1-13-10038/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuaril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10038 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi E.Si süüdistus KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav E.S

Isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx-xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx( xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx); kodakondsus: xx xxxxxxxx; haridus: xxxxxxxxxxx ; emakeel: xxxxxxx xxxxxx; töövõi õppimise koht: xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx x xxxxxxxx xxxxxxxxxx

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Alaealise seaduslik esindaja

Kaitsja

E.S

advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.S KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

KarS § 87 lg 1 alusel vabastada E.S KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavast karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p-s

2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamine.

Kohustada E.Sit KarS § 87 lg 2 alusel 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 188 alusel välja mõista E.Si xxxx E.S (isikukood xxxxxxxxxxx ) riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 300 (kolmsada) eurot ning riigi õigusabi kulud 105 (ükssada viis) eurot ja 60 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 405 (nelisada viis) eurot ja 60 senti tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on E.S kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 33 (kolmkümmend kolm) eurot ja 80 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui E.S ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

E.Sit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, grupis koos A.A püüdis 21.04.2013 kella 19.50 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Ringtee 75G asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Rimi ära kolme pudelit rummi Cazino kogumaksumusega 31.17 eurot (ühe pudeli maksumus

10.39 eurot). Nad võtsid kauplusest spordikoti, millesse eelneval kokkuleppel olid R.S ja I.L pannud alkoholipudelid ning läbisid kaupluse kassa kauba eest tasumata. Kuritegu jäi neist mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas nad kinni. Sellega pani E.S toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb süüdi tunnistada E.S KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 alusel vabastada E.S karistusest KarS §

25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile.

KarS § 87 lg 2 alusel on E.S kohustatud 1 aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.S on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.S süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2- § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

E.Si menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 69.60 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 105.60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 188 kohaselt võib menetleja panna kulude hüvitamise alaealise vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

E.S on alaealine, kes käesoleval ajal õpib ning saab koolis käies isalt taskuraha 25 eurot nädalas. Muud iseseisvad sissetulekud E.Sil puuduvad. Arvestades eeltoodut tuleb menetluskulude hüvitamise kohustus panna vastavalt KRMS §-le 188 E.Si xxxxx E.Sile.

E.S teenib miinimumpalka. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades eeltoodut käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu neid tuleb vähendada ja mõista sundrahast välja 300 eurot ning anda menetluskulude ositi tasumiseks aega üks aasta.

Ingeri Tamm Kohtunik