3-12-1501/105 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-1501

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-1501 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

E. R kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tuvastada Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni 28.02.2011 otsuse õigusvastasus;

- tuvastada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 30.11.2012 otsuse nr 686078 osaline õigusvastasus;

- tuvastada Lääne-Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 kokkuvõtte nr 3.1-4.5/142-7 õigusvastasus;

- tuvastada Lääne-Eesti Päästekeskuse toimingu, mis seisnes kaebaja 10.01.2011 taotluse läbivaatamisega viivitamises, õigusvastasus;

- välja mõista Päästeametilt varaline kahju

4 341.60 eurot;

- väljamõista Päästeametilt mittevaraline kahju

10 847 eurot.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

26. november 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja E. R (esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar). Vastustajad: I - Sotsiaalkindlustusamet (esindaja Silvia Azojan)

3-12-1501

II - Tööinspektsioon (esindajad Meeli Miidla- Vanatalu ja Silja Soon) III - Päästeamet (esindaja Margit-Marit Raudsepp).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata E. R kaebus haldusasjas nr 3- 12-1501.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30. detsembril 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

30.11.2010 SKA Lõuna Pensionameti Pärnu büroo otsusega nr 686078 on ekspertarst andnud arvamuse, mille kohaselt on E. R üldhaigestumise tõttu osaliselt töövõimetu (tl 37). 30.11.2010 30.11.2010 30.11.2010 30.11.2010 SKA Lõuna Pensionameti Pärnu büroo otsusega nr 686078 tuvastas, et E. R on osaliselt töövõimetu üldhaigestumise tõttu (tl 38). 10.01.2011 esitas E. R Lääne- Eesti Päästekeskusele taotluse ühekordse hüvitise maksmise nõudes. 28.02.2011 28.02.2011 28.02.2011 28.02.2011 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni otsusega lõpetati Lääne- Eesti Päästekeskuse poolt 30.12.2010 esitatud teatise alusel E. Rga 02.08.2010 toimunud juhtumi osas uurimine põhjusel, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, vaid haigestumisega (tl 36). 12.04.2011 12.04.2011 12.04.2011 12.04.2011 Lääne-Eesti Päästekeskuse töövõime osalise kaotuse hüvitise taotluse ja ravikulude taotluse läbivaatamise kokkuvõttega nr 3.1-4.5/142-7 jäeti kaebaja taotlus hüvitise ja ravikulude maksmiseks rahudamata, kuna E. Rga 02.08.2010 toimunud sündmus ei olnud tööõnnetus, tegemist oli üldhaigestumisega (tl 41-43). 28.07.2011 küsis Päästeamet Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt täiendavat eksperthinnangu E. Rga 02.08.2010 toimunud sündmuse kohta (tl 196). 27.10.2011 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangu p 4.4 antud arvamuse kohaselt oli E. Rga toimunud 02.08.2010 sündmuse puhul tegemist tööõnnetusega (tl 195 pöördel). 18.11.2011 Päästeameti protokollilise otsusega nr 2.1 leiti, et kaebaja taotlus ühekordse hüvitise maksmiseks on õigustatud ning edastati Siseministeeriumile (tl 170). 05.06.2012 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni poolt koostatud täiendava uurimise kokkuvõtte kohaselt jõudis inspektsioon järeldusele, et 02.08.2010 E. Rga tööülesannete täitmisel tekkinud südamelihaste infarkt ei ole käsitletav TTOS § 22 lg 1 mõistes tööõnnetusena (tl 214-215).

