3-13-305/59 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-305

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-305 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

M. K kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 projekteerimistingimuste p 1.2.2 ja p 1.5.5

- kohustada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonda väljastama projekteerimistingimused kaebaja poolt soovitud asukohas paiