1-12-10102/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-12-10102

KOHTU

MÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10102 (12240101894) Kohtunik Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi s

ekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Vaike Hanni Asi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne nr 58452 G K suhtes

Hooldusalune G K

elukoht xxx, isikukood xxxxxxxxxx

, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 20.12.2012

KarS § jär KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1

199 lg 2 p 7, 8, 9 gi

alusel vangistusega 5 kuud l

28 päeva, KarS § 69 aluse

asendati üldkasuliku tööga tuses, täitmise

356 tunni ula tähtaeg 1 aasta 6 kuud.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina Kriminaalhooldusalune G K Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 30.12.2013 RESOLUTSIOON

Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne nr 58452 rahuldamata

M G K riigituludesse v menetluskulud: kaitsja Igor Belugini poolt 30.12.2013 õista älja

kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas nelikümmend kaheksa

48 ( ) eurot.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludes, s.o 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10102 tunnistati G K

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa)

kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G K vangistusega 6 (kuus) kuud. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.05.2012 kuni 10.05.2012, s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu alusel liideti

Narva kohtumaja 28.09.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust, mis asendatud 400 tunni üldkasuliku tööga ja mõisteti G K liitkaristuseks, (seitse) kuud vangistust. Arvati üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 7 liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.09.2012 osaliselt ärakantud karistus

32 (kolmkümmend kaks) päeva ehk 1 (üks) kuu 2 (kaks) päeva vangistus ndi ÜKT t (64 tu -d),

ärakandmisele kuuluti 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati G K mõistetud karistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, 356 (kolmesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati üldkasuliku töö tegemisel järgima

G K

kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: - 1) elama

aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukoha 4) s ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; , töö või 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

õppim valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati iskoha vahetamiseks. G K

kohtuotsuse jõustumisel. iru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsus jõustus V 28.12.2013.

17.12.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 58452 G K suhtes ettepanekuga K , arvestades pöörata mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 p 6 alusel seda, et ta täitis 34 di ÜKT d (on jäänud täitmata 322 tundi ÜKT tun -

-d).

Käesolev erakorraline ettekanne on koostat hoiab kõrvale ÜKT täitmisest ning ud, kuna G K

pidevalt rikub registreerimisnõuet:1) registreerimine on ettenähtud 01.04.2013, ilmus

08.04.2013; 2) 3) registreerimine registreerimine on ettenähtud 06.05.2013, ilmus 07.05.2013 on ettenähtud 02 registreerimine on ettenäht .09.2013, ilmus 06.09.2013; 4) ud 30.09.2013,

ilmus 03.10.2013. Alates 07.11.2013 G K ei ilmu kriminaalhooldusosakonda ega teavita mitteilmumise põhjustest. täitis 34 tundi ÜKT Samuti seisuga 16.12.2013 G K -d, tegemata on

jäänud 322 üldkasuliku töötundi.

08.03.2013 antud seletuses G K kuna oli haige.

kirjutab, et ei täitnud ÜKT täies mahus, Registreerimisele ei tulnud, kuna kaasas ei olnud ÜKT arvestuslehte ning ei suutnud teavitada kriminaalhooldusametniku mitteilmumise kohta. 08.04.2013 antud seletuses

krim alates juunist 2013, kuna peres tekkisid inaalhooldusalune soovib alustada ÜKT täitmist rahalised probleemid. 07.05.2013 antud seletuses G K ei tulnud registreerimisele, kuna ajas registreerimisaja sassi. 05.07.2013 antud seletuses kriminaalhooldusalune kirjutab, et ei tulnud a teha registreerimisele, seoses perekondlikke põhjustega ning tööd soovib alustad alates septembrist 2013.

Esimene kohtumine G K imus 10.01 -e - to .2013, kus talle selgitati ÜKT täitja õigusi

kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad seda on G K kinnitanud oma allkirjaga. G K on süstemaatiliselt selgitatud kontrollnõudeid ja ÜKT täitmise korda ning nende täitmise vajalikkust. 14.02.2013 on koostatud 1 ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT MTÜ

-s Virumaa Heategevuskeskuses ajavahemikul 18.02.2013-02.03.2013.

ÜKT K

t ei ole täidetud täies mahus, kuna G sõnul tema oli haige. On esitanud 2 arstitõendi , mille alusel isik tõesti oli haige. Ülejäänud osa täitmata ÜKT tundidest kriminaalhooldusalune ei täitnud, kuna oli haige ning viibis koduravil. Perearstile ei 08.04.2013 pöördunud.

vestlusest kriminaalhooldusalusega selgus, et hetkel peres on rahapuudus ning on vaja juhutööd teha alustab ÜKT täitmist . Leppisime kokku, et G K

alates juunist 2013.

06.05.2013 määratud registreerimisele ei ilmunud. Tuli päeva hilinemisega ning teavitas, et unustas registreerimisaja. Edaspidi kriminaalhooldusalune teavitas, et on valmis tööd alustam d samuti pereprobleemid. sid ja a juba juulist 2013. Põhjuseks oli Rikkumised jätku

tulles 05.07.2013 registreerimisele, G K hilines registreerimisele, kuna ajas

ütles, et

registreerimisaja

sassi. Samuti ÜKT täitmine on edasilükatud septembrikuuni ning põhjuseks isik määras rahapuudus 12.09.2013 on koostatud 2 ÜKT ajakava, mille alusel e peres.

krimina

- - alhooldusalune pidi täitma ÜKT KÜ s Võidu 3, Narva ajavahemikul 13.09

14.09.2013. ÜKT on täidetud täies 20.09.2013 on koostatud 3 ÜKT ajakava, mille mahus.

alusel G K

-s Vestervalli 14, Narva ajavahemikul 23.09.-27.09.2013. pidi täitma ÜKT KÜ

ÜKT ei ole täidetud, seoses ÜKT tööandja haigestumisega. 03.10.2013 on koostatud 4 ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi ÜKT täitma KÜ

-s Vestervalli 14, Narva

ajavahemikul 07.10.-

06.11.2013. ÜKT ei ole täidetud täies mahus. Vestlusest ÜKT tööandjaga ÜKT mittetäitmise põhjuse kohta G K nimetas pereprobleemid. 07.11.2013 kriminaalhooldusalune ei ilmunud registreerimisele. Saadetud kutsele ei reageerinud. 26.11.2013 kriminaalhooldusametnik teostas kodukülastus aadressile xxx, kuid kedagi kodus ei olnud. 13.12.2013 toimus telefonivestlus kriminaalhooldusaluse ema O K , kust selgus, et

G K ilmu

on terve ning kodus. Põhjust, miks kriminaalhooldusalune ei kriminaalhooldusosakonda, ema ei suutnud nimetada. Samuti käesoleva ajani kriminaalhooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda.

Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata G mõistetud K

karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. ei ilmu mõjuva põhjuseta

Juhul, kui G K

erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse K vahi alla. seadustiku §429 lg1 ettepaneku, võtta G

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette G K

erakorralise ettekande ning palus pöörata mõistetud karistus täitmisele. Täitmata on e

322 tundi -d. ÜKT

Kriminaalhooldusalune K palus anda tall tegemiseks. e võimaluse üldkasuliku töö ära

Kaitsja leidis, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata, arvestades seda, et kriminaalhooldusalune on alaealine ning tal on aega teha üldkasulikku tööd kuni 27.06.2014.a.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G K suhtes karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida , võib kohus kriminaalhooldusametniku

talle pandud kohustusi

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G K hoiab ÜKT täitmisest kõrvale. K ei kasuta ära temale kohtu poolt antud võimalust teha ära üldkasuliku töö tunde. Samuti rikkus G K kohtu poolt määratud kontrollnõudeid: ta ei ilmunud registreerimistele

kriminaalhooldusametniku juurde ilma mõjuva põhjuseta: 01.04.2013, 06.05.2013,

02.09.2013, 30.09.2013. Seega . G K

rikkus ta KarS § 75 lg 1 p sätestatud kontrollnõuet

poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõudeid mittetäitmise põhjuse ole mõjuvad d ei .

Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks le .

Vaatamata sellele leiab kohus, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata ning G K mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele pööramata. Kohus asub sellisele seisukohale seetõttu, et G K puhul on tegemist alaealisega, ta väljendas kohtuistungil valmisolekut ära teha talle mõistetud üldkasuliku töö tunnid ning k veel üks võimalus

ohus leiab, et talle tuleb anda kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks. Kohus arvestab ka seda, et kriminaalhoolduse lõpp on alles 27.06.2014.a.

G K

48 eurot, mis on vastava -le tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu lt KrMS §

175 lg 1 p 4 menetluskulu talle 30.12.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest, s.o eurot riigi kanda, arvestades

kriminaalhooldusaluse varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid.

Kohus teeb määruse ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. tuginedes eeltoodule

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik