1-13-3721/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-3721

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03.jaanuaril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-3721 Kohtukoosseis

Kohtuistungi s

ekretär, tõlk Kohtunik Inna Kirsipuu

Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Tallinna Vangla materjalid tingimisi enne N.H

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 03.01.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.H, isikukood: 38605100220xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega N.

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Tallinna Vangla esitas 09.12.2013 Harju Maako kohta koostatud htule kinnipeetava N.H

materjalid tingimisi enne ngistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 16.12.2013 tähtaega va määruse alusel ülalmainitud materjalid on edastatud Viru Maakohtule.

N.H süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi on Harju Maakohtu 09.05.2013 kohtuotsusega ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmi

se algus 09.05.2013 ja lõpp 03.07.2014.

N.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 86 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis võimaluse avanemine 06.12.2013. e

2(4)

Kinnipidamisasutusest N.H iseloomustusest nähtub süüdimõistetu kohta koostatud ,

et l

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammi xxx ning on hõivatud tööga majandustöödel. Vabanedes asub elama oma isiklikku korterisse xxx. Isikul on 8 klassi haridus. Vanglast vabanemisel garanteerib töökoha OÜ xxx, tingimusega, kui ta ei tarvita alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on olnud palju narkomaane ja kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid nendega enam ei suhtle.

Kinnipeetav on varem kuritarvitanud alkoholi. Varem suitsetas kanepit. Viimased aastad enne vangistust tarvitas peamiselt fentanüüli. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. On motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ning seatud eesmärgid tulevikuks on realistlikud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib xxx, mille

N.H vabaneda aadressile

omanikuks ta on. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Isikut on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on teda karistatud KarS § 331 järgi. Isik on viibinud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseaja 8.kuul uue kuriteo.

N.H taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise ennetähtaegselt

valve kohaldamisega. Isikut tõendav dokument on tal vormistatud. Ta on osalenud anonüümsetele narkomaanidele ettenähtud grupi töös, soovib seda jätkata ka pärast vabanemist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetä kirjalikult htaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla. N.H varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral varaja isikuvastaste (sh esimese astme) ning karistuse täitmise vastase kuritegude toimepanemise eest.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteomenetluse korras NAPS § 151 ja AlkS § 70 alusel), m

ida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varasemalt Harju

Maakohtu 02.04.2008 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. Kui süüdimõistetu pole suutnud kontrolli nõudeid täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Ehkki N.H puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses karistatud kriminaalkorras KarS § 331 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Seega võib järeldada, et tingimuslik vangistusest vabastamine ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning N.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse, arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokurö N.H tuleb jätta ri kirjaliku arvamust, leiab, et

elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4)

KarS § 76 lg 3 alusel tähtaega , katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning selle . le le järgnenud perioodil

N.H on neli korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab teist korda. an

Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (vargused, omastamine) kui ka isikuvastaste kuritegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine) toimepanemise eest. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. karistust kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine Käesoleval ajal kannab tarvitamise eest, mille pani toime vanglas karistust kandes.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-11) on näha, et N.H on väärt eokorras 13

korral karistatud, sealhulgas 5 korral inete seaduse alusel, 5 Narkootiliste ja psühhotroopsete a korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral Alkoholiseaduse alusel.

Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi N.H varem ud karistus

ed naalhooldus

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused tusest on näha, puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul d xxx läbinud sotsiaalprogrammi ning on hõivatud tööga majandustöödel.

Isikul on kehtiv isikut tõendav kaart välja antud 31.10.2013. dokument - ID

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama xxx. Ühetoalise ühiselamu tüüpi korteri omanikuks on N.H . Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. 07.11.2013 toimunud elukohakontrolli käigus selgus, et eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseksxxx garanteerib N.H le töökoha koristustöödele. Samas firma võtab - endale õiguse leping lõpetada ennetähtaegselt, kui N.H peaks tarvitama alkoholi või narkootilisi aineid (kohtu toimik lk 14).

Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamine 3 episoodi), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, eelviimane isikuvastane kuriteguraske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus varavastane kuritegu, korduvad väärteod muuhulgas NPAS alusel , tema käitum ) ist vangistuses

viibides (uus kuritegu vanglas karistust kandes) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas

näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes.

Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud seejuures jätkanud vanglas ja kahel korral vanglakaristust kandnud

karistust kandes süütegude toimepanemist, alustab nüüd kriminaalhoo ldaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Isik oli k et riminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki –

4(4)

isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue varavastase kuriteo.

Seega kriminaalhool

dus ei osuta N.H le piisavalt mõju. -

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Elu-

ja töökoha omamisel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäiguga. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna.

Kohus tunnustab isiku püüdlusi oma elu korraldamisel. Nimelt ta on muretsenud endale tööandjat, samuti tegi korda elukohta puudutavaid asju, soovib vabaneda narkosõltuvusest ja on astunud selleks sammeosaleb vastava grupi töös. Samas kohus märgib, et käesoleval ajal kaaluvad uue kuriteo toimepanemise riskid tema võimalused vabaduses ja kohtul ei ole vaal veendumust, et isik ei pane uut kuritegu toime.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

.H N kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Harju Maakohtu 12.07.2010 tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu