4-13-7990/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-7990

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2013, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-7990 (2376,13,003967)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

I.H kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanem-

väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.11.2013

otsusele nr 2376,13,003967 I.H karistamises

LS § 224 lg-s 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude

toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: I.H, ik XXX,

elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.H kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.11.2013 otsusele nr 2376,13,003967 I.H karistamises LS § 224 lg-s 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.11.2013 otsus nr 2376,13,003967 I.H karistamises LS § 224 lg-s 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud karistuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 8 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.12.2013. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 04.01.2014.

Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 27.01.2014. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.01.2014. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.11.2013 otsusega nr 2376,13,003967 karistati I.H LS § 224 lg-s 2 ja § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 03.11.2013 kell 12.25 Vana-Narva mnt 8c juures Maardu linnas Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtis sõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palub karistuse kergendamist kuna juhiload on seotud tema tööga ning juhiloa kaotamine tähendaks elu täielikku hävinemist ja ilmselt ka elukoha kaotust. Sellel päeval kui tuvastati alkoholijoove, oli viimasest alkoholi tilgast möödas ca 14 tundi ja oli kindel, et on kaine ning politseinikud ei tundnud alkoholi ennem kui oli nendega istunud autos 5 minutit. Sõbrad, kes olid autos, ei saanud aru, et ta oleks kuidagi ebaadekvaatses seisundis, vastasel juhul ei oleks ta autoga sõitnud. Sõber oli kaine, politsei hiljem kontrollis teda ning ta sõitis edasi.

Ei ole ju loogiline, et teadlikult juhtis autot alkoholi joobes ning kaine lubadega inimene istus kõrval. On teo pärast maha jätnud joomise kuna see kinnipidamine oli tema jaoks liig, sai aru, et peab elu muutma. Viimased 3 kuud on olnud rasked ajad, suve lõpus purunes üle 5 aasta kestnud kooselu, otsis lahendusi alkoholist. On kehtivad rikkumised ja võib jääda mulje, et ei ole eriti seaduskuulekas, kuid neid asju juhtub ka parimate seas, alkoholi joobes sõiduki juhtimine on liig. Tahab uskuda, et seadusest tulenevad karistused on tehtud selleks, et inimesi paremuse poole suunata, kui antud väärteos sai karistada ning on teinud elus muudatused, et need ei korduks, kas siis ei ole eesmärk täidetud.

Ei ole rikas inimene, et saaks endale autojuhti palgata, et tema sõite sõidaks. Palub karistuse vähendamist või muutmist rahatrahviks. Kahetseb sügavalt juhtunut. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, korrates esitatud kaebuses märgitut. Kaebuse motiividele lisaks selgitas kaebuse esitaja, et otsuse kohaselt ei olevat rahatrahvi määramine otstarbekas. Eelnevad trahvid on tõesti maksmata, kuid seetõttu, et raha ei olnud. Kuu alguses läks tööle Soome, tema alluvuses töötab kolm inimest, kõik on korras, neile kehtib haigekassa kindlustus.

Ühelgi tema töötajatest ei ole juhtimisõigust, mistõttu tema viib inimesi tööle. Kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, siis tööl käia ja ei saa ja võib Soomes oma asjad kokku pakkida. Sõbranna töötab kasiinos, sealt läks klient välja, tuvastati 2,37 promilli ja võeti juhiluba ära 2 kuuks. Temalt aga 8 kuuks. Teda peeti Maardus kinni, öeldi, et ülevaatust ei ole, ütles, et ei ole jah. Esituli oli katki, uus esituli oli pagasnikus, kuid öeldi, et ikkagi sõita ei tohi. Hiljem küsis politseinik ega ta täna joonud ei ole ja kontrolliti.

Saab rahalise karistuse jaanuari keskel ära maksta. Soome maksuametis on vaja paberid korda ajada. On tööd teinud, kuid arvet esitanud ei ole, seda arvet ei saa veel maksta. Peab ennast enne registrisse panema. Et ülevaatus ei kehti, seda ei teadnud, auto osteti töösõitudeks ja öeldi, et kehtib aasta lõpuni. Tema kui juhi kohustus on pabereid kontrollida. 2006. aastal käis firma nimelt läbi luksusauto, tuli välja, et see oli varastatud ja pidi maksma mingi sunniraha

32 000 eurot. Kõik arved on arestitud. Palka peab endale maksma firma kaudu sularahas. Trahvid on maksmata ja ka praegu ei ole raha trahvide maksmiseks. Seepärast läkski Soome tööle, tekib võimalus maksta. Ei saa öelda, et kõik trahvid ära maksab, kuid maksab need, mis on sel aastal määratud. Kõikidel juhtub, ka linnapeal, presidendil, kellel küll on oma autojuht. Juhtub ka politseiametnikel, kes alkoholijoobes autot juhivad. Kas 8 kuud on ikka mõistlik. Tuli täna siia, et saada kergemat karistust, ühtegi varasemat karistust ei ole edasi kaevanud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus on alusetu. Liiklusseadus on kehtestatud selleks, et tagada kaasliiklejate, ka kaebuse esitaja, kõigi ohutus. Kui neid reegleid ei täideta, saavad inimesed surma, vigastada, tekitatakse varalist kahju. Et see nii ei juhtuks, on karistused, rahatrahv, arest ja nende kahe liigi vahel ka juhtimisõiguse äravõtmine. Eesmärk on kasvatada isikut või siis kõrvaldada isik liiklusest et tagada teiste ohutus. Kui isik korduvalt rikub nõudeid, siis tuleb ta liiklusest kõrvaldada. Karistusandmed näitavad, et kaebuse esitaja rikub liiklusreegleid süstemaatiliselt.

Käesolevas asjas on üheaegselt mitu rikkumist. Seega süü on keskmisest suurem. Kui rahatrahvid mõju ei avalda, siis tuleb muuta karistuse liiki. Trahvid on kaebuse esitajal tasumata, kaebuse esitaja on liikluses ohtlik. Kui isiku süü on keskmisest suurem, siis on ka karistus keskmisest suurem. Küsimus, kas kaebuse esitaja on väärteo toime pannud. Kohtuväline menetleja leiab, et süü olemasolu tõendavad kaebuse esitaja enda ütlused, väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus, mida tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll.

Selline tegu on karistatav LS § 224 lg 2 järgi. Ka LS § 207 järgi on tegu õigesti kvalifitseeritud, on olemas Maanteeameti andmed, mille kohaselt ei ole sõiduk läbinud nõuetele vastavuse kontrolli. On muutunud seadus ja need trahvid, mis on enne 2010 aastat määratud, need on aegunud, kehtivaid karistusi on 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning kontrollinud kohtule edastatud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas leiduvast indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 03.11.2013 kell 12.28 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne, so 0,38 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

Sellele järgnevalt on ajavahemikul kell 12.58 kuni 13.02 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,43 mg ja 0,42 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,37 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on kaebuse esitaja käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 69 lg 5 keelu rikkumisena ja LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Maanteeameti avalike registriandmete päringu vastuse kohaselt viimane korraline tehnoülevaatus kehtinud kaebuse esitaja juhitud sõidukil kuni september 2013 ning kontrollimise ajal, so 03.11.2013 kehtiv korraline ülevaatus puudus. Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning mootorsõiduk peab vastama Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ alusel kehtestatud nõuetele ning nendele nõuetele vastavust saab tagada vaid sõidukit kontrollimiseks esitades.

Kuivõrd vaidlusalune sõiduk ei olnud Maanteeameti andmetel tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõiduki liikluses kasutamise ajaks läbinud, siis oli sellise sõiduki kasutamine liikluses keelatud. Sellest tulenevalt on sõidukit juhtinud juht, so kaebuse esitaja toime pannud LS § 207 ettenähtud väärteo. Kohtu arvates ei oma tähtsust menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta ei olnud teadlik sellest, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus. Juhtimisõigusega isik peab olema teadlik juhi kohustustest ning sellest, et juht peab olema veendunud sõiduki korrasolekus ning peatamise korral peab ta kontrollijale võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.

Seega peab ta enne sõidu alustamist veenduma ka selles, et ta asub juhtima sõidukit, mille kasutamine liikluses ei ole keelatud.

LS § 224 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Võimalik on ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine LS § 224 lg 3 p

1 alusel 3 kuust kuni 9 kuuni kui isikut ei ole varem samalaadse väärteo eest karistatud. Antud juhul on kaebuse esitajale määratud karistus samalaadse väärteo eest kustunud ning kaebuse esitaja on LS § 224 lg 3 p 1 märgitud isikuks. LS § 207 sätete kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja LS § 207 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 sätete alusel, kuivõrd menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu.

Menetlusalusele isikule määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on veidi alla keskmise.

See peaks põhimõtteliselt tingima karisuse, mis jääb ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast veidi allapoole. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse, millega kohus täielikult nõustub. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus kaebuse läbivaatamisel ei tuvastanud. Taolised asjaolud peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuid seda vaid juhul, kui isik oleks toime pannud ühe väärteo.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pannud üheaegselt kaks erinevat liiklusalast väärtegu, mis suurendab menetlusaluse isiku süüd oluliselt. Peale nende asjaolude tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud korduvalt erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest – käesoleval aastal peale inkrimineeritava väärteo on kaebuse esitajat karistatud kahe liiklusalase rikkumise toimepanemise eest.

Eelmisel aastal, so 2012 kahel korral ning aastal 2011 ühel korral. Seda silmas pidades on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigesti ja asjakohaselt märkinud, et menetlusalusel isikul on kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumiste eest, määratud trahvid on menetlusalune isik jätnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul tasumata ning isik jätkab liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu tuleneb neist asjaoludest järeldus, et eelnevalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut edasiselt seaduskuulekalt käituma.

Seega järjekordse võimaliku rahatrahvi määramine ei oleks I.H jaoks piisav mõjutusvahend tema õiguskuulekuse tagamiseks, mistõttu on tema puhul põhjendatud teiseliigilise karistusliigi, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel ka väitnud, et ta on töötu, mis tõttu puudus ka kohtuvälisel menetlejal igasugune alus rahatrahvi määramiseks isikule, kellel puuduvad trahvi tasumiseks rahalised vahendid ning eelmisedki trahvid on jäetud tasumata. Kui eelnevalt käsitles kohus kaebuse esitaja süüküsimust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist ja karistusliigi valiku küsimust, siis täiendavalt peab kohus vajalikuks viidata sellele, et karistuse määramisel/mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja selle alla kuulub kahtlusteta ka liikluskord.

Üldiselt teadaolevalt on liikluses suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida nagu ka kohustus veenduda sõiduki korrasolekus ja selles, et sõiduki kasutamine liikluses ei ole keelatud, so sõiduk on muu hulgas läbinud korralise ülevaatuse. Viimasena nimetatud asjaolu on igal juhil võimalik kontrollida sõiduki dokumentidest.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida ega astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha, pidades kõige olulisemaks asuda sõidukit juhtima ja sõidutada ka kõrvalisi isikuid.

Arvestades aga

tuvastatud

alkoholipiirmäära ületamise määra peaks iga isik oma juhile keelatud seisundit tajuma. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda, kaasreisijate ja teiste liiklejate elu ja tervist, samuti kasutusse võetud võõrast vara, so sõidukit, mis ei kuulunud temale. Kokkuvõtvalt leiab kohus isiku süü suurust, rikkumise toime pannud isiku eelnevaid karistusandmeid, võimalust edasiselt sundida kaebuse esitajat hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ning kaaludes ka õiguskorra kaitsmise huvisid, et proportsionaalseks tuleb pidada kohtuvälise menetleja määratud karistuse suurust, so 8 kuu pikkust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, so karistuse suurust sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Kohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et juhul, kui menetlusalusel isikul oleks olnud kontrollitav sissetulek ja sellest tulenevalt ka maksevõime rahatrahvi tasumiseks, oleks tema suhtes sõltuvalt tuvastatud süü suurusest ja teo iseloomust lisaks rahatrahvile kohaldatud ka LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja selle lisakaristuse määr oleks ilmselgelt ületanud lisakaristuse sanktsiooni keskmist määra. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtvälise menetleja poolt määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab tema töötamist.

Seejuures ei ole kaebuse esitaja ka kaebusele täiendusi tehes esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta töötaks. Sellekohaseid tõendeid ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks esitada ka kohtuistungil, märkides, et ta ei ole tehtud tööde eest veel arvet esitanud, lubades samas, et ta hakkab trahvi tasuma ja püüab tasuda ka kõik 2013 aasta jooksul määratud trahvid. Seejuures pidas kaebuse esitaja vajalikuks märkida, et tema vastu on esitatud rahaline nõue 32 000 euro ulatuses ja tal puuduvad rahalised vahendid selle nõude täitmiseks.

Sellest teeb kohus järelduse, et esitatud väide töötamise ja sissetuleku olemasolu kohta on tõendamata. Kohus leiab, et viide juhtimisõiguse vajadusele võib küll olla inimlikust aspektist vaadatuna mõistetav, kuid seejuures ei saa jätta kõrvale, et kaebuse esitaja eksimus liiklusalase süüteo toimepanemisel ei ole juhuslikku laadi või esmakordne ning tegemist on isikuga, kelle suhtes eelnevad liiklusalaste süütegude eest mõistetud rahatrahvid pole oma eesmärki täitnud. Kaebuse esitaja on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist ning nagu kohtuväline menetleja oma otsuses viitas, on sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles väidetava töötamisega seonduvad raskused. Lisaks pidi kaebuse esitaja oma eelnevate süütegude ja neile järgnenud karistuste pinnalt möönma, et iga võimaliku järgneva rikkumisega kaasnevad tagajärjed, võimalik et rangemad ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvad. Kaebuse esitaja karistusandmetest saab järeldada, et kaebuse esitajal on piisav kogemus liiklusalaste väärtegude eest määratavate karistuste osas olemas ning sellise kogemuse pinnalt on kaebuse esitajale teada, et ta peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks.

Samuti, isegi kui pidada võimalikuks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega võiks kaasneda töökoha kaotus, siis kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole töökoha kaotamise võimalus iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg

2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetlusalune isik vajaks juhtimisõigust seoses liikumispuudega, siis erandlikke asjaolusid ei esine. Kui võtta juhtimisõiguse vajalikkuse osas aluseks kaebuse esitaja põhjendused, siis on tegemist olukorraga, kus juhtimisõigust on tal vaja selleks, et töölisi tööle viia ja sealt ära tuua. Märgitu tähendab, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik tööl käimiseks. Seega pole ka töö tegemine/tööülesannete täitmine otseselt seostatav juhtimisõiguse olemasoluga. Samas ei esitanud kaebuse esitaja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mistõttu tuleb esitatud väiteid hinnata paljasõnalistena. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

kohtunik