3-13-70186/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-70186 Haldusasi A. H.’i kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 321 000 eurot RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A. H.’ile läbivaatamatult.

2. Edastada määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 11.12.2013 esitas A. H. Tallinna halduskohtule kaebuse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 321 000 eurot. 2. Kaebuses on esitatud järgmised taotlused: 1) tunnistada Eesti Vabariigi kohtuvõimu punktis 1.1 nimetatud tegevus (Tallinna Halduskohtu 25.11.2013 määrus) PS vastaseks; tühistada ja tunnistada kehtetuks algusest peale; 2) tunnistada PSJKS osas, mis ei võimalda (Tallinna Haldus)kohtul tagada avaldajale (AHI) menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist, PS vastaseks; 3) mõista Eesti Vabariigilt avaldajale (AH I) välja 321 000 eurot; 3) mõista Annika Vendik’ilt Eesti Vabariigile välja 321 000 eurot ja lisanduvad kohtukulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-le 120 kontrollib kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (p 8). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ning kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

4. Kaebuse ja selle lisade alusel kohus tõlgendab, et kaebaja väitel on talle kahju tekitatud eelkõige Tallinna halduskohtu (kohtunik Annika Vendik) 25.11.2013 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-2336. 5. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt Tallinna halduskohtu kohtunik Annika Vendik haldusasjas nr 3-13-2336 25.11.2013 määrusega jättis A. H.’i kaebuse käiguta (muu hulgas põhjusel, et kaebus oli allkirjastamata). Kaebajale anti aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.12.2013. Kuna akebaja tähtaegselt kaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi ei kõrvaldanud, siis kohus tagastas 11.12.2013 määrusega kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 6. HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

7. Eeltoodust ilmneb, et halduskohtule ei ole võimalik esitada taotlust Eesti Vabariigi kohtuvõimu tegevuse põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamiseks ja/või tühistamiseks ega ka kehtetuks tunnistamiseks (kaebuse esimene taotlus). Täiendavalt selgitab kohus, et vastavalt PS §

15 lg-le 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg-le 1 ja HKMS § 158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimine ja PS-ga vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu ja järelikult kuulub kaebus nimetatud nõude osas kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel. Lisaks selgitab kohus, et halduskohus ei teosta abstraktset normikontrolli, st et halduskohtule ei saa esitada taotlust PSJKS osaliseks PS vastaseks tunnistamiseks (kaebuse teine nõue). PSJKS puhul on tegemist õigustloova aktiga, mille õiguspärasust on võimalik kontrollida üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu poolt. PS § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte vastavust põhiseadusele. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub, kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale. PSJKS § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust PS-le. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti PS-le vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Nagu juba kohus ülalpool märkis, puudub antud juhul selline õiguslik vaidlus, kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Järelikult on kaebajal õigus pöörduda vastava avaldusega õiguskantsleri poole. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebuse sellekohane nõue (kaebuse teine nõue) kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

8. Halduskohtule ei saa esitada ka taotlust Tallinna halduskohtu 25.11.2013 määruse PS vastaseks tunnistamiseks, tühistamiseks, ega ka kehtetuks tunnistamiseks, kuna tegemist on teise haldusasja (nr 3-13-2336) menetluses tehtud käiguta jätmise määrusega, mis, esiteks, ei olegi edasikaevatav ja, teiseks, ei oleks see ka samas halduskohtus teise kohtukoosseisu poolt kontrollitav. Edasikaebeõiguse korral saaks kohtumääruse õiguspärasust kontrollida kõrgemalseisev kohus. Seega ei saa antud haldusasjas (nr 3-13-70186) taotleda teises haldusasja tehtud määruse PS vastaseks tunnistamist, tühistamist või tühisuse tuvastamist ning ka see nõue kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Samuti kaebaja taotleb kaebuses Eesti Vabariigilt (EV) kaebajale välja mõista varaline ja mittevaraline kahju summas 321 000 eurot. Kaebuse alusel võib tõlgendada, et kaebaja väitel on talle kahju tekitatud eelkõige kohtunik Annika Vendiku poolt 25.11.2013 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-2336. Nimetatud taotluse osas kohus selgitab järgnevat.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline (moraalne) kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Juhul, kui kaebaja taotleb moraalse kahju rahalist hüvitamist, tuleb kaebuse esitajal selgitada, miks ta leiab, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt, arvestades riigikohtu seisukohta (3-3-1-27-02, p 13), mille kohaselt tuleb lähtuda põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest.

Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. RVastS §15 lg 1 kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

11. Antud juhul ei ole kohtule esitatud dokumente, samuti ole kohtul andmeid selle kohta, et 25.11.2013 kohtumäärus oleks õigusvastane, rääkimata sellest, et kohtunik Annika Vendik oleks seonduvalt haldusasja nr 3-13-2336 menetlusega (25.11.2013 kohtumääruse tegemisega) toime pannud kuriteo. Järelikult on täitmata kahju hüvitamise üks olulisi tingimusi, so puudub avalik-õigusliku isiku õigusvastane tegu. Eeltoodust tulenevalt ei saa 25.11.2013 kohtumäärus haldusasjas nr 3-13-2336 olla kaebaja õigusi rikkunud ja kaebajale ei ole saanud seeläbi ka kahju tekkida, mis tähendab, et täitmata on ta teised kahju hüvitamise tingimused (kaebajal kahju tekkimine, põhjuslik seos kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel).

Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et haldusasjas nr 3-13-2336 on kohus 11.12.2013 määrusega jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja kaebuse tagastanud. Seega on kaebajal võimalik edaspidi kõige tõhusamalt oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-13-2336 edasises menetluses (kuna 11.12.2013 määrus on vaidlustatav). Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise taotlemine on antud juhul ilmselgelt ennatlik ja alusetu.

12. Kuna kahju hüvitamise tingimused (25.11.2013 määruse osas) on täitmata, siis ei saavutaks kaebaja käesoleva hüvitamiskaebusega nagunii oma eesmärki, mistõttu tuleb kaebus tagastada kaebajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

13. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei saa esitada kohtule taotlust Annika Vendikult Eesti Vabariigi kasuks 321 000 euro väljamõistmiseks, sest kaebaja saab halduskohtus taotleda vaid talle endale tekitatud kahju hüvitamist. Seega kuulub kaebus nimetatud taotluse osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (ilmselge kaebeõiguse puudumine) tagastamisele.

14. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal ei ole võimalik kaebusega selle eesmärki saavutada (kahju hüvitamise tingimused on täitmata) ning võimaliku vastustaja tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole halduskohtu pädevuses, samuti ei ole kaebajal kaebeõigust esitada halduskohtule nõuet haldusasjas nr 3-13-2336 tehtud 25.11.2013 kohtumääruse vaidlustamiseks käesoleva haldusasja raames ega ka nõuet A. Vendikult EV kasuks kahju hüvitamiseks, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebajale läbivaatamatult.

15. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus kaebuse muude oluliste puuduste käsitlemiseks ja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Samas, arvestades kaebaja sagedasi pöördumisi kohtu poole, peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Antud juhul on kaebus edastatud kohtule meili teel, kaebus on digitaalselt allkirjastamata, samuti ei ole kaebaja kohtule edastanud posti teel kaebuse originaalallkirjaga eksemplari.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik