1-12-3496/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 06.01.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-3496 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Urmas Kesküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

URMAS KESKÜLA, isikukood 37407305219, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 21.08.2012 ja lõpp 12.04.2014

Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.12.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta URMAS KESKÜLA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 27.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Kesküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Kesküla on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 1330 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 20.07.2012 määrusega pöörati Urmas Keskülale mõistetud kandmata karistus 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust täitmisele, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Vangla toetab kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab kinnipeetava taasühiskonnastamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude laad on sama – kõik kuriteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kuritegu on toime pandud sarnaselt varasemale kriminaalsele käitumisele. Soodusteguriks on alkohol. Korduvad mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis iseloomustavad kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetava õigusvastases käitumises on peamine riskitegur alkohol. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on saanud ravi, kuid see ei ole aidanud. Enne vangistust sai kinnipeetav ka depressioonivastast ravi. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised probleemid ja ta saab vangistuses tabletiravi. Kinnipeetav on heade sotsiaalsete oskustega, impulsiivsus ilmneb alkoholi tarvitamise järel. Kinnipeetaval ei ole täheldatud otseseid kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid, suhtumine ametnikesse on aktsepteeritav. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning pannud kuriteod toime katseajal.

Kohtuistung: Urmas Kesküla avaldas kohtuistungil, et taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Varasemalt on ta olnud kriminaalhoolduse all ning need on kulgenud normaalselt, välja arvatud viimane katseaeg, siis oli probleeme. Kui välja saab hakkab alkoholi probleemidega tegelema, kuid samas avaldas, et eks ta ikka natuke tarvitab alkoholi. Kinnipeetav on alkoholiprobleemist teadlik ning avaldas, et tulemusi pole olnud kuid probleemist tuleb võitu saada. Prokurör Urmas Kesküla vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral üldohtlike kuritegude toimepanemise eest, reaalset vangistust kannab teist korda.

Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kohtuotsusega kriminaalasjas 1-12-3496 anti kinnipeetavale teist korda võimalus, teda ei karistatud reaalse vangistusega ning mõisteti karistuseks üldkasulik töö koos käitumiskontrolli nõuete ja ühe lisakohustuse täitmisega.

Kinnipeetav ei suutnud talle osutatud usaldust õigustada ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes talle pandud kohustusi. Mõistetud karistuse kandmata osa (1 aasta 7 kuud ja 22 päeva) pöörati täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.07.2012 kohtumäärusega 1-12-3496, mille kohaselt „kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. /…/ Ka peale 12.04.2012 kohtuotsust pöördus ta Wismari kliinikusse, kuid rikkus ravirežiimi, tarvitades 21.06.2012 alkoholi, rikkudes seega tahtlikult temale pandud kohustust üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitada alkoholi“.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Varasemad karistused, kriminaalhooldusele allutamine ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetav on korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele. Viimased katseajad on lõppenud mitterahuldavalt. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kinnipeetava vabastamine ei ole õigustatud, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude arvu ja iseloomu. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Süüdimõistetu ei ole pälvinud kohtu usaldust, kuna ta on viimase kaheksa aasta jooksul neljal korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Anu Ammer Kohtunik