4-13-6410/37 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi 4-13-6410

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2013.a, Valga kohtumaja Kohtunik

Kohtuistungisekretär Marian Priks

Reelika Käis

Väärteoasi Ants Kadak`u kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus`e 12.09.2013.a otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,001119

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ants Kadak isikukood 36405195726 elukoht X

adv Janar Kuus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus (asukoht Rahu tn 27, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond)

Heiki Lindus (e-post: heiki.lindus@politsei.ee)

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 3 alusel

1. Rahuldada Ants Kadak`u kaebus.

2. Tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus`e 12.09.2013.a otsus väärteoasjas nr 2402,13,001119 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Otsuse koopia saata kohtuvälisele menetlejale ja Ants Kadak`ule.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 03.01.2014.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes. VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Menetluse käik ja poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 12.09.2013.a otsuse väärteoasjas nr 2402,13,001119, millega karistati Ants Kadak`ut teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot (tl 7-8). Otsuse kohaselt 14.08.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx mnt 146 km-l juhtis Ants Kadak normidele mittevastava gabariitidega mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast koos veosega oli lubatust suurem, juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt teeseadus (edaspidi TeeS) § 35 lg-le 2. Lubatud suurim kõrgus 4000 mm, tegelik kõrgus 4414 mm. Sellega rikkus Ants Kadak liiklusseaduse (edaspidi LS) § 34 lg 8 ja lg 9 ning toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 238 ja TeeS § 401 lg 1 järgi. Kuna LS § 238 ja TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi.

2. Ants Kadak esitas oma kaitsja kaudu 30.09.2013.a kaebuse kohtuvälise menetleja 12.09.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2402,13,001119, milles palub otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus (tl 2-5). Juhul, kui kohus ei lõpeta väärteomenetlust, palub kaebuse esitaja tühistada otsus karistuse määramise osas ja vähendada karistuseks määratud rahatrahvi. Menetluskulud palub kaebuse esitaja jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus on ebaseaduslik, kuna veosega mootorsõiduki kõrguse mõõtmine on toimunud ebakorrektselt. Veosega mootorsõiduki kõrgus ei ületanud lubatud kõrgust. Kõrgus 4414 mm saadi ebaõige mõõtmise tulemusena. Mõõtmine oli ebaõige, sest sest seda teostati mõõtelatiga, mida politseiametnik hoidis auto kõrval käes ja silma järgi vertikaalselt sirgena. Kõrgust mõõdeti koorma keskelt, mistõttu kõrguse hindamine oli visuaalne. Mõõtelatt kõikus ning see mõjutas mõõtmise tulemust. Samuti ei arvestanud politseiametnik mõõtmisel maapinna kallet ega seda, kas sõiduki alune maapind on sile. Kaebuse esitajale jäi mõõtmist jälgides mulje, et politseiametnik ei ole läbinud koolitust, kuidas mõõtelatiga õiget mõõtetulemust saada. Isegi kui mootorsõiduki ja selle veose kõrgus oli üle lubatud kõrguse, on selle rikkumise eest määratud karistus ebaproportsionaalselt karm. Rahatrahvi määramisel oleks tulnud arvestada väidetava rikkumise vähest kahjulikkust. Eriloa taotlemata jätmisel jääb tee omanikul saamata 4,79 eurot, millega ei ole võrreldav eriloata sõitmise eest määratud trahv 680 eurot. Kaebusele on lisatud vaidlustatud otsus (tl 7-8).

3. Kohus nõudis 01.10.2013.a kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku ja palus esitada kirjalik seisukoht hiljemalt 14.10.2013.a (tl 10).

4. 11.10.2013.a laekus kohtusse väärteoprotokoll AB968109 väärteoasjas 2402,13,001119 koos juurdekuuluvate materjalidega (tl 13-17) ning kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 20-21). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega: lubatud piirmäärasid oli ületatud olulisel määral; menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tema poolt tegu toimepandud tahtlikult; menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetses toimepandut; karistuse määramise hetkel oli menetlusalust isikut TeeS § 401 lg 1 alusel karistatud üle 10 korra, lisaks oli isik toime pannud teisi õigusrikkumisi. Lineaarmõõtmist teostas pädev ametnik lineaarmõõtemetoodikast lähtuvalt kontrollitud mõõtelatiga. Lähtuvalt lineaarmõõteseadme kasutamise protokollile mõõteseadme kasutamise käigus pöörati tähelepanu nii looduse, kui ka inimese tekitavatele häiretele. Mõõtmist ei teostatud viltuse ega kõikuva mõõtelatiga. Õige kaldenurk valiti mõõtelatil oleva loodi järgi. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Seisukohale on lisatud fototabel kahe fotoga, millel on vaade 14.08.2013.a kell 15:50 xxxxx-xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx-xxxxxx mnt 146 km peatatud mootorsõidukile Volvo r/n xxxxxx koos haagisega (tl 22), ning mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTLL-11/0328 (tl 23).

5. Kaebuse esitaja esitas oma kaitsja kaudu 13.11.2013.a oma seisukohad ja taotlused (tl 38-41), milles leiab, et mõõtmine teostati ebaõigesti ja mõõtmine ei vasta nõuetele ning kasutatud mõõtelatt ei võimalda mõõta veose kõrgust koorma keskelt. Kaitsja märgib, et taatlustunnistuses nr TTLL-11/0328 on märgitud ebaõige täpsusklass (kl II), kuna Metrica mõõtelati tootja kodulehel oleva informatsiooni kohaselt vastab kasutatud mõõtelatt täpsusklassile III. Väljavõte Metrica kodulehelt Telefix teleskoop-mõõtelati kohta on lisatud kaitsja seisukohale (tl 43). Kaebuse esitaja palub kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda: andmed mõõtmist teostanud ametniku mõõtelatiga mõõtmise koolituse kohta; tootja juhised seadme töökorda seadmise kohta; mõõteseadme kasutamise juhend; mõõtemetoodika juhend; mõõtelati tüübikinnitus või vastavusmärgis.

6. 18.11.2013.a toimunud kohtuistungil rahuldas kohus kaitsja taotlused täiendavate andmete ja dokumentide väljanõudmiseks ja kohtuvälise menetleja taotluse tunnistaja J. M. ülekuulamiseks ning lükkas asja arutamise edasi (tl 44).

7. 06.12.2013.a esitas kohtuväline menetleja täiendavad tõendid järgmises: EC quality system Approval Certificate: CE-092 31.05.2011 (tl 54), Telefix kasutusjuhend (tl 55-58), Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirja nr 40 lisa 3 „Metoodika MM 03-2010 Lineaarmõõtmine“ (tl 59-67) ja

Ida Politseiprefektuuri tunnistuse selle kohta, et S. M. on edukalt läbinud pädeva mõõtja koolituse 10.07.2008.a (tl 68).

8. 09.12.2013.a toimunud kohtuistungil (tl 83-85) jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ning tunnistaja J. M. ja uuris kirjalikke tõendeid. Kaitsja esitas taotluse kaitsja tasu väljamõistmiseks summas 1104 eurot koos arvetega ja nende tasumist tõendavate kontoväljavõtetega (tl 70-77). Kaitsja leidis kohtukõnes, et mõõtmisel kasutatud mõõtelatil koos lisaseadmega puudub sertifikaat ja seetõttu ei ole mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kasutatud mõõtelatt koos lisaga haarats ei ole tootja poolt sertifitseeritud ja esitatud sertifikaat ei ole kehtiv. Samuti ei ole mõõtelatt koos lisaseadmega haarats taadeldud. Mõõtmine tehti metodoloogiliselt ebaõigesti ja ei vasta nõuetele. Kasutatud mõõtelatt ei võimalda mõõta veose kõrgust koorma keskelt. Kasutada tulnuks mõõteseadet, mis suudaks katkematult mõõta kõrgust maapinna ja fiskarsi käpa kõrgeima punkti vahel. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et mõõtmine on toimunud korrektselt. Kohtuväline menetleja möönis, et taatlustunnistusel on märgitud ebaõige täpsusklass, kuid see viga on hilisemalt parandatud. Kaitsja poolt viidatud määrus puudutab juriidilisi isikuid, mitte konkreetset ametnikku, kes teostab mõõtmist. Asutusele väljastatud pädevus on olemas. Mõõtmist teostati vastavalt tootja kasutusjuhendile ja mõõtemetoodikale. Mõõtmise ajal paiknes sõiduk ilma konarusteta ja kalleteta teel. Menetlusalune isik jälgis mõõtmist ja ei teinud märkusi. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud isiku enda kanda.

Kohtu seisukoht

1. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Ants Kadak`u suhtes 12.09.2013.a väärteoasjas nr 2402,13,001119 tehtud otsus (edaspidi Otsus) tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu (VTMS § 132 p 3).

2. Ants Kadak`u suhtes on 14.08.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 968109 selle kohta, et 14.08.2013.a xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx mnt 146 km-l juhtis Ants Kadak normidele mittevastava gabariitidega mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast koos veosega oli lubatust suurem, juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt TeeS § 35 lg-le 2. Lubatud suurim kõrgus 4000 mm, tegelik kõrgus 4414 mm. Sellega rikkus Ants Kadak LS § 34 lg

8 ja lg 9 ning toime pandud väärtegu kvalifitseeriti LS § 238 ja TeeS § 401 lg 1 järgi (tl 13).

3. Otsusega karistati Ants Kadak`ut TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot (tl 7-8). Otsuse kohaselt kuna LS § 238 ja TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus TeeS § 401 lg 1 järgi.

4. LS § 34 lg-st 8 tuleneb, et sõiduki üksainuski mõõde veosega või veoseta ei tohi ületada käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. LS § 80 lg 3 kohaselt sõiduki suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister määrusega. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2013.a määruse nr 42 lisa 2 kood 1104 p-st 1 tuleneb, et lubatud suurim kõrgus kõikidel sõidukitel on 4,00 m, s.o 4000 mm.

Väärteoprotokolli AB 968109 kohaselt oli Ants Kadak`u poolt juhitud sõiduki tegelik kõrgus 4414 mm (tl 13). Kohtule on esitatud ka lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et 14.08.2013.a on Ants Kadak`u poolt juhitud sõiduki kõrguse mõõtmisel saadud näiduks 4429 mm ning arvestades laiendmääramatust (15), on sõiduki lineaarmõõtmete tulemiks 4414 mm (tl 14). LS § 34 lg 9 järgi kui sõiduki mõõde veosega või veoseta ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada TeeS §- s 35 sätestatud korras. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Ants Kadak`ul puudus TeeS § 35 lg-s 2 ettenähtud eriluba.

5. TeeS § 401 lg-st 1 tuleneb, et normidele mittevastavate mõõtmetega sõidukiga liiklemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Otsusega on Ants Kadak`ut karistatud rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses.

6. Ants Kadak on Otsuse vaidlustanud, kuna tema hinnangul on veosega mootorsõiduki kõrguse mõõtmine toimunud ebakorrektselt ning kõrgus 4414 mm saadi ebaõige mõõtmise tulemusena. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et sõiduki kõrguse mõõtmine ei toimunud nõuetekohaselt ja mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud. Kohus tugineb alljärgnevale.

7. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 p 2 järgi peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud, kui riikliku järelevalve käigus tehakse mõõtetulemuse alusel ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuna antud juhul on riikliku järelevalve käigus määratud Ants Kadak`ule karistus väärteoasjas, peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. MõõteS § 2 lg 1 p 5 alusel on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigivõi rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kokkuvõtlikult on jälgitavuse tõendatuks lugemiseks antud juhul tarvilik: 1) mõõtmise teostamine pädeva mõõtja poolt; 2) korrektselt taadeldud mõõtevahendi kasutamine; 3) mõõtemetoodika järgimine.

8. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas mõõtmist on teostanud pädev mõõtja. Kaebuse esitaja on väitnud, et mõõtmist teostanud politseiametnikul puudus vastav pädevus. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule on esitatud Ida Politseiprefektuuri tunnistus selle kohta, et S. M. on edukalt läbinud pädeva mõõtja koolituse 10.07.2008.a (tl 68). Ka teisel mõõtmist teostanud politseiametnikul J. M. `il on tema kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõõtmise teostamiseks vajalik pädevus olemas, vastava koolituse on ta läbinud enne 2008. aastat (tl 85). Kaitsja poolt viidatud Majandusja kommunikatsiooniministri 05.10.2006.a määruse nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ § 6 lg 5 (edaspidi Kord), mille kohaselt erialast pädevust tõendav tunnistus kehtib kaks aastat, ei ole politseiametniku pädevuse osas asjakohane. Korra § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse nõuded juriidilisest isikust mõõtjale, kes taotleb oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse poolt, ning erialase pädevuse hindamise protsessile. Seega kohaldub Kord juriidilisest isikust mõõtjale, mitte konkreetsele politseiametnikule, kes teostab mõõtmist. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud juriidilisest isikust mõõtja, s.o Ida Politseiprefektuuri, pädevust mõõtjana. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt on asutusel vastav pädevus olemas (tl 85 pöördel). Seega loeb kohus tuvastatuks, et lineaarmõõtmist on teostanud pädev mõõtja. Kuna Kord ei kohaldu füüsilisest isikust mõõtjatele, ei ole kohane kaitsja viide Korra § 6 lg-s 4 sätestatud nõuetele, millele peab vastama pädevuse tunnistus.

9. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas kasutatud on korrektselt taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 2 lg 1 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MõõteS §

11 lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati 14.08.2013.a Ants Kadak`u poolt juhitud sõiduki lineaarmõõtmete mõõtmiseks mõõteseadmena mõõtelatti nr 63933, mille taatlustunnistuse nr on TTLL-11/0328 (tl 14). Kohtule on esitatud AS Metrosert poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTLL-11/0328 ning sellest nähtub, et teleskoop mõõtelatt Telefix Metrica 5 m nr 63933 on taadeldud ning vastab 2004/22/EÜ nõuetele kl II (lubatud veapiirid või täpsusklass), taadeldud 25.11.2011.a (tl 23). Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2006 määruse nr „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“ §

9 lg 1 p 7 kohaselt on mõõtevahendi lubatud veapiirid või täpsusklass üheks taatlustunnistuse kohustuslikuks kirjeks. Taatlustunnistuse nr TTLL-11/0328 järgi on lubatud veapiiriks või täpsusklassiks kl II (tl 14). Kohtule on esitatud väljavõte tootjafirma Metrica kodulehelt Telefix teleskoop-mõõtelattide kohta, kus on märgitud, et Telefix teleskoopilised mõõtelatid kuni 6 m vastavad täpsusklassile III (tl 43). Ka tunnistaja J. M. `i ütluste kohaselt kuulus kasutatud mõõtelatt III klassi (tl 85). Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtuistungil möönnud, et taatlustunnistusel on märgitud ebaõige täpsusklass (tl 85 pöördel).

Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et taatlustunnistus nr TTLL-11/0328 on väär täpsusklassi osas, õige täpsusklass on kl III. Kohus on seisukohal, et vigane taatlustunnistus ei ole usaldusväärne tõend. Kohus ei saa mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele tuvastada vigase sisuga taatlustunnistuse alusel, sõltumata sellest, et viga võib olla vaid osaline ning hiljem parandatud. Korrektne taatlemine eeldab ka korrektselt vormistatud taatlustunnistust. Seetõttu asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole kasutatud korrektselt taadeldud mõõtevahendit ning taatluskohustus ei ole täidetud.

Kaitsja on viidanud ka sellele, et mõõtmisel kasutati mõõtelatti koos lisaseadmega. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokollis ei ole kasutatud mõõteseadmena märgitud ühtki seadet peale mõõtelati nr 63933. Lisaseadme kasutamist protokolli märgitud ei ole. Samas on tunnistaja J. M. oma ütlustega kinnitanud lisaseadme kasutamist. J. M. `i ütluste kohaselt läheb lati külge „konks“, mis on 33 cm pikk (tl 85). Ka kohtule esitatud fototabeli ülemisel fotol on selgelt näha, et politseiametnik hoiab käes mõõtelatti, mille tippu on kinnitatud haarats (tl 22).

Fototabeli alumiselt fotolt nähtub, et veoki koorma kõrguse mõõtmisel on mõõtelati tipus haarats ning selle ots on suunatud Fiskarsi käpa poole (tl 22). Telefix teleskoopilise mõõtelati kasutusjuhendis ei ole toote iseloomustuse juures märgitud, et mõõtelati koostisosaks oleks selle tippu kinnitatav haarats (tl 55). Kohus loeb tunnistaja J. M. `i ning viidatud fotode alusel tõendatuks, et sõiduki kõrguse mõõtmisel kasutati lisaks mõõtelatile ka lisaseadet. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtule esitatud andmeid lisaseadme kasutamise kohta.

Kaitsja viide, et kasutatud lisaseadme puhul on tegemist haaratsiga välismõõtmiseks, mis on Telefix mõõtelati kasutusjuhendi lk 4 märgitud artiklina nr 49377, on oletuslik ning kohus ei saa sellega arvestada. Kohtule esitatud andmete ja tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise lisaseadmega on tegemist. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid kasutatud lisaseadme taatlemise kohta või teleskoop mõõtelati Telefix Metrica 5 m nr 63933 taatlemise kohta koos kasutatud lisaseadmega. Seega on mõõtelati ja lisaseadme vastavus kehtestatud nõuetele tõendamata.

Kohtule on esitatud küll ingliskeelne sertifikaat EC quality system Approval Certificate: CE-092, millest nähtub, et Metrica S.p.A. pikkus mõõtevahendite kvaliteedisüsteem vastab direktiivi 2004/22/EÜ nõuetele (tl 54), kuid Telefix mõõtelati kasutusjuhendi lk 3 on märgitud, et sertifikaat on ainult teleskoopilisel mõõtelatil (tl 57). Seega teleskoopilise mõõtelati otsa paigaldatud lisaseadmed ei taga CE-vastavuse kehtivust ning nii on see ka kasutusjuhendis märgitud koos erandite väljatoomisega. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kasutatud mõõtevahendi taatluskohustus ei ole nõuetekohaselt täidetud, sest taatlustunnistusel on väär täpsusklass ning kohtule ei ole esitatud andmeid kasutatud lisaseadme taatlemise kohta.

10. Edasi annab kohus seisukoha, kas sõiduki kõrguse mõõtmisel on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat. Asjakohase mõõtemetoodikana on kohtule esitatud Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirja nr 40 lisa 3 „Metoodika MM03-2010 Lineaarmõõtmine“ (edaspidi Metoodika, tl 59-67). Metoodika p-i 6.2.1. kohaselt tuleb mõõtmisel kasutada selliste tehniliste andmetega seadmeid ja vahendeid, mis tagab mõõtme katkematu mõõtmise. Metoodika p 6.4.2 kohaselt liiklusjärelevalve käigus sõiduki lineaarmõõtmete mõõtmisel mõõdetakse kaugused väljaulatuvate osade vahel. Eeltoodust tuleneb, et sõiduki kõrguse mõõtmisel tuli kasutada sellist mõõtevahendit, mis oleks võimaldanud katkematult mõõta sõiduki ja selle väljaulatuva osa, s.o koorma kõrgeima punkti, kõrgust alates maapinnast. Tunnistaja J. M. `i ütlustega on tõendatud, et sõiduki ja selle koorma kõige kõrgem punkt oli Fiskarsi käpp (tl 85). Seega tuli katkematult mõõta vahemaa maapinna ja Fiskarsi käpa kõrgeima punkti vahel. Ants Kadak`u kohtuistungil antud ütluste kohaselt mõõdeti kõrgust koorma keskelt, üks sättis mõõteriista ja teine vaatas ülevalt, auto on 2,5 m lai (tl 83) ning kõrgus võeti silma järgi (tl 83 pöördel). Tunnistaja J. M. `i ütlustest tuleneb, et Fiskarsi käpa ja mõõtelati mõõt pandi paika visuaalselt, Fiskarsi käpa ja mõõtelati vahemaa oli ühe meetri ja pooleteise meetri vahel (tl 85). Fototabeli alumiselt fotolt nähtub, et mõõtelatt asub sõiduki ääres ning mõõtelati ja koorma kõrgeima punkti vahel on märkimisväärne vahemaa (tl 22). Kohus leiab, et Ants Kadak`u ja J. M. `i ütluste ning viidatud fotoga on tõendatud, et antud juhul ei võimaldanud kasutatud mõõtevahend katkematult mõõta vahemaad maapinna ja sõiduki koorma kõrgeima punkti vahel ning mõõtmistulemus saadi visuaalse hinnangu alusel. Seega ei järgitud antud juhul Metoodika p-i 6.2.1, mis näeb ette kohustuse kasutada sellist tehniliste andmetega seadet ja vahendit, mis tagab mõõtme katkematu mõõtmise.

Metoodika kehtestab nõuded ka mõõtmise teostamise kohale. Metoodika p 5.1. alusel kui teostatakse sõiduki pikkuse, kõrguse või laiuse mõõtmist liiklusjärelevalve käigus, siis mõõtja valib visuaalselt mõõtekohaks horisontaalse koha ilma nähtavate ebatasasusteta ning tugeva pinnakihiga nii, et sõiduk koos haagisega saaks asetseda täies pikkuses sirgjooneliselt ja rehvide pinnasesse sissevajumiseta. Ants Kadak`u kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tee kitsas ning ta pidi peatuma ühe küljega teepeenrale (tl 83); auto oli tahapoole kaldu, kraavipoolne ratas oli augus (tl 83 pöördel). Tunnistaja J. M. `i ütluste kohaselt oli tegemist sirge asfaltteega, auke ei olnud; pikikallet ei olnud, oli natuke ristikalle, kuna ühelt poolt oli sõiduk asfaldi peal ja teiselt poolt teepeenral; see ei olnud suur kalle (tl 85). Fototabeli ülemiselt fotolt nähtub, et sõiduk koos haagisega on täies pikkuses pargitud ühe küljega teepeenrale ja teise küljega asfaldile (tl 22). Kohus loeb Ants Kadak`u ja J. M. `i ütluste ning viidatud fotoga tõendatuks, et sõiduk oli pargitud ühe küljega teepeenrale ja teise küljega asfaltteele, mistõttu esines väike kalle. Seega ei asetsenud sõiduk mõõtmise ajal Metoodika p-i 5.1. järgi ettenähtud horisontaalsel kohal ilma nähtavate ebatasasusteta ning tugeva pinnakihiga nii, et sõiduk koos haagisega saaks asetseda täies pikkuses sirgjooneliselt ja rehvide pinnasesse sissevajumiseta. Sõiduki asetsemine ühe küljega teepeenral ja teise küljega asfaltteel tähendab, et sõiduki alune pind oli ebatasane ning võimaldas rehvide pinnasesse sissevajumist. Seega rikuti mõõtmise teostamisel Metoodika pi 5.1. Kaitsja on väitnud ka seda, et mõõtelatti ei hoitud vertikaalselt sirgena, vaid mõõtmist teostati viltuse ja kõikuva mõõtelatiga. Kohus on seisukohal, et kaitsja väide ei ole leidnud tõendamist. Kaitsja viitab fototabeli alumisele fotole (tl 22). Kohus on seisukohal, et viidatud foto, arvestades fotografeerimise kohta (koorma keskel, mitte ääres, kust oleks otsevaade mõõtelatile), ei võimalda tuvastada, kas mõõtelatt oli viltu. Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et Ants Kadak`u poolt juhitud sõiduki kõrguse mõõtmisel on eksitud Metoodika p-de 6.2.1. ja 5.1. vastu. Seega ei ole asjakohast mõõtemetoodikat korrektselt järgitud.

11. Seega, puuduliku taatluskohustuse täitmise tõttu ning asjakohase mõõtemetoodika vastu eksimise tõttu ei ole mõõtetulemuse jälgitavus MõõteS § 5 lg 1 esimese lause tähenduses tõendatav, s.o puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige. Seetõttu ei ole usaldusväärne ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõend, s.o lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 14). Lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et selles ei ole märgitud lisaseadme kasutamist. Kuna lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, ei ole sellest tulenevalt võimalik tõendada Ants Kadak`u poolt juhitud sõiduki ja selle koorma kõrgust. Seetõttu tuleb Otsus tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik