1-10-16866/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-16866

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.jaanuaril 2014

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-16866 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul a Kaljus , tõlk Ing Prokurör Jaanika Kõrgma Asja läbivaatamise kuupäev 03.01.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.I, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus j

uhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata S.I .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 18.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

S.I Harju Maakohtu 20.06.2011 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § 118 p

, § 121, § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algus 31.01.2011 08.02.2014. ja lõpp

Kinnipidamisasutuses S.I teda on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkorras karistatud 12.04.2013 noomitusega. Vangistuses on läbinud riigikeele A1, A2 ja B1 taseme kursuse ja sooritanu xxxxxx xxx d eksami ning osalenud sotsiaalprogrammis „ “,

„ “. Enne vangistust oli vabaduses alla poole aasta ja elas juhuslikes kohtades ( xxx xxx). Peale vabanemist elukoht Eestis puudub. Isik on sissekirjutatud xxx, kuid ei soovi sinna elama asuda.

Pikaajalised tööoskused ja kogemused puuduvad. Enne vangistust töötas xxx lumekoristajana.

Peale vabanemist töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid 7624,79 eurot, vabanemisfondis

157 eurot. Isikul ei ole lähedasi sõpru, pigem kriminaalse hoiakuga või alkoholilembelised tuttavad. Isikul on diagnoositud alkoholism. Alkoholijoobes kaotab ohutaju, muutub agressiivseks, korduvalt sooritanud vägivalla kuritegusid ka tuttavate suhtes. Isik käis aastatel

2005-2006 kasiinos mängimas. Isikut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Kuriteod pani toime sõltuvusprobleemide, kättemaksu ja rahalise kasusaamise eesmärgil. Arvestades korduvaid seaduserikkumisi, ei ole varasemalt suutnud teadvustada enda kuritegeliku käitumisega seotud riske. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vajab toimetulekuks abi ja toetust.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub S.I vabanemisel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval puudub isikutunnistus.

Prokurör avaldas, et kuna isikul puudub alaline elukoht, ei ole käitumiskontrolli määramine põhjendatud ega praktiliselt võimalik.

S.I avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Pärast vabanemist sõidab xxx, kus talle on lubatud abi ja toetus kiriku kaudu.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud 3 aasta 8 päevase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. on isik, kelle puhul on täidetud KarS Seega S.I § 87¹ lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel a vesse kõiki S.I – r isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S.I on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Enamus S.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased ja isikuvastased kuriteod, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumis

a suhtes. Isikut on ka e vägivallaga ja vägivalla võimuesindaj karist

eval ajal kannab atud tingimusliku karistusega, kuid karistus pöörati täitmisele. Käesol karistust raskete tervisekahjustuste tekitamise, kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest. Enne vangistust kinnipeetaval oli suuri probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et S.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

KarS § 8

1 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on 7- kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel.

Vanglast vabanemisel puudub S.I kindel elukoht.

Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust.

Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). S.I

elukoha puudumisel käitumiskontrolli teostamine ei ole võimalik.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse S.I käitumiskontrolli kohaldamisega, jätab selle kohaldamata.

/ / digitaalselt allkirjastatud Kohtunik Inna Kirsipuu