3-12-1501

17.07.2012 17.07.2012 17.07.2012 17.07.2012 esitas E. R kohtule kaebuse, milles soovis tuvastada Tööinspektsiooni 28.02.2011 otsuse õigusvastasus; SKA Lõuna pensioniameti Pärnu büroo 30.11.2010 otsuse nr 686078 õigusvastasus töövõimetuse tekkimise aluse osas; Lääne-Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 otsuse õigusvastasus; Lääne-Eesti Päästekeskuse toimingu, mis seisnes kaebaja 10.01.2011 taotluse läbivaatamisega viivitamises, õigusvastasus; Päästeametilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (tl 5, 25-34, 36-65). 22.10.2012 esitas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) vastuse kaebusele (tl 85-86, 87-91). 22.10.2012 esitas Tööinspektsioon seisukoha kaebuses (tl 93-94). 23.10.2012 esitas Päästeamet seisukoha kaebuses (tl 97-99, 101-102). 11.02.2013 esitas Tööinspektsioon seisukoha kaebuses (tl 120-122). 03.06.2013 esitas Tööisnpektsioon lisadokumendid vastusele (tl 131-144). 31.10.2013 esitas kaebaja täiendava seisukoha kaebuses (tl 162-164, 166- 170). 11.11.2013 esitas Tööinspektsioon täiendava seisukoha (tl 175-177, 179- 215). 26.11.2013 toimus asjas kohtuistung (II kd tl 23-27).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetel on Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni 28.02.2011 otsus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni 28.02.2011 otsus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni 28.02.2011 otsus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni 28.02.2011 otsus õigusvastane. Kaevatava otsuse koostamisel ei saanud olla arstidokumendid määravaks tõendiks. Tööinspektori otsusest ei nähtu, et oleks uuritud tööandja töötervishoiuja tööohutusalast dokumentatsiooni, et välja selgitada võimalikud rikkumised, mis oleks võinud ka otsustamist mõjutada. Asjaolud on tuvastatud ebaõigesti, kuna 27.10.2011 toimunud sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et tegemist oli tööõnnetusega. Kaebaja arvates ei ole uurimine toimunud haldustavale omaselt, piirdutud on vaid meditsiiniliste dokumentide tsiteerimisega, milledes oli märgitud „haigestumine“ ja „üldhaigestumine“. Tööinspektori pädevuses on põhjusliku seose tuvastamine meedikute poolt tuvastatud tervisekahjustuse ja töötaja töö vahel ning seetõttu ei omanud tähtsust asjaolu, et arst ei ole tööõnnetusena töövõimetuslehte vormistanud. Hilisemalt kogutud arsti arvamused ei tugine tema tervisekirjeldusele sh EKG andmetele ja ei muuda asjaolu, et järgmine tervisekahjustus – südameinfarkt – juhtus tööülesannete täitmisel ja selle tagajärjel. Asjakohatu on Tööinspektsiooni viide TTOS § 22 lg 3-le. Kuna tööinspektor ei ole kogunud ühtegi tõendit põhjusliku seose tuvastamisega seonduvalt, on kaevatav otsus õigusvastane. Kaebaja hinnangul on Lääne Lääne Lääne Lääne-Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 kokkuvõte Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 kokkuvõte Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 kokkuvõte Eesti Päästekeskuse 12.04.2011 kokkuvõte nr 3.1 nr 3.1 nr 3.1 nr 3.1-4.5/142 4.5/142 4.5/142 4.5/142-7 taotluse läbivaatamise kohta õigusvastane, kuna on tehtud õigusvastase eelhaldusakti alusel. 27.10.2011 jõudis sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon järeldusele, et tegemist oli

3-12-1501

tööõnnetusega, mitte haigestumisega. Kaebaja taotluse lahendamisel tugineti õigusvastastele dokumentidele: Tööinspektsiooni tööinspektori 28.02.2011 otsusele, millega lõpetati õnnetusjuhtumi uurimine ja Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 30.11.2010 otsusele, millest pidi tööandja tuginema vaid töövõimetuse ulatusele, mis on vajalik vastavalt siseministri määrusele nr 57. Tööandja oleks pidanud teostama ise uurimise, kuid ei ole seda nõuetekohaselt teinud, pöördudes uurimise läbiviimiseks Tööinspektsiooni poole.

Kokkuvõte on õigusvastane ka seetõttu, et taotluse rahuldamiseks esinesid kõik eeldused. Tööandja oli kohustatud asjaolude ebaselguse tõttu, mis oli meditsiinilist laadi, läbi viima uurimise ja selle käigus vajadusel kaasama uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti. Taotluse läbivaatamisel Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt oli tegemist õigusvastase tegevusetusega õigusvastase tegevusetusega õigusvastase tegevusetusega õigusvastase tegevusetusega. Kaebaja taotluse läbivaatamisega viivitamine algas alates 21.01.2011 ja kestis kuni 18.04.2012, st hüvitise väljamaksmise kuupäevani.

Kui kaebaja taotlus oleks läbivaadatud seaduses ette nähtud tähtajal, oleks hüvitis temale olnud välja makstud vähemalt 20.01.2011. Viivitatud on 464 päeva, mille jooksul saamata jäänud hüvitis rahana oli vastustaja valduses ja kasutuses, mille pealt tuleb arvestada intress, põhisumma odavnes inflatsiooni tõttu, mis on koos viivisega kaebajale tekitatud kahjuks. Kokku on kahjusummaks 3763.52 eurot. Vastavalt Eesti Haigekassa 06.09.2012 vastusele teabenõudele moodustab saamata jäänud summa kokku 9045 krooni (26509 – 17 464), st 578,08 eurot, mida tuleb lugeda ka varaliseks kahjuks tööandja süül.

Kokku on varaline kahju summas 4341.60 eurot. Vastustaja vastuses ei ole selgitatud, mis põhjustel hüvitist maksti, seega saab eeldada, et hüvitist maksti kaebajale välja põhjusel, et esinesid päästeseaduse § 14 lg 3 sätestatud eeldused. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et 12.04.2011 kokkuvõte ei ole haldusakt. Antud selgitus on vastuolus määruse nr 49 § 4 lg 1 sätestatuga. Kokkuvõtte õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole oluline, kas tegemist on haldusakti või toiminguga. Õigeks ei saa lugeda kokkuvõtte tähtaja kulgemise alguseks Tööinspektsiooni poolt otsuse saatmist 05.04.2011, sest vastustaja teatas 22.01.2011 kaebajale, et Tööinspektsioon uurib asja.

Kahjunõue summas 3763.52 eurot on tingitud vastustaja viivitusest hüvitise maksmisega. Kahjunõue summas 578.08 eurot on seotud tööandja poolt kaebaja töövõimetuslehtede ebaõige täitmisega, mille tõttu maksti kaebajale haigusraha vähem. Kaebaja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 30.11.2010 otsusega nr 686078 osas 30.11.2010 otsusega nr 686078 osas 30.11.2010 otsusega nr 686078 osas 30.11.2010 otsusega nr 686078 osas, milles otsus tugineb sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 57 § 10 lg 1 p-le 18, tuvastades püsiva töövõimetuse tekkimise alusena „üldhaigestumine“.

Otsuse tegemisel on tuginetud vaid perearst A. O poolt koostatud terviseseisundi kirjeldusele, olles jätnud uurimata ja arvesse võtmata muud, Sotsiaalministri 23.09.2008 määrusega nr

58 § 2 p 5 sätestatud dokumendid (tööõnnetuse raport, tervisekontrolli andmed). Tööõnnetuse raport ekspertiisi tegemise ajal puudus. Asjaolud on tuvastatud ebaõigesti, kuna 27.10.2011 toimunud sotsiaalministeeriumi

3-12-1501

tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et tegemist oli tööõnnetusega. Püsiva töövõimetuse tuvastamine on vajalik töövõimetuspensioni ja muude kulutuste arvestamiseks. Vastustaja ei oleks tohtinud langetada otsust ilma kohustuslike dokumentide kogumiseta. Tööinspektsiooni raport on vajalik püsiva töövõimetuse põhjuste kvalifitseerimiseks. Ilma raportita puudus vastustajal õigus kaebaja suhtes põhjuse kvalifitseerimiseks „üldhaigestumine“. Otsus ei ole kontrollitav, seega motiveerimata ja õigusvastane.

Mittevaraline kahju Mittevaraline kahju Mittevaraline kahju Mittevaraline kahju on kaebajale tekitatud 02.08.2010, st tööõnnetusega, mis on muutnud kaebaja elu pöördumatult halvemaks. Kaebaja oli nelja kuu jooksul haiguslehel ja muutus töövõimetuks üsna olulises ulatuses – 80 %. Kaebaja pidi kaotama selle tõttu töökoha, kus tema keskmiseks töötasuks oli 563 eurot kuus, sh lisatasud, puhkus pikem kui tavatöötajatel (35 päeva). Kaebuse esitaja hakkas saama pensioni 195.13 eurot kuus (käesoleval ajal 201.90 eurot) ja töötuskindlustushüvitist ca 200 eurot kuus, st sissetulekud vähenesid kolmandiku võrra ja suvest 2011, kui Töötukassa lõpetas maksmised – kahe kolmandiku võrra.

Rahalised kohustused, sh eluasemelaenu maksmine, ei vähenenud. Vastutustunde suurenemine pere heaolu eest tõi kaasa tervise halvenemise 2011 aasta alguses, mis viis teise operatsioonini suvel 2011. Uue eluga kohanemiseks asus kaebaja 2011 aasta septembris omandama uut eriala (hooldaja) Pärnu Kutsehariduskeskuses, mis nõuab sõitmist Häädemeeste ja Pärnu vahel, seega lisakulutusi. Kaebaja on pidanud tõestama, et tema juhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega ning järjepidevalt selgitama ja esitama vastavaid taotlusi vastustajatele. Samal ajal on kaebaja korduvalt pöördunud seoses tervise halvenemisega arstide poole: 29.03.2011, 12.04.2011, 23.05- 24.05.2011, 29.06.2011-02.07.2011, 08.08.2011-09.08.2011, 03.10.2011, 11.10.2011, 07.11-10.11.2011, 02.04.2011, 05.04.2012, 28.05.-05.06.2012.

Antud pöördumised ja kaebaja tööõnnetuse pidev tõendamine, sh ka kohtumenetluses osalemine, ning sellest tekkinud pingeline olek on põhjustanud kaebajale tervise halvenemist ja elukvaliteedi langemist. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kahe aasta palga ulatuses 10 847 eurot. Mittevaralise kahju nõude osas kaebaja selgitab, et sissetulekute vähenemine ei ole iseenesest mittevaralise kahju koosseisus. Sissetulekute ootamatu vähenemine tõi kaasa ebasoodsad elukorralduse muutmised ja tervise halvenemise, mille puhul kaebaja kannatab ka füüsiliselt.

Kuna kahju nõuded tulenevad kaebaja teenistussuhtest vastustajaga 2, esitab ta nõuded hetkel ainult vastustaja 2 vastu.

Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusamet kaebusega ei nõustu. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 30.11.2010 otsus nr 686078 on õiguspärane ning vastab HMS § 54 toodule. Otsuse nr 686078 koostamisel on aluseks võetud taotleja poolt esitatud dokumendid, millest nähtub, et töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine. Dokumentidest ei nähtu, et kaebajal oli tööõnnetus. Sotsiaalkindlustusametil puudus reaalne võimalus ette näha või hinnata või

3-12-1501

muuta 30.11.2010 otsust reaalselt eksisteerimata dokumentide põhjal. Otsus nr 686078 vastab ekspertiisi aluseks võetud kaebaja poolt esitatud dokumentide ja perearsti kirjeldusele ning puuduvad kaebuses esitatud süüdistused õigusvastasuse osas. Kaebajal on otsuse vaidlustamiseks läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Hüvitis on välja makstud ning muid hüvitisi sellega ei kaasne, ei heaolu ega olemasoleva pensioni suurenemist.

Päästeamet Päästeamet Päästeamet Päästeamet kaebust ei tunnista. kaebust ei tunnista. kaebust ei tunnista. kaebust ei tunnista. Õige on kaebaja väide, et E. R esitas taotluse hüvitise saamiseks 10.01.2011 ja Lääne-Eesti Päästekeskus koostas selle läbivaatamise kokkuvõtte 12.04.2011. Õige ei ole kaebaja väide hüvitise väljamaksmise viivituse osas. Viivitused ei toimunud Päästeameti tegemata jätmistest. Tegemist oli aastalõpuga ning Päästeametil puudusid eelarvevahendid hüvitise välja maksmiseks. Kokkuvõtte koostamisega ja Päästeametile edastamisega olid Lääne-Eesti Päästekeskuse kohustused ja volitused taotluse läbivaatamisel lõppenud.

Lääne-Eesti Päästekeskusel ei olnud hüvitise maksmise kohustust. Lääne-Eesti Päästekeskusel ei olnud pädevust koostada tööõnnetuse uurimise materjale ja sellepärast pöördus päästekeskus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni poole. Kokkuvõte koostati kümne tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul ja kokkuvõte edastati Päästeametile samal tööpäeval. Peale 12.04.2012 toimunu ei ole Lääne-Eesti Päästekeskuse tegevus ega kohustus. Lääne-Eesti Päästekeskuse kokkuvõte on õiguspärane ja Lääne-Eesti Päästekeskusele ei saa süüks panna tegevusetust ning sellest tulenevalt puudub õiguslik alus Päästeametilt kaebaja väidetavate kahjude hüvitamiseks.

Kahjud, mis tekkisid avaliku võimu õiguspärase tegevuse tagajärjel, ei kuulu hüvitamisele. Kaebaja väited mittevaralise kahju mittevaralise kahju mittevaralise kahju mittevaralise kahju osas on olemuselt varaline kahju. Otsene põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt väidetud Lääne-Eesti Päästekeskuse õigusvastase tegevusetuse ja kaebuse esitaja sissetulekute vähenemise vahel puudub. Kaebuse esitaja on tähtaegu valesti arvestanud, seega ei ole õiged ka tema poolt kohtule esitatud viiviste arvestused. Tööinspektsioon Tööinspektsioon Tööinspektsioon Tööinspektsioon vaidleb kaebusele vastu.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektori uurimise alal K. N on lähtunud 28.02.2011 otsuse tegemisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 6 alusel 03.04.2008 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 5 lg-st 7. Tööinspektori 28.02.2011 otsus koosneb kirjeldavast, põhjendavast ja resolutiivosast. Tööinspektor on otsuses selgelt ja üheselt mõistetavalt esitanud haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse, viidates otsuse tegemiseks olulistele asjaoludele ehk 02.08.2010 kaebaja töövõimetuslehe väljastanud SA Pärnu Haigla arsti K.

K ja 04.08.2010 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviarsti O. T otsusele märkida kaebaja tööst vabastamise põhjuseks „haigestumine“. Tööinspektor on andnud, lähtudes oma pädevuse piiridest ja vastavalt talle haldusorgani esindajana antud kaalutusõigusest, tööinspektori otsuse tegemise aluseks olnud arstide otsustele oma

3-12-1501

subjektiivse hinnangu. Ekspertiisiga ei tuvastatud E. Rga juhtunu ja tema töö vahel põhjuslikku seost ning ei loetud kaebajaga juhtunut tööõnnetuseks. Tööinspektori 28.02.2011 otsuse resolutiivosas on viidatud otsuse tegemise õiguslikule alusele ning selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud resolutsioon ehk tööinspektori otsus lõpetada E. Rga toimunud õnnetusjuhtumi uurimine. Tööinspektori otsuses puudub vaidlustamisviide, kuid vastavalt HMS § 57 lõikele 2 ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust. Kaebajaga toimunud õnnetusjuhtumi uurimise alustamine Tööinspektsioonis viibis seoses asjaoluga, et SA Pärnu Haigla arst ei pidanud arstiteatise saatmist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vajalikuks ning tööandja viivitas vastava teate saatmisega. Tööinspektor lähtus tööõnnetuse asjaolude uurimisel talle seadusega antud pädevuse piiridest ning tugines arsti kui töötaja tervise kahjustumist hinnanud pädeva spetsialisti arvamusele. Tööinspektsiooni hinnangul puudub kaebajal põhjendatud huvi tööinspektori otsuse õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise kohta õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vastustaja ei nõustu, et kaebajaga juhtunu on otseses põhjuslikus seoses suitsu sukeldumisega. Vastustaja hinnangul ei ole tervisekahjustuse ja töötaja töö ning töökeskkonna vahel põhjuslikku seost. Põhjuslik seos konkreetse õnnetusjuhtumi, töökeskkonna ning tööülesannete täitmise vahel on hinnatud, kuid seda ei ole tuvastatud. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva ja kogunud piisavalt tõendeid otsuse tegemiseks, järgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ning seadusega ettenähtud tööõnnetuse uurimise korda ning vaidlustatud otsus on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsused õigusvastased, kuna vastustajad on ebaõigesti tuvastanud kaebajaga 02.08.2010 toimunud sündmuse tegeliku põhjuse. Vaidlustatud otsustes on vastustajad seisukohal, et kaebaja tervisekahjustuse põhjuseks oli haigestumine, kuid tegelikult oli tegemist tööõnnetusega, mida kinnitab 27.10.2011 tervishoiteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni arvamus.

Asjas kogutud tõendite kohaselt oli kaebaja 02.08.2010 tööülesannete täimisel, mille käigus tundis jõuetust ja nõrkust. Kaebajale kutsuti kiirabi ning ta toimetati haiglasse. 02.08.2010 väljastati arsti poolt kaebajale töövõimetusleht, kus märgiti töölt vabastamise põhjuseks haigestumine. Kaebaja väidetel ei pidanudki töövõimetuslehe väljastanud arstid koheselt tuvastama põhjuslikku seost tööülesannete täitmise ja haigestumise vahel. Tööõnnetuse tunnused tuli tuvastada vastustajatel kohases haldusmenetluses. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 sätestab, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet

3-12-1501

täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. TTOS § 22 lg 3 alusel on arst kohustatud teatama raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.

Käesoleval juhul arstid TTOS § 22 lg 3 kohast teadet koostanud ega edastanud ei ole. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 lg 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövõi teenistuskohustustest või majandusvõi kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega on hüvitise maksmise aluseks töövõimetusleht. RaKS § 52 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töövõi teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand.

Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 2 on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, hambaarstil ja ämmaemandal, kes vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes) on vastu võetud sotsiaalministri 26.09.2002 määrusega nr 114.

Korra § 5 lg 1 alusel kirjutatakse haigusleht välja pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides. Seega hindab ja arvestab arst töövõimetuslehe väljastamisel isiku terviseseisundit. Kooskõlas korra § 10 lg 1 vormistab töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust omav arst või ämmaemand töövõimetuslehe määruse lisas 3 toodud vormikohasele plangile ja teeb sellele käesoleva paragrahvi lõikega 6 andmeväljadele kehtestatud nõuete kohased kanded.

Käsitletud lõike kohaselt tuleb arstil täita töövõimetuslehe väljad ning märkida üks töövabastuse põhjus numbri ja sõnadega vastavalt loendile. Loendi kohaselt tuleb arstil tööõnnetuse korral teha töövõimetuselehele kanne selle kohta, kas tegemist oli: p 5 - tööõnnetusega või p 6 - tööõnnetusega liikluses või p 7 - tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistuse/haigestumisega. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest on üksnes arstil õigus väljastada, lõpetada töövõimetuslehte ning parandada kandeid töövõimetuslehel.

Samuti on arstile

3-12-1501

pandud vastutus ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Arvestades eeltoodut ei nõustu kohus kaebajaga selles, et arstid ei pidanud tööõnnetuse korral töövõimetuslehe väljastamisel tuvastama töövabastamise põhjust. Kooskõlas korra § 10 lg 2 on töövõimetuslehte võimalik parandada, tehtava paranduse õigsust tõendab arst või ämmaemand allkirja ja pitsati jäljendiga. Kaebajale on SA Pärnu Haigla arst K. K poolt väljastatud töövõimetusleht ajavahemiku 02.08.2010-03.08.2010 eest, kus on töölt vabastamise põhjusena märgitud haigestumine (tl 46).

Töövõimetusleht ajavahemikus 04.08.2010 kuni 17.08.2010 on väljastatud SA Põhja-Eesti regionaalhaigla arst O Ti poolt, kus on töölt vabastamise põhjusena märgitud haigestumine (tl 47). Töövõimetuslehe ajavahemikus 18.08.2010 kuni 15.09.2010 on väljastanud OÜ Ülejõe Perearst arst A. A, kus on tööst vabastamise põhjuseks märgitud haigestumine (tl 48). Töövõimetuslehe ajavahemiku 16.09.2010 kuni 15.10.2010; 16.10.2010 kuni 15.11.2010; 16.11.2010 kuni 29.11.2010 eest on väljastanud OÜ Ülejõe Perearst arst A. O, kus tööst vabastamise põhjuseks on märgitud haigestumine (tl 49, 50, 51).

Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebajale väljastatud töövõimetuslehtedel märgitud vabastamise põhjust parandatud ega muudetud. Pärnu Haigla on 14.06.2011 vastuses kaebajale selgitanud temal diagnoositud haiguse kulgu (tl 212). Vastuses toodud selgituste kohaselt on südame isheemiatõvel oma tekkepõhjused ja haiguskulg, mida mõjutavad erinevad riskifaktorid, mis kaebaja puhul ilmnesid töö ajal tööd tehes. Kuid arstiteaduslikult ei olnud tegemist tervisekahjustusega töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõttes. 25.05.2012 Lääne Tööinspektsioonile edastatud vastuses jääb V.

V oma 14.06.2011 väljendatud seisukohale, mille kohaselt oli kaebajaga 02.08.2010 juhtunu põhjuseks haigestumine (tl 141). Kohtul ei ole põhjust kahelda V. V (kes on spetsialiseerunud kardioloogia erialale ning kelle haldusalas on Pärnu Haigla ravi, õppe ja teadustöö valdkondade korraldamine - http://www.ph.ee/meie_haigla/haigla_juhtimine/juhatus) poolt allkirjastatud selgitustes. Kardioloog A. M poolt 07.10.2011 antud arvamuse kohaselt haigestus kaebaja kutsetöö ajal. Haigestumine kutsetöö ajal oli seotud eelneva kroonilise haigusega.

Kaebaja käis eelnevalt perearsti vastuvõttudel ja meditsiinilises kontrollis, kus kurtis valu rindkeres aasta vältel, kuid arstidel ei tekkinud kahtlust südamehaiguse osas ja kaebajat ei suunatud täiendavatele uuringutele. Arvamuse andja peab sellist meditsiinilist kontrolli diagnostiliselt ebapädevaks ning märgib, et õigeaegse raviga oleks võinud infarkti vältida. Lõppjäreldustena peab arvamuse andja kaebaja haiguskäiku tüüpiliseks kroonilisele koronaarhaigusele, mis vallandus kutsetöö ajal ägeda infarktina. Arvamuse kohaselt esinesid puudused kaebajale teostatud meditsiinilises

3-12-1501

kontrollis enne 02.08.2010 sündmust, mil ei pööratud piisavalt tähelepanu kaebaja tervise osas ilmnenud ohumärkidele (tl 197-197 pöördel). Arvestades eeltoodut ei toonud kardioloog oma arvamuses esile puuduseid arstide poolt 02.08.2010 kaebjale töövabastuse põhjuse tuvastamisel ega diagnoosi ja ravi määramisel, kuigi arvamuse lõpus toodud dokumentide kohaselt tutvus arvamuse andja kaebaja haiguse kohta koostatud haiguslugudega ja kaebaja tervise osas läbiviidud uuringutega. Eelpool nimetatud dokumentidele tehtud kannete, kaebajale pandud diagnoosi ja määratud ravi osas ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon 27.10.2011 arvamuses hinnangut andnud ega nimetatud dokumente väljastanud arstide töös puuduseid tuvastanud, kuigi vastavad dokumendid olid tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile edastatud (tl 168-169). Eelpool nimetatud töövõimetuslehti, arvamust ja selgitusi hinnates järeldab kohus, et kaebaja haigus ägenes kutsetöö ajal, kuid haigestumist ei põhjustanud tööõnnetus, vaid eelnev krooniline haigus.

Kaebuse kohaselt kinnitab kaebaja väiteid kaevatavate otsuste õigusvastuse kohta 27.10.2011 tervishoiteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangu p 4.4. Nimetatud punktis antud hinnangu kohaselt oli E. Rga 02.08.2010 toimunud sündmuse puhul tegemist tööõnnetusega (tl 95 pöördel). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni puhul tegemist nõuandva komisjoniga, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Komisjoni pädevuses on käsitletud paragrahvi lg 2 alusel hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile ning erineva sisuga ettepanekute tegemine Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks, tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks ; tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks, töökorralduse muutmiseks; Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks. Arvestades eeltoodut on tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni puhul tegemist nõuandva komisjoniga, mille eesmärk on eelkõige tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine ning selle parandamiseks vajalike ettepanekute tegemine. Hinnangu p 4.2 on kirjas, et E. R on ühe aasta jooksul tundnud mööduvat pitsitavat valu rindkeres. Ta on käinud regulaarselt tervisekontrollis, kus öeldi, et kõik on korras. Hinnangu p 4.5 on juhitud tervisekontrolli teostaja tähelepanu ohumärkidele, mille esinemisel tuleb patsient saata täiendavatele uuringutele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 19 lg 1 kohaselt on töötervishoiuteenus ja selle osutaja töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik,

3-12-1501

tööpsühholoog või ergonoom, kelle tööülesande täitmise eesmärgiks on aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Seega on komisjon pidanud vajalikuks juhtida korralist tervisekontrolli teostanud isiku tähelepanu esinevatele puudustele tervisekontrolli läbiviimisel lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Kaebaja suhtes on terviseuuringud läbi viinud AS Medicover Eesti arst 12.07.2010 (tl 133), mistõttu saab järeldada, et ekspertkomisjoni 27.10.2011 hinnangu p 4.5 oli silmas peetud eelkõige nimetatud töötervishoiuteenuse teostajat. Arvestades eeltoodut on nimetatud ekspertkomisjoni arvamusel oluline tähendus tervishoiuteenuse kvaliteedi ja tingimuste hindamisel ning tulenevalt komisjoni ettepanekute sisust võivad tervishoiuteenuse osutajatele arvamuse alusel kaasneda olulised tagajärjed. Kuid komisjoni hinnangul puuduvad õiguslikud tagajärjed. Komisjoni hinnang iseenesest ei muuda ega paranda töövõimetuslehe väljastamisel tuvastatud töövabastamise põhjust. Asjaolu, et tegemist on nõuandva komisjoniga, mille arvamus ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi, on rõhutatud ka hinnangu p 4.6.

HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebaja kohtu hinnangul suutnud kohtumenetluses esitada põhjendatud argumente ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väited selle kohta, et 02.08.2010 toimus temaga tööõnnetus. Arvestades eeltoodut ei olnud vastustajatel võimalik nende poolt läbiviidud menetlustes tuvastada tööõnnetuse toimumist. Seega ei saanud ka võimalikud menetlusja vorminõuete rikkumised mõjutada asja sisulist otsustamist, mistõttu ei ole kaebus otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud.

Arvestades eeltoodut on kaebaja suhtes 02.08.2010 töövabastuse põhjus tuvastatud õigesti. Seega on kaebajale ka töövõimetushüvitist arvestatud ja makstud nõuetekohaselt ning kahjunõue 578.08 euro suuruses summas ei ole põhjendatud.

Kaebaja taotleb tuvastada Lääne-Eesti Päästekeskuse tegevusetuse õigusvastasus, mis seisnes viivituses kaebaja 10.01.2011 taotluse läbivaatamisel ajavahemikus 21.01.2011 kuni 18.04.2012. Viivitus oli kaebaja hinnangul kokku 464 päeva. Kaebaja väidetel tekitas vastustaja viivitamisega talle varalise kahju. Kaebaja taotluse tähtaegsel läbivaatamisel oleks kaebajale hüvitis välja makstud hiljemalt 20.01.2011. Kuna hüvitis oli sellel ajavahemikul vastustaja kasutuses nn laenuna, on kaebajal õigus nõuda ka viivist 3 763.52 eurot.

3-12-1501

Päästeteenistuja ja päästetööl osaleva vabatahtliku päästja hukkumise, surma või töövõimetuks jäämise korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus on vastu võetud siseministri 10.09.2010 määrusega nr 49 (edaspidi „määrus“ vastavas käändes). Määruse § 2 lg 2 kohaselt esitatakse määruses nimetatud hüvitise saamiseks taotlus päästeteenistuja ametikohajärgse juhile. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas vastava taotluse 10.01.2011. Määruse § 3 lg 1 järgi koostab taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel päästeasutus 10 tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte. Taotlusele tuleb lisada ühekordse hüvitise taotlemise korral ametkondliku juurdluse kokkuvõte; tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; raviasutuse ja muud dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid; tõend hüvitise maksmisel aluseks võetava keskmise palga kohta. Seega hakkab määruse § 3 lg 1 nimetatud 10 päevane tähtaeg kulgema nõuete kohase taotluse esitamisest, so taotlusele peavad olema lisatud käsitletud paragrahvis nimetatud lisad. Kaebaja taotluses märkus dokumentide lisamise kohta puudub (tl 40). Asjaolu, et taotlus oli esitatud puudustega, kajastub ka 12.04.2011 kokkuvõttes (tl 42). Tööõnnetuse raport edastati Päästekeskusele 05.04.2011 (tl 42, 104). Seega esitati kõik vajalikud dokumendid taotluse lahendamiseks 05.04.2011 ning alates sellest kuupäevast hakkas kulgema määruse § 3 lg 1 nimetatud 10 päevane tähtaeg. Arvestades seda, et taotluse läbivaatamise kokkuvõte koostati 12.04.2011, lahendas Lääne-Eesti Päästekeskus kaebaja taotluse tähtaegselt.

Päästeameti 28.07.2011 pöördumisest selgub, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumise ajendiks oli kaebaja poolt 11.07.2011 esitatud taotlus, milles kaebaja palus haiguslugu veelkord üle vaadata (tl 168). Seega oli täiendava eksperthinnangu küsimise aluseks kaebaja 11.07.2011 pöördumine, mitte 10.01.2011 taotlus. Seetõttu ei saa Päästeameti tegevust kaebaja 11.07.2011 taotluse lahendamiseks käsitleda viivitusena 10.01.2011 taotluse lahendamisel. Pöördumises palus Päästeamet komisjonilt täiendavat eksperthinnangut kaebaja haigusloo kohta (tl 168-169). Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon andis omapoolse arvamuse 27.10.2011 (tl 195) ning Päästeameti 18.11.2011 protokollilise otsuse p 2.1 leiti, et kaebaja taotlus on õigustatud ning otsustati see edastada Siseministeeriumile (tl 194). Lähtudes määruse § 4 lg 3 edastab Päästeamet taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid 10 tööpäeva jooksul arvates nende saamisest Siseministeeriumile läbivaatamiseks juhul, kui Päästeameti eelarvest ei ole võimalik «Päästeteenistuse seaduse» § 14 lõigetes 1 ja 3 ning «Päästeseaduse» § 41 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitiste maksmisega ning hukkunud päästeteenistuja ja vabatahtliku päästja matusekulude hüvitamisega kaasnevaid kulusid katta. Järelikult oleks tulnud taotlus edastada hiljemalt 02. detsembril

3-12-1501

2011. Päästeamet edastas taotluse koos lisadega Siseministeeriumile 12.12.2011 (haldusasi 3-11-1172 tl 238). Seega 5 tööpäeva seadusest nõutust hiljem. Kohtu hinnangul ei saa 5 tööpäeva pikkust viivitust taotluse edastamisel lugeda niivõrd raskeks kaebaja õiguste rikkumiseks, mille alusel oleks saanud kaebajale tekkida sellist kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Nimetatud paragrahvi lg 4 alusel vaatab Siseministeerium lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja esitab taotluse saabumisele järgnevast päevast arvates 30 kalendripäeva jooksul taotluse raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt kehtivale korrale. Kuna asjas ei ole vaidlustatud Siseministeeriumi toiminguid Vabariigi Valitsuse reservist raha saamisel, ei anna kohus hinnangut Siseministeeriumi toimingutele kaebaja taotluse menetlemisel.

Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal mittevaraline kahju seoses 02.08.2010 toimunud tööõnnetusega, misjärel on kaebaja elu pöördunud halvemuse poole: tervis halvenes ning sissetulekud vähenesid. Kaebaja on pidanud vastustajatele pidevalt tõendama, et 02.08.2010 toimunud sündmuse puhul oli tegemist tööõnnetusega ning sellest tingitud pingeline olek on põhjustanud kaebaja tervise halvenemise ja elukvaliteedi languse. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et 02.08.2010 toimus kaebajaga tööõnnetus, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Peale kaevatavate otsuste vastuvõtmist on kaebaja vajanud edasist ravi ning kaebaja on kaebusele lisanud erinevate haiglate epikriisid. Pärnu Haigla ambulatoorne epikriis haigusjuhtumi kohta algusega 23.05.2011 kuni 24.05.2011; algusega 08.08.2011 kuni 09.08.2011; 07.11.2011- 10.11.2011; 28.05.2012 kuni 05.06.2012, kus põhihaigusena on märgitud krooniline südame isheemiatõbi, ei ole kohtu hinnangul asjasse puutuv dokument, kuna epikriis on sellele kantud andmete kohaselt koostatud seoses iseseisva haigestumisega alates 23.05.2011 (tl 53-54, 59). Kohtu arvates ei ole asjasse puutuvaks tõendiks ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõte, mille kohaselt viibis kaebaja haiglas ravil 29.06.2011 kuni 02.07.2011. Haiglusloost nähtub, et tegemist oli uue haigusjuhtumiga (kaebaja põdes augustis 2010 müokardiainfarkti, mis taastus 2010 sügisel, kuid talvekuudel vallandus koormusel uuesti tl 55-56).

Kaebaja esitas 10.04.2012 Tööinspektsiooni Lääne regioonile taotluse uuesti läbi vaadata tema 02.08.2010 toimunud sündmus ning tühistada 28.02.2011 otsus (tl 190). Kaebaja taotluse lahendamiseks viis tööinspektsioon läbi täiendava uurimise ( tl 192). Tööinspektsiooni 05.06.2012 õnnetusjuhtumi täiendava uurimise kokkuvõttes nr 8.3-34/3782 jõuti järeldusele, et kaebajaga 02.08.2010 toimunud sündmuse puhul ei olnud tegemist tööõnnetusega TTOS § 22 lg 1 mõistes (tl 212-215). Kuna tööinspektsiooni 05.06.2012 õnnetusjuhtumi täiendava uurimise kokkuvõtet nr 8.3-34/3782 vaidlustatud ei ole, ei anna kohus hinnangut

3-12-1501

menetlusosaliste väidetele ja tõenditele, mis on esitatud seoses kaebaja 10.04.2012 taotluse menetlemisega.

Käesolevas asjas ei ole vaidluse all Päästeameti 18.11.2011 protokolliline otsus nr 20 kaebajale ühekordse hüvitise maksmise taotluse lahendamise (tl 170) ega hüvitise maksmise kohta, mistõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut nimetatud otsuse ega toimingu osas esitatud väidetele ega tõenditele.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustajate poolt kantud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10 juuni 2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta E. R apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1501 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Riigikohtu 27.11.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta E. R kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 10 juuni 2014 otsus haldusasjas nr 3-12-1501 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste kantud kulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse