3-12-2489/68 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2489

Haldusasi

J.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 17.10.2012 korralduse

nr 1427-k „Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine Pirita linnaosas“ tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — J.K., esindajad advokaadid Eve Selberg ja Oksana

Sobko

Vastustaja — Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

kaudu), esindaja Raul Keba

Kolmas isik — R.K.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 06.01.2014, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.03.2007 esitas Toomiku tee 22 kinnistu omanik R.K. Tallinn Linnaplaneerimise Ametile (TLPA)

taotluse Toomiku tee 22 detailplaneeringu koostamise algatamiseks, soovides kinnistule rajada tervise- ja

perearstikeskuse ning lasteaia (toimiku I köide, leht 186). 01.04.2009 korraldusega nr 513-k algatas

Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga muuta Toomiku tee 22 kinnistu

maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaast äri- või ühiskondlike ehitiste maaks ja määrata krundile ehitusõigus

kuni 2-korruselise perearstikeskuse või eralasteaia rajamiseks (toimiku I köide, lehed 38–39). 13.04.2011

korraldusega nr 570 võttis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu vastu (toimiku I köide, lehed 40, 159).

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16.05.2011–30.05.2011 (toimiku I köide, lehed 42, 147–148,

151), mille vältel esitas kaebaja J.K. detailplaneeringu kohta kirjaliku vastuväite (toimiku I köide, lehed

123, 149–150). Kuna vastuväite esitanud isik ja kohaliku omavalitsuse esindaja ei jõudnud kokkuleppele

vastuväitega arvestamise osas, käsitles järelevalve teostaja Harju maavanem avalikul väljapanekul esitatud

kirjalikku vastuväidet ülesjäänud vastuväitena (toimiku I köide, leht 47). 17.10.2011 toimus Harju

Maavalitsuses planeeringute järelevalve komisjoni arutelu (toimiku I köide, lehed 46, 138). 14.11.2011

kirjas Tallinna Linnavalitsusele palus maavanem planeeringulahenduse osas täiendavaid toiminguid läbi

viia ning täiendada planeeringu seletuskirja (toimiku I köide, lehed 46–49; 134–137). 19.06.2012 kirjaga nr

LV-1/11/7039 edastas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu maavanemale uuesti (toimiku I köide,

lehed 123–125). 07.08.2012 kirjaga nr 6-7/3570 andis Harju maavanem detailplaneeringule heakskiidu

(toimiku I köide, lehed 51–54).

2. Tallinna Linnavalitsuse 17.10.2012 korraldusega nr 1427-k „Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine Pirita linnaosas“ kehtestati Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneering (toimiku I köide, lehed

14–15; 108). Planeeringuga on korralduse kohaselt kavandatud Pirita linnaosas 0,41ha suurusel

planeeritaval maa-alal asuva Toomiku tee 22 kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast äri- või

ühiskondlike ehitiste maaks ja krundile ehitusõiguse määramine kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse

korrusega perearstikeskuse, hoolekandeasutuse või muu ravihoone rajamiseks.

3. J.K. ja A.R. esitasid 27.11.2012 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

17.10.2012 korralduse nr 1427-k „Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pirita

linnaosas“ tühistamiseks (toimiku I köide, lehed 3–12).

4. 11.12.2012 määrusega jättis kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (toimiku I köide,

lehed 276–281).

5. 30.01.2013 määrusega tagastas kohus kaebaja A.R.u kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (toimiku II

köide, lehed 1–3). Kaebuse tagastamise määrust edasi ei kaevatud.

6. 28.05.2013 kohtumäärusega võttis kohus J.K. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna

(TLPA kaudu) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse R.K.i (toimiku II köide, lehed 12–15).

01.08.2013 esitas vastustaja vastuse kaebusele, paludes kaebuse rahuldamata jätta (toimiku II köide, lehed

31–32). Kolmas isik omapoolseid sisulisi kirjalikke seisukohti kaebuse kohta avaldanud ei ole.

10.12.2013 määrusega määras kohus asja poolte nõusolekul (toimiku I köide, leht 11; toimiku II köide,

leht 31) kirjalikku menetlusse (tl 45-47). Kolmanda isiku nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus

menetluses eeldas kohus viidatud määruses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 131 lõikele 3.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kehtestatud detailplaneering puudutab kaebajat otseselt ja vahetult, põhjusel, et ta elab Toomiku tee 22

kinnistu vahetus läheduses. Toomiku tee 22 kinnistu ei sobi kasutamiseks hoolekandeasutusele või muule

ravihoonele eelkõige kohalike teede (Toomiku tee, Andrekse tee) kitsuse tõttu, nende laius moodustab ca

3,6–3,7m ning kaks erisuunas liikuvat sõidukit ühel ja samal ajal vabalt sõita ei saa. Talvetingimustes on

kohalikel teedel liiklemine raskendatud, puuduvad võimalused nii jalakäijate kui ka autodega liiklemiseks.

Käesoleval ajal liigub sellel tänaval keskmiselt 1–2 autot tunnis ning kitsas tee pole probleemiks olnud,

kuid liikluse tiheduse mitmekordne suurenemine (tööpersonal, patsiendid, teenindav transport) seoses

ravihoone loomisega hakkab Toomiku teel tekitama avariilisi olukordi.

Enne vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist kehtis planeeritud maa-alal Tallinna Linnavolikogu 30.05.1996

otsuse nr 57 punktiga 2.2 kehtestatud Merivälja tee, Ranniku tee, Mähe põik ja Mähe tee vahelise kvartali

detailplaneering, mille kohaselt oli Toomiku tee 22 kinnistu planeeritud haljasalaks sihtotstarbega

sotsiaalmaa — üldmaa. Algselt oli selles kohas planeeritud haljasala, mille kõrval asuvate kinnistute ostjad,

sh kaebaja, on sellest tulenevalt maksnud kõrgemat hinda ja seda mitte selleks, et pärast saaks silmitseda

ravihoonet. Väikeelamute rajoonis kinnisvara omandamisel eeldas kaebaja, et tema kinnistuga piirnevale

alale jääb eelmise detailplaneeringuga ettenähtud haljasala, väikeelamud ja tema perekonna elukeskkond

on privaatne ja turvaline.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktiga kehtestud planeeringulahendusega kaasnevad muutused kaebaja

elukeskkonna kvaliteedis ja heaolus riivavad intensiivselt tema õigusi ja ei taga kaebaja õiguste riive

õiglast ja tasakaalustatud proportsionaalsust. Seega on kaebajal otsene puutumus ja põhjendatud huvi

seonduvalt vaidlustatud korraldusega.

8. Harju Maavalitsuses 17.10.2011 toimunud nõupidamisel selgus, et vaidlusaluse detailplaneeringu

menetluse käigus ei ole põhjalikult kaalutud ja analüüsitud planeeringualale perearsti- ja

õendushoolduskeskuse rajamise vajadust. Samuti ei ole vastustaja kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud

asjaoluga, kas perearsti- ja õendushooldusteenuse järele antud piirkonnas on nõudlust, kas kohalikud

elanikud leiavad, et selles piirkonnas on puudus perearstidest ning miks otsustati just selle asukoha kasuks.

Planeeringumaterjalid ei sisaldanud ka informatsiooni selle kohta, kas planeeringulahendus vastab üldistele

Tallinna linna perearsti- ja õendushooldusteenust reguleerivatele arengudokumentidele.

Pärast Harju Maavalitsuses 17.10.2011 toimunud nõupidamist palus järelevalve teostaja kohalikul

omavalitsusel kaaluda ja analüüsida planeeringualale perearsti- ja õendushoolduskeskuse rajamise vajadust

ning sealhulgas küsida ka Eesti Haigekassa Harju osakonna seisukohta antud planeeringulahendusele.

Samuti palus järelevalve teostaja kaaluda Harju Maavalitsuses toimunud nõupidamisel tehtud ettepanekut

kavandada Toomiku tee 22 kinnistule üksikelamu vastavalt ümbruskonna hoonestusele.

Maavanem juhtis kohaliku omavalitsuse tähelepanu ka sellele, et planeerimistegevuse eesmärgiks ei ole

mitte ainult kinnistu omaniku huvide teostamise võimaldamine, vaid parima võimaliku lahenduse leidmine,

arvestades ka teiste huvitatud isikute, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning

keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele

vastava planeerimisotsustuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid ehitusõiguse lahendusi.

Järelevalve teostaja ei välista seda, et detailplaneeringu ehitusõiguse praegune lahendus ei võiks osutuda

linnaruumi planeerimise seisukohalt kõige sobivamaks ning kohaliku omavalitsuse tahtele vastavamaks

lahenduseks, kuid sellele järeldusele jõudmiseks peab kohalik omavalitsus oma valikut põhjendama.

Vastustaja edastas detailplaneeringu 19.06.2012 kirjaga maavanemale, milles teatas, et TLPA on veelkord

kaalunud ja analüüsinud planeeringualale perearsti- ja õendushoolduskeskuse rajamise vajadust ning

sealhulgas küsinud Eesti Haigekassa Harju osakonnalt ja lisaks Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt

seisukohta antud planeeringulahendusele ning on pärast seisukohtade saamist otsustanud jääda vastuvõetud

detailplaneeringus määratud krundi maakasutuse sihtotstarbe juurde — ärimaa või ühiskondlike ehitiste

maa. TLPA ei toetanud üksikelamu kavandamist, kuna piirkonnas puuduvad lähiümbrust teenindavad

tervishoiuteenust pakkuvad asutused. Detailplaneeringu koostaja on vastavalt TLPA seisukohale üldistada

ja laiendada võimalikku ehitise kasutamise otstarvet — hoolekandeasutus või muu ravihoone, planeeringut

täpsustanud ning vastavalt maavanema kirjale on detailplaneeringu seletuskirja sisse viidud, et ärimaa

sihtotstarbe määramine on lubatud ainult juhul, kui tegemist on erainitsiatiivil toimiva hoolekandeasutuse

või muu ravihoonega.

9. Maavanem andis Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringule heakskiidu ning tagastas planeeringu

kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks. Samas on ta juhtinud vastustaja tähelepanu Pirita

linnaosa üldplaneeringule, mille kohaselt asub haljasvööndi ülelinnalise rohestruktuuri piiril olev

planeeritav krunt küll väikeelamute piirkonnas, kuid kus võivad muuhulgas paikneda ka haljasalad. Samuti

näeb linnaosa üldplaneering ette olemasolevate asumite üldkasutatavate haljastute säilitamise, kuna

linnaosa haljastud on haljaskoridoridega ühendatud ühtsesse võrgustikku ning seotud Viimsi valla

haljaskoridoride võrgustikuga. Harju Maavalitsuse hinnangul võiks Toomiku tee 22 kinnistu maakasutuse

sihtotstarve jääda sotsiaalmaaks, kuna olukorras, kus haigekassal ei ole võimalik garanteerida tulevikus

ehitatava hoone kasutajatele ravi rahastamise lepingut ning nii riigil kui kohalikul omavalitsusel puuduvad

rahalised võimalused erainitsiatiivil toimivat perearsti- ja õendushoolduskeskust toetada, võib kinnistu

omanik hakata kohalikule omavalitsusele survet avaldama kasutusotstarbe muutmiseks mingil teisel ärilisel

otstarbel kui on käesoleva detailplaneeringu eesmärk. Arvestades eeltoodut ja seda, et naabrite poolt on

esitatud vastuväiteid, palus maavanem kohalikul omavalitsusel tungivalt kaaluda Toomiku tee 22 kinnistu

olemasoleva maakasutuse sihtotstarbe (sotsiaalmaa) säilitamist ning planeeringualale erainitsiatiivil

toimiva perearsti- ja õendushoolduskeskuse rajamise vajadust.

Vaidlusaluses planeerimismenetluses tegi järelevalve teostaja ettepanekuid ja märkusi. Seega tulnuks

kaalutlusõiguse teostamisel neid põhjalikult kaaluda. Antud juhul sellist kaalumist ei ole toimunud, kõik

vaidlusaluses korralduses esitatud seisukohad on vaid formaalsed ega kanna endas sisulisi põhjendusi.

Motiveeritus on haldusakti üks põhilisemaid õiguspärasuse eeldusi, kuid antud juhul on haldusakti

motivatsioon

ebapiisav.

Seisukohta,

et

detailplaneeringu

kehtestajal

on

kohustus

kaaluda

planeerimismenetluse käigus tehtud ettepanekuid, toetab ka Riigikohus, kes on lahendis nr 3-3-1-62-02

asunud järgmisele seisukohale: „Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma vastavuses kaalutlusõiguse

eesmärgiga. Silmas tuleb pidada, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud

erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse

saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele

planeerimis- ja ehitusseaduses ette nähtud piisavalt võimalusi oma seisukohtade väljendamiseks ning

planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda.“ Riigikohus on nimetatud

otsuses leidnud ka järgmist: „Kui detailplaneeringu menetlemise eelnevad etapid on läbitud, lasub

kohalikul omavalitsuses kohustus otsustada detailplaneeringu kehtestamise küsimus, kaaludes seejuures

üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitstes avalikke huve ja planeeringuga seotud isikute õigusi.

Vastasel juhul ei saa kaalutlusotsustus olla õiguspärane.“ 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib

Riigikohus muuhulgas, et: „Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele

mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse

tühistamise aluseks.“

Otsuse vastuvõtmisel on rikutud kaalutlusõiguse piire ega ole arvestatud kaalutlusõigusega ning on jäetud

arvestamata asjas olulist tähendust omavad asjaolud (kas perearsti- ja õendushooldusteenuse järele antud

piirkonnas on nõudlust, miks otsustati just selle asukoha kasuks, miks seda ei ole võimalik teha teises

piirkonnas, kas piirkonna teed vastavad kahesuunalise liikluskorralduse normidele jms) ning kaalumata on

põhjendatud huvid. Kindlasti peaks kaaluma ka seda, et sotsiaalobjekti ehitamise tagajärjel suureneb

liiklustihedus, millega antud piirkonnas eelnevalt arvestatud ei ole. Samas tulnuks selgitada kõiki

planeeringumenetlusse puutuvaid asjaolusid muuhulgas ka detailplaneeringu kehtestamise otsuses, mis ka

oma

sisult

on

planeerimisdiskretsiooni

teostamine.

Riigikohus

on

korduvalt

leidnud,

et

planeerimisotsustustele on omane ulatuslik diskretsioonilisus. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja

keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Nendest

seisukohtadest lähtudes ei saa kuidagi piisavaks lugeda vaidlustatud menetluses antud korralduse motiive,

mis ei selgita sisuliselt, millistel alustel on diskretsiooni teostatud — miks on otsus tehtud just sellise

detailplaneeringu kehtestamiseks, miks on jäetud järelevalve teostaja ettepanekud arvestamata.

10. Detailplaneeringu kehtestamine rikub kaebaja subjektiivset õigust omandi puutumatusele ja võrdsele

kaitstusele. Kaebaja ostis oma kinnistu planeeritava kinnistu naabrusse rohelisuse, privaatsuse ja

turvalisuse tõttu. Planeeringu kehtestamisega lubatud perearstikeskuse või muu ravihoone püstitamisega

suureneb piirkonnas paratamatult liiklustihedus, mis häirib normaalset elu.

10.1 Detailplaneeringuga on Toomiku tee kinnistule ette nähtud 12 parkimiskohta. Kaheksa parkimiskohta

Andrekse tee poolt ning neli parkimiskohta Toomiku tee poolt ei ole piisav antud sotsiaalobjekti

toimimiseks. Perearstikeskuse või muu ravihoone rajamine eeldab kõrget personali arvu. Lisaks arstidele

on töötajateks meditsiiniõed, registratuuri töötaja, köögitöötaja, koristaja, muud teenindajad. Objektil

hakkab pidevalt viibima vähemalt 15–20 inimest. 12 parkimiskohta hõivatakse vaid perearstikeskuse

personali poolt. Hommikuti võib tekkida olukordi, millal ligikaudu ühel ja samal ajal hakkab korraga

saabuma perearstkeskuse patsientide kohale toimetamiseks rohkem kui 12 autot ning neil ei jää ruumi,

kuhu parkida. Ümberringi on ainult eramaa, sõiduautod pargivad era muruplatsidel või jäetakse seisma

keset teed. Parkimiskoha ootusel hakkavad autod tiirutama ümber perearstikeskuse hoone, tõstes liikluse

intensiivsust ja tekitades probleeme. Pirita Perekeskuse juures on näiteks ettenähtud 25 parkimiskohta, mis

on mõeldud ainult personalile ning on eraldatud tõstepuuga ehk kindlustatud arstidele.

10.2 Kehtestatud detailplaneering ei arvesta talveolukorraga Toomiku ja Andrekse teedel. Toomiku tee on

kõigest 3,7m lai ning ei ole põhimõtteliselt ette nähtud kahesuunaliseks liikluseks. Nende teede

puhastamist lumest teostatakse AS TTP poolt ning võimaluste piires, mõnikord päeva, mõnikord kahe

päeva möödumisel lumesajust. Sellise ebaregulaarse teehoolduse tulemusena tekivad teele lumeroopad, mis

teevad võimatuks autode kahesuunalise liikumise. Talvel on tihti tulnud ette olukordi, kus mõni auto on

kitsal teel lumes kinni jäänud ja seisanud liikluse. Tihti on olnud ka niiviisi, et mõni väiksem sõiduauto ei

pääse lumest läbigi. Kõigil Toomiku tee ja Andrekse tee tänavate elanikel on olnud tõsiseid probleeme

talvel nendel tänavatel liikumisega. Kavandatava perearstikeskuse patsiendid ei ole sellest teadlikud ning

Toomiku tee tänavale sisse sõites panevad kinni liikluse tänava elanikele ning teistele liiklejatele. Toomiku

ja Andrekse teedel pole spetsiaalselt jalakäijatele ettenähtud radasid. Jalakäiad liiguvad talvel koos

autodega samades lumeroobastes, mida peaksid tegema ka patsiendid. Linn ei hoolda antud teid, teedel ei

teostata libeduse tõrjet, neid tänavaid ei puhastata lumest regulaarselt ning seega on teedel liikumine

kavandatavasse perearstikeskusesse tulevatele vanematele inimestele traumaohtlik.

11. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus

ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu isikule

ebasoodsas suunas. Vaidlustatud haldusakt rikub ka kaebaja õiguspärast ootust, kuna kaebaja, makstes oma

kinnistu eest kõrgemat hinda, oli õigustatult veendumusel, et Toomiku tee 22 alal jääb haljasala vastavalt

varemkehtinud detailplaneeringule. Kaebajal on võimalik tugineda ka usalduse kaitse (õiguspärase ootuse)

põhimõttele.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. 20.03.2007 esitas Toomiku tee 22 kinnistu omanik R.K. TLPA-le taotluse Toomiku tee 22

detailplaneeringu koostamise algatamiseks, soovides kinnistule rajada tervise- ja perearstikeskuse ning

lasteaia. 01.04.2009 korraldusega nr 513-k algatas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu koostamise,

eesmärgiga muuta Toomiku tee 22 kinnistu maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaast äri- või ühiskondlike

ehitiste maaks ja määrata krundile ehitusõigus kuni 2-korruselise perearstikeskuse või eralasteaia

rajamiseks. 13.04.2011 korraldusega nr 570-k võttis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu vastu.

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16.05.2011–30.05.2011. Avaliku väljapaneku ajal esitas kaebaja

J.K. detailplaneeringu kohta kirjaliku vastuväite. 17.10.2011 toimus Harju Maavalitsuses planeeringute

järelevalve komisjoni arutelu, kuhu kutsuti kaebaja kui planeeringu avalikul väljapanekul kirjaliku

vastuväite esitanud isik, huvitatud isik, planeeringu koostaja ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku

omavalitsuse esindajad. Kuna vastuväite esitanud isik ja kohaliku omavalitsuse esindaja ei jõudnud

kokkuleppele vastuväitega arvestamise osas, käsitles järelevalve teostaja avalikul väljapanekul esitatud

kirjalikku vastuväidet ülesjäänud vastuväitena. 14.11.2011 kirjas Tallinna Linnavalitsusele palus

maavanem

kohalikul

omavalitsusel

kaaluda

ja

analüüsida

planeeringualale

perearsti-

ja

õendushoolduskeskuse rajamise vajadust ning sealhulgas küsida ka Eesti Haigekassa Harju osakonna

seisukohta antud planeeringulahendusele. Samuti palus maavanem kaaluda Harju Maavalitsuses toimunud

nõupidamisel tehtud ettepanekut kavandada Toomiku tee 22 kinnistule üksikelamu vastavalt ümbruskonna

hoonestusele. Lisaks sellele palus maavanem kohalikul omavalitsusel täiendada seletuskirja selliselt, et

perearsti- ja õendushoolduskeskuse alternatiiviks on ärimaa sihtotstarbe määramine lubatud ainult juhul,

kui tegemist on erainitsiatiivil toimima hakkava sotsiaalobjektiga. Maavanem märkis, et seejärel saab ta

otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt planeerimisseaduse (PlanS)

§ 23 lõikele 6. 23.01.2012 kirjaga pöördus TLPA Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Eesti

Haigekassa Harju osakonna poole nende seisukoha saamiseks planeeringulahendusele. 23.02.2012 kirjaga

vastas Eesti Haigekassa Harju osakond TLPA-le ning märkis, et ei planeeri Pirita linnaosa elanike arvu ja

haigekassa finantsmudelit arvestades uute perearsti nimistute moodustamist. Samuti ei ole haigekassal

võimalik garanteerida tulevikus ehitatava hoone kasutajatele ravi rahastamise lepingut. 19.06.2012 kirjaga

edastas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu maavanemale ning teatas, et TLPA on veelkord kaalunud

ja analüüsinud planeeringualale perearsti- ja õendushoolduskeskuse rajamise vajadust ning sealhulgas

küsinud Eesti Haigekassa Harju osakonnalt ja lisaks Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt seisukohta

antud planeeringulahendusele. TLPA on pärast seisukohtade saamist otsustanud jääda vastuvõetud

detailplaneeringus määratud krundi maakasutuse sihtotstarbe juurde – ärimaa või ühiskondlike ehitiste maa

ning ei toeta üksikelamu kavandamist, kuna piirkonnas puuduvad lähiümbrust teenindavad

tervishoiuteenust pakkuvad asutused. Detailplaneeringu koostaja on vastavalt TLPA seisukohale

planeeringut täpsustanud ning vastavalt maavanema kirjale on detailplaneeringu seletuskirja sisse viidud, et

ärimaa sihtotstarbe määramine on lubatud ainult juhul, kui tegemist on erainitsiatiivil toimiva

hoolekandeasutuse või muu ravihoonega. Arvestades asjaoluga, et detailplaneeringust huvitatud isik on

nõus võtma riski ja teadlik, et ta peab leidma planeeritud hoonesse rentnikud lähtudes detailplaneeringus

määratud hoone kasutusotstarbest, pidas linnavalitsus otstarbekaks planeerida seni kasutuseta maatükile

lähiümbruse elanikke teenindav tervishoiuteenust pakkuv hoone. 07.08.2012 kirjaga andis Harju

maavanem detailplaneeringule heakskiidu. 17.10.2012 korraldusega nr 1427–k kehtestas Tallinna

Linnavalitsus Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu.

13. Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 kehtestatud otsuse nr 179 “Pirita linnaosa üldplaneering” kohaselt

on planeeritava ala juhtotstarbeks väikeelamute ala, kus võivad paikneda ühe ja kahe korteriga elamud,

ridaelamud ja kuni 2-korruselised kolme ja enama korteriga elamud ja lähipiirkonda teenindavad

kaubanduse, teeninduse, hariduse, tervishoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ning asutused,

tehnoehitised, haljasalad, mängu- ja spordiväljakud jms. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa

üldplaneeringuga, kuna planeeritud maa-alale nähakse ette peamiselt ümbritsevat elamupiirkonda

teenindava

perearstikeskuse,

hoolekandeasutuse

või

muu

ravihoone

rajamine.

Seega

toetab

üldplaneeringukohane maakasutuse juhtotstarve piirkonda teenindava asutuse püstitamist, eriti arvestades,

et lähipiirkonnas samalaadset teenust pakkuvat asutust ei ole. Vastavalt maavanema näpunäidetele on

ehitise võimalikku kasutamise otstarvet üldistatud ja laiendatud — hoolekandeasutus või muu ravihoone —

ning planeeringusse on sisse viidud, et ärimaa sihtotstarbe määramine on lubatud ainult juhul, kui tegemist

on erainitsiatiivil toimiva hoolekandeasutuse või muu ravihoonega.

14. Vastustaja on detailplaneeringu menetluse käigus, sealhulgas avalikul arutelul ja maavanema

järelevalve käigus ning vaidlustatud korralduses põhjendanud, milles seisneb perearstikeskuse rajamise

vajadus. Kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks tuleb otsuse tegijal (linnavalitsusel) koguda piisavalt

informatsiooni otsuse langetamiseks. Üheks võimalikuks informatsiooniallikaks on kohalikke olusid kõige

paremini tundev ning teadev linnaosavalitsus ja halduskogu. Halduskogu liikmete näol on tegemist

linnaosas tunnustatud isikute ja arvamusliidritega. Halduskogu on linnaosa valitsuse tööorgan, kelle otsuse

ärakuulamist ei saa pidada formaalsuseks. Tallinna linna ehitusmäärus sätestab, et detailplaneering

kooskõlastatakse vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse. Seega on linnaosa

valitsuse ja halduskogu seisukoha väljaselgitamine kohustuslikuks menetlustoiminguks. TLPA küsis

detailplaneeringu eskiisi koostamise käigus muuhulgas Pirita Linnaosa Valitsuselt ja halduskogult

arvamust planeeringuga kavandatu kohta. Algselt planeeriti Toomiku tee 22 kinnistule lasteaed, kuid

arvestades, et lasteaed tekitab lärmi ja suurendab liiklemist, asendati see piirkonna elanikele vastu tulles

perearstikeskuse ja õendushoolduskeskusega. Vastuses TLPA-le märkis linnaosavalitsus, et kuna linnaosa

elanike

arv

pidevalt

suureneb

ja

piirkonnas

puudub

senini

perearstikeskus,

toetavad

nad

planeeringulahendust.

22.04.2009 toimunud esimesel avalikul arutelul olid piirkonna elanikud (V. M. — xxxxxxx, S. K. —

xxxxxxx, V. M. — xxxxxxxx, L. R. — xxxxxxx) vastu maa sihtotstarbe muutmisele ja igasugusele hoonele

(planeeriti lasteaeda), ent 18.11.2009 toimunud teisel avalikul arutelul leidsid Toomiku tänava elanikud, et

kuivõrd enam lasteaeda ei planeerita, on olukord teine ja palju parem.

TLPA on perearstikeskuse rajamise vajaduse osas pöördunud lisaks mittetulundusühingu (MTÜ) Tallinna

Liikumispuudega Inimeste Ühingu, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Eesti Haigekassa poole,

kellest keegi ei ole planeeringulahendusele vastu olnud. MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

märkis oma kirjas, et detailplaneering vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määruse

nr 14 “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks

üldkasutatavates ehitistes” nõuetele. Lisaks paluti näha ette üks invaparkimise koht, tagada parklas ja

muudel

ligipääsuteedel

madalamad

(kuni

2,5cm)

äärekivid

kõnniteele

pealeminekuks

ning

detailplaneeringus ette nähtud hoone projekt kooskõlastada Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet märkis 06.02.2012 kirjas, et nõustub põhimõtteliselt Toomiku tee 22

detailplaneeringuga ning juhtis tähelepanu asjaolule, et planeeritavas asutuses teenuse saamine toimub täies

ulatuses teenuse ostja finantseerituna. Eesti Haigekassa Harju osakond märkis 23.02.2012 kirjas, et ei

planeeri Pirita linnaosa elanike arvu ja haigekassa finantsmudelit arvestades uute perearsti nimistute

moodustamist ning ei saa garanteerida tulevikus ehitatava hoone kasutajatele ravi rahastamise lepingut.

Eeltoodust tulenevalt ei ole planeeringulahendusele ükski linna- ega riigiasutus vastu olnud. Arvestades

asjaoluga, et detailplaneeringust huvitatud isik on nõus võtma riski ja teadlik, et ta peab leidma planeeritud

hoonesse rentnikud lähtudes detailplaneeringus määratud hoone kasutusotstarbest, pidasime otstarbekaks

planeerida seni kasutuseta maatükile lähiümbruse elanikke teenindava tervishoiuteenust pakkuva hoone.

Vastupidiselt kaebajale on linn seisukohal, et teenindava keskuse loomine on piirkonda rikastav, mis

eeldatavalt tõstab ka ümbruskonnas paiknevate kinnistute väärtust.

15. Detailplaneeringu kohaselt toimub juurdepääs planeeritud krundile Toomiku teelt ja Andrekse teelt.

Planeeritavad parkimiskohad on kavandatud 8-kohalise parklana Andrekse tee poolsel krundi osal ning

Toomiku tee sissepääsu juures 4 parkimiskohaga krundi piiril. Parkimiskohtade paigutamisel on lähtutud

väärtusliku kõrghaljastuse paiknemisest. Toomiku tee ja Andrekse tee äärde kavandatud parklad on

omavahel ühendatud kergliiklusteega. Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu

16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014”

vahevööndi norm, mis näeb ette 11 parkimiskohta. Planeeringus on ette nähtud kinnistule 12

parkimiskohta.

Juurdesõit Merivälja teelt on tõenäolisem Lehiku tee kaudu või Mähe tee ja Andrekse tee kaudu. Sellest

tulenevalt ei näe vastustaja ohtu, et liikluskoormus Toomiku tee 10 krundiga külgnevas Toomiku tee lõigus

oluliselt muutuks. Sealjuures on 2/3 parkimiskohti kavandatud Andrekse tee äärde, kusjuures Toomiku tee

ääres on ette nähtud 4 parkimiskohta. Kaebaja on avaldanud arvamust, et ta nõustuks Toomiku tee 22

kinnistule ühepereelamu rajamisega, millega kehtivate normide kohaselt kaasneks vähemalt kolm

parkimiskohta. Seega on Toomiku tee äärde kavandatud üks parkimiskoht rohkem, kui seda oleks

ühepereelamu rajamise korral. Arvestades aga krundi suurust (üle 3500m²), oleks saanud tehniliste

näitajate alusel krundile kavandada ka ridaelamu, mille parkimiskohtade arv ei jää alla

planeeringulahenduses kajastatule. Põhjendamata on kaebaja väide selle kohta, et kavandatud

parkimiskohad hõivatakse teenindava personali poolt. Meditsiiniõed, registratuuri töötaja, köögitöötaja,

koristaja jne ei kasuta töölejõudmiseks ega kojuminekuks isiklikku transporti, mistõttu on kaebaja mure

lisanduvate sõidukite pärast asjatu. Seda eriti arvestades, tasuta ühistransporti Tallinnas. Asjaolu, kas talvel

Toomiku teed lumest puhastatakse või mitte, ei oma detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

Kaebaja väiteid oluliselt suurenevast liikluskoormusest või sellest tulenevast liigsest mürast, vibratsioonist

ja õhusaastest tuleb pidada oletuslikeks ja põhjendamatuteks. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi piirtasemele,

mida ületatakse või õigusnormile, mida rikutakse. Detailplaneering näeb ette 12 parkimiskoha rajamise,

millega jääb piirkonda igapäevaselt lisanduvate autode arv 10 ja 15 vahele. Arvestades haljasalade (sh

kõrghaljastuse) osakaalu kõnealuses piirkonnas (näiteks on planeeritava krundi haljastuse protsent 67), ei

too 15-ne auto lisandumine kaasa olulist müra, vibratsiooni ega õhusaastet. Mis puudutab planeeritava

hoone ehitamise aega, siis on paratamatu, et ehitamisega kaasneb teatud müra või sõltuvalt tehnoloogiast

vibratsioon. Samalaadne olukord tekiks kinnistule ka üksikelamu ehitamisel. Tegemist on siiski ajutise

ebameeldivusega, mille leevendamise meetmed nähakse ette ehitusprojekti menetluse käigus. Kõnealusel

juhul asub kaebaja kinnistu Toomiku tee 22 kinnistule planeeritavast hoonest ca 180m kaugusel, mistõttu

ka ehitusaegsed mõjutused ei saa olla märkimisväärsed. Eeltoodu tõttu ei ole tõenäoline ka kaebaja

privaatsuse või turvalisuse oluline vähenemine.

16. Vastavalt PlanS § 9 lõikele 1 koostatakse detailplaneering linna territooriumi osa kohta ja see on

maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt märgitud sättest ning planeerimisõiguse

põhimõtetest tulenevalt ei saa kehtivast detailplaneeringust tekkida õiguspärast ootust ega abstraktselt

kaitstavat usaldust, et kord (planeeringuga) kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Varasem

detailplaneering oli kehtestatud 1996. aastal, seega 11 aastat enne kõnealuse detailplaneeringu algatamise

taotlemist ning 16 aastat enne detailplaneeringu kehtestamist. Linnaplaneerimine on protsess, mis on

pidevas arengus, kusjuures aja jooksul muutuvad nii kinnistuomanike soovid ja vajadused kui ka

linnaehituslikud suunad. Ka Eesti planeerimisõiguses on tehtud ettepanekuid, et detailplaneeringu kehtivus

võiks olla ajaliselt piiratud ning see on ka Riigikogus arutusel olnud — Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

fraktsiooni eelnõuga (2006) tehti ettepanek piirata detailplaneeringu kui lähiaastate ehitustegevuse aluse

kehtivust viie aastaga. Samalaadset ettepanekut arutati ka jooksval aastal Justiitsministeeriumi

eestvedamisel toimunud planeerimisõiguse kodifitseerimise töögrupis. Ettepaneku põhjenduste kohaselt

aeguvad detailplaneeringud kiiresti ning võivad kergesti sattuda vastuollu uusehitiste ning uuenenud

hoonestusprintsiipidega. Uue planeerimismenetluse läbiviimine 11 aastat pärast eelmise detailplaneeringu

kehtestamist on igati kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja sättega ning ei saa kuidagi rikkuda kaebaja

õiguspärast ootust. Kaebaja ei saa loota, et ta saab kasutada teisele isikule kuuluvat maad lõpmatuseni. Eriti

arvestades, et piirkonnas on suured metsaalad, Pirita rannaala ja Kloostrimets, kus on võimalik lastega

jalutada. Vaatamata eeltoodule näeb planeeringulahendus ette, et Toomiku tee 22 krunti ei piirata ning

elamupiirkonda teenindavat hoonet ümbritsev roheala jääb endiselt kõigile juurdepääsetavaks.

KOLMAS ISIK oma seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

20.03.2007 esitas Toomiku tee 22 kinnistu omanik R.K. TLPA-le taotluse Toomiku tee 22

detailplaneeringu koostamise algatamiseks, soovides kinnistule rajada tervise- ja perearstikeskuse ning

lasteaia (toimiku I köide, leht 186). 01.04.2009 korraldusega nr 513-k algatas Tallinna Linnavalitsus

detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga muuta Toomiku tee 22 kinnistu maakasutuse sihtotstarve

sotsiaalmaast äri- või ühiskondlike ehitiste maaks ja määrata krundile ehitusõigus kuni 2-korruselise

perearstikeskuse või eralasteaia rajamiseks (toimiku I köide, lehed 38–39). 13.04.2011 korraldusega nr

570-k võttis Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu vastu (toimiku I köide, lehed 40, 159).

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16.05.2011–30.05.2011 (toimiku I köide, leht 151). Avaliku

väljapaneku ajal esitas kaebaja J.K. detailplaneeringu kohta kirjaliku vastuväite (toimiku I köide, lehed

149–150). Kaebaja ja kohalik omavalitsus ei jõudnud vastuväitega arvestamise osas kokkuleppele,

mistõttu esitas vastustaja planeeringu järelevalve teostamiseks Harju maavanemale (toimiku I köide, lehed

139–142). 17.10.2011 Harju Maavalitsuses toimunud planeeringute järelevalve komisjoni arutelul käsitles

järelevalve teostaja planeeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikku vastuväidet ülesjäänud

vastuväitena (toimiku I köide, leht 46). 14.11.2011 kirjas Tallinna Linnavalitsusele (toimiku I köide, lehed

46–49) palus maavanem kohalikul omavalitsusel kaaluda ja analüüsida planeeringualale perearsti- ja

õendushoolduskeskuse rajamise vajadust ning sealhulgas küsida ka Eesti Haigekassa Harju osakonna

seisukohta antud planeeringulahendusele. Samuti palus maavanem kaaluda Harju Maavalitsuses toimunud

nõupidamisel tehtud ettepanekut kavandada Toomiku tee 22 kinnistule üksikelamu vastavalt ümbruskonna

hoonestusele. Lisaks sellele palus maavanem kohalikul omavalitsusel täiendada seletuskirja selliselt, et

perearsti- ja õendushoolduskeskuse alternatiiviks on ärimaa sihtotstarbe määramine lubatud ainult juhul,

kui tegemist on erainitsiatiivil toimima hakkava sotsiaalobjektiga. 19.06.2012 kirjaga edastas Tallinna

Linnavalitsus täiendatud detailplaneeringu maavanemale (toimiku I köide, lehed 123–125). 07.08.2012

kirjaga andis Harju maavanem detailplaneeringule heakskiidu (toimiku I köide, lehed 51–54). Tallinna

Linnavalitsuse 17.10.2012 korraldusega nr 1427-k „Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine Pirita linnaosas“ kehtestati Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneering (toimiku I köide,

leht 108). Planeeringuga on korralduse kohaselt kavandatud Pirita linnaosas 0,41ha suurusel planeeritaval

maa-alal asuva Toomiku tee 22 kinnistu sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaast äri- või ühiskondlike ehitiste

maaks ja krundile ehitusõiguse määramine kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega

perearstikeskuse, hoolekandeasutuse või muu ravihoone rajamiseks.

18. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas Toomiku tee 22 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel on

kaalutlusõigust teostatud õiguspäraselt ja korrektselt ning kas korraldust on piisavalt põhjendatud.

19. PlanS § 10 lõike 5 kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus ning kohaliku

omavalitsuse ülesanne on otsustada ka maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud

detailplaneeringu kehtestamise üle (PlanS § 24 lg 3). PlanS § 1 lõike 6 kohaselt tuleb

PlanS-s ettenähtud menetlustele kohaldada Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Seega laienevad ka

planeerimismenetlusele hea halduse põhimõtted, sealhulgas kohustus järgida HMS §-des 55 ja 56

haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele ka kõik need HMS sätted,

mis lähtuvad haldusmenetluse üldistest põhimõtetest. Detailplaneeringu kehtestamine otsustatakse

kaalutlusõiguse alusel ja on oma loomult soodustava haldusakti andmine. HMS § 4 lõike 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on

kehtestatud HMS §-s 54 ja need nõuavad, et haldusakt oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks

vorminõuetele.

20. PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse

vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle

otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse

esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena.

Kohtuliku kontrolli ulatus oleneb sellest, millisele kaebeõiguse allikale kaebaja tugineb (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-84-08). Detailplaneeringu kehtestamise korralduse tühistamiseks esitatud kaebuse väidetest

nähtuvalt on kaebaja soovinud kaitsta oma väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi. Riigikohus on lahendis

nr 3-3-1-87-11 leidnud, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebuse puhul

kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Kui isiku

subjektiivseid õigusi ei ole riivatud ega rikutud, ei saa kohus hakata kaebust menetlema populaarkaebusena

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-08).

21. Esmalt märgib kohus kaebaja nende väidete kohta, mis puudutavad tema õiguspärast ootust (makstes

oma kinnistu eest kõrgemat hinda, oli kaebaja väidetavalt veendumusel, et Toomiku tee 22 alal säilib

haljasala vastavalt varemkehtinud detailplaneeringule), et haljasala säilimine R.Kuulmannile

omandiõiguse alusel kuuluval Toomiku tee 22 kinnistul (toimiku I köide, leht 91) pole käesoleval juhul

käsitatav kaebaja hüvena, mida saaks kaitsta PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vaidlustada

detailplaneeringu kehtestamise otsust. Riigikohus on leidnud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine

iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Kehtestatud üldplaneering või varasemalt

kehtestatud detailplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud

tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib

muutuda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-12-07, 3-3-1-29-10). Kohus leiab, et antud juhul tuleb kaebajal

arvestada asjaoluga, et tema kinnistu asub Tallinna linnas tiheasustusalal, mis on arenev piirkond. Liiatigi

ei ole kaebaja näol tegemist planeeringuala vahetu naabriga, vaid Toomiku tee 22 kinnistu piirist üle 150m

kaugusele jääva Toomiku tee 10 kinnistut omava naabriga (toimiku I köide, lehed 88,91, 92) ning Toomiku

tee 22 ja Toomiku tee 10 kinnistute vahele jääb kolm hoonestatud kinnistut ja kaks hoonestamata

haljasalaga kinnistut, mistõttu pole usutav, et kaebaja kinnistult ulatub vaade Toomiku tee 22 kinnistuni.

Kolmandate isikute, s.h Toomiku tee 22 kinnistu vahetute naabrite huvide kaitseks ei ole kaebajal aga

võimalik kohtusse pöörduda, seda ei võimalda ka PlanS § 26 lg 1.

22. Kaebaja väidete kohaselt saab perearstikeskuse rajamisega suurenevast liikluskoormusest rikutud tema

privaatsus, elukeskkonna kvaliteet ja heaolu. Kaebuses ei ole kaebaja täpsustanud, milles tema

elukoskkonna kvaliteet langeb või milles seisneb tema privaatsuse ja heaolu vähenemine. Küll aga on

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses konkreetselt välja toodud, et kitsastel tänavatel suurenevast

liikluskoormusest kõrgeneb müra, vibratsioon ja õhusaaste. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit,

tõendamaks detailplaneeringu realiseerimisega väidetavalt kaasnevate mõjutuste (müra, heitgaasid,

vibratsioon) tekkimist ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive. Tallinna Keskkonnaameti 11.01.2011

kooskõlastuskirjas nr 6.1-4.2.1/ 876 on leitud, et detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase ja õhu

saastatust või olulise jäätmetekke ja müratasemete suurenemist (toimiku I köide, leht 249).

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja kinnistut puudutav liikluskoormus ei saa suureneda pelgalt

faktist, et detailplaneeritavale alale rajatakse perearstikeskus, mitte aga näiteks üksikelamu või ridaelamu.

Vastustaja on pidanud planeeringualale juurdesõitu Merivälja teelt tõenäoliseks Lehiku tee või Mähe tee ja

Andrekse tee kaudu, mis välistaks ohu, et kaebaja kinnistuga külgneval Toomiku tee teelõigul

liikluskoormus oluliselt muutuks. Arvestades, et planeeringualale pääseb mõlemalt poolt Toomiku tee 10

kinnistust möödumata — Mähe tee ristub Andrekse teega, mis viib otse planeeritava arstikeskuse parkla

juurde, ning Lehiku tee, ristudes Toomiku teega (asjassepuutuvalt ristub Lehiku tee ka Andrekse teega),

viib tee planeeritava arstikeskuse juurde kaebaja kinnistust möödumata, sealjuures on Toomiku tee ja

Andrekse tee vahel enne kaebaja kinnistut neid ühendav tänavalõik (toimiku I köide, lehed 93–97) —

tuleb kaebaja väiteid oluliselt suurenevast liikluskoormusest või sellest tulenevast liigsest mürast,

vibratsioonist ja õhusaastest pidada oletuslikeks ja põhjendamatuteks.

Tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva liikluse suurenemisest tulenevat müra, vibratsiooni või õhusaaste

märkimisväärsust ei pea kohus sedavõrd tõenäoliseks, et see võiks mõjutada kaebaja elukvaliteeti ja tervist.

Detailplaneeringu materjalidest (toimiku I köide, lehed 189–190, 192, 208–209, 260) ja maa-ameti

kaardiserverist (toimiku I köide, lehed 93–94) nähtuvalt on tegemist osalist väheväärtuslikku kõrghaljastust

kandva tänavavõrguga kaetud väikeelamupiirkonnaga. Nagu ülalmärgitud, jääb kaebaja kinnistu piiri ja

Toomiku tee 22 kinnistu piiri vahele Toomiku tee äärest mõõdetuna orienteeruvalt 155 meetrit, kuhu jääb

kolm hoonestatud kinnistut ja kaks hoonestamata haljasalaga kinnistut. Kaebaja ei ole eeltoodust nähtuvalt

planeeringuala vahetu naaber ning ligi 200m kaugusel asuv tervishoiuteenuse osutamine 11-meetri

kõrguses kahekorruselises hoones ei tohiks juba selle iseloomust tulenevalt kujutada endast müra,

õhusaaste või vibratsiooni seisukohalt ohtu kaebaja elukvaliteedile või tervisele.

Eeltoodu tõttu ei pea kohus tõenäoliseks ka kaebaja privaatsuse või turvalisuse olulist vähenemist.

Asjakohatud on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses sisalduvad väited, et tema privaatsus on ohus ka

põhjusel, et tänavatel hakkavad liikuma võõrad inimesed. Tegemist on tiheasustusala piirkonnaga, mille

puhul ei saa kaebaja eeldada, et tema kinnistu tänavalõigul liiguvad üksnes talle tuttavad isikud.

23. Kaebaja väiteid Toomiku tee talvisest keerulisest liiklusolukorrast ning sellest tingitud vanainimeste

traumaohtlikkusest peab kohus asjakohatuteks. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, kas talvel Toomiku

teed lumest puhastatakse või mitte, ei oma detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

Liiklusintensiivsusest ja tänavakitsusest tingitud probleemide tekkimisel on linnal aga erinevaid

liikluskoormust ja –korraldust muutvaid võimalusi (parkimise keelamine, liikluse muutmine

ühesuunaliseks jms). Liikluskoormuse ja -korralduse reguleerimise tulemusena välditaks muuhulgas ka

liigset müra ja heitgaase, mida kaebaja nimetab sotsiaalobjekti rajamisega seonduvate kahjulike mõjutuste

hulgas.

24. Kaebaja väited, et objektil hakkab pidevalt viibima vähemalt 15–20 inimest, mistõttu pole kinnistule

detailplaneeringuga ettenähtud 12 parkimiskohta sotsiaalobjekti toimimiseks piisav ning patsiendid

pargivad sõidukid era muruplatsidel või jätavad oma sõidukid seisma keset teed, on oletuslik ja

paljasõnaline. Sõidukite liiklemine ei ole kavandatud vahetult kaebaja kinnistu lähedusse ning sõidukite

parkimine on elamukruntide omanike huve arvestavalt lahendatud krundisiseselt, s.o kinnistu piires

(toimiku I köide, lehed 193, 247, 247a). Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt kavandatakse

planeeringuala kinnistule 12 parkimiskohta, millest vaid neli on planeeritud Toomiku tee äärde (toimiku I

köide, leht 247a). Suurem osa planeeringuga kavandatava tegevusega kaasnevast liiklusest on korraldatud

toimima Andrekse tee kaudu, kuivõrd just Andrekse tee poolsele kinnistu osale on planeeritud 8-kohaline

parkla. Kohus ei pea tõenäoliseks, et isegi kui kavandatud 12-st parkimiskohast jääb tõepoolest väheks ja

patsiendid tiirutavad autodega ümber perearstikeskuse hoone (tl 9) või pargivad autod eramute haljasalale,

puudutaks see kuidagi kaebaja õigusi, kuivõrd kaebaja kinnistu jääb Toomiku tee 22 kinnistust

orienteeruvalt 155m kaugusele ning Toomiku tee 22 kinnistu ja kaebaja kinnistu vahele jääb Toomiku teed

Andrekse teega ühendav tänav Lehiku tee. Kaebaja hirm rasketranspordi liiklema hakkamise üle Toomiku

tee kaebaja kinnistu vahetusse lähedusse jääval teelõigul on kohtu hinnangul põhjendamatu.

25. Kohtu hinnangul ei ole asjas tuvastatud, et perearstikeskuse planeerimine toob kaasa selliseid mõjutusi,

mida võib pidada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Seega puudub alus kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kuna eeltoodud põhjendustega leiab kohus, et kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumise oht on praegusel juhul välistatud, ei tule kohtul hinnata subjektiivsete

õiguste kaitseks esitatud kaebuse raames kaevatava haldusakti õiguspärasust ja tühistamise põhjendatust.

Isik, kelle õigusi ja vabadusi haldusakt ei riiva, ei saa üldjuhul omada ka legitiimset ja kaitstavat huvi akti

motiivide vastu. Kaebaja ei ole vaidlustanud PlanS-s sätestatud planeeringu menetlemise nõuete

(teavitamisega ja kaasamisega seotult) täitmist. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.

26. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja

kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi

oleks kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus vastustaja

menetluskulud vastustaja enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab HKMS § 108 lõike 8 järgi

tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kolmas isik menetluskulude taotlust ega

nimekirja esitanud ei ole, jätab kohus ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik