4-13-8762/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8762

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07 jaanuar 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-13-8762 (2317,12,010405) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Keio Saluste, ik 39109300228, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Keio Saluste süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 2 (kaks) päeva.

2. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 28.12.2013 kella 16.20st kuni 30.12.2013 kella 10.45ni, lugedes karistusest kantuks aresti 2 päeva, lugedes mõistetud aresti ärakantuks.

3. Keio Salustelt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Keio Saluste, 4-13-8762, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.01.2014. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.12.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364330 selles, et 20.09.2012 kella 21.56 ajal peeti Tallinnas, Tuuleveski 1a juures kinni Keio Saluste, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel GHB sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist, kahetseb, rohkem ei ole teinud. Töötab XXXOÜs töödejuhatajana, töötab sügisest. Osa trahvidest on tasutud, osa on tasumata. Trahv samalaadse väärtewo toimepanemise eest on vist tasutud tööandja kaudu läbi kohtutäituri. Parema meelega nõustuks karistuse kantuks lugemisega.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Taotleb aresti 3 päeva, millest maha arvata kinnipidamine 28.12.2013 kuni 30.12.2013, mida võib lugeda 2 ööpäevaks, ärakandmisele 1 päev. Mõista välja menetluskulu 60 eurot.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS §

151 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ka uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust Sotsiaalministri 27.03.2013 määruse nr 17 ja 18.05.2005 määruse nr 73 alusel koostatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirjas märgitud narkootilise aine tarvitamiseks, siis menetlusalune isik oli GHB tarvitanud arsti ettekirjutuseta, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, samuti on teda karistatud teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on kohtule esitatud registriandmete kohaselt senini tasumata, kuigi menetlusaluse isiku väidete kohaselt on osa trahve kohtutäituri kaudu tasutud. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järjekordse väärteo. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav, kuivõrd trahvid jäetakse tähtaegselt tasumata ja selline karistusliik oodatud mõju avaldanud ei ole. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, millise toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistust oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammääras, arvestades karistusest kantuks väärteomenetluses kinnipidamise aja, lugedes mõistetud aresti kantuks.

Märt Toming kohtunik