § 226 alusel, määratud tähtajal arstlikku komisjoni mitteilmumisel, ettekirjutus, mille täitmata jätmisel võib omakorda rakendada sunniraha kuni 640 euro ulatuses. Kohus leiab, et kuna taotleja vaidemenetluse (menetlustähtaega on pikendatud kuni 21.01.2014) ajaks ei ole Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 täitmist/kehtivust peatatud, siis vajavad taotleja õigused esialgse õiguskaitse korras kaitset vähemalt vaidemenetluse lõpuni, kuni selgub, kas isiku õigused vajavad edaspidi kohtulikku kaitset või saavutab taotleja oma eesmärgi juba vaidemenetluses. Seega peab kohus vajalikuks ja eesmärgipäraseks peatada Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 kehtivus kuni M.L. 16.12.2013 vaide lahendamiseni. Samas, kui ilmnevad uued asjaolud, mis kohtu seisukohta muudavad, siis HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 7. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule HKMS nõuetele vastavat kaebust, siis ei saa esialgse õiguskaitse korras esitada ka nõuet Kaitseressursside Ameti 09.10.2013 arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/9726 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei saa esitada kohtule nõuet arstlikku komisjoni ilmumise konkreetse kuupäeva määramiseks, kuna see ei kuulu halduskohtu pädevusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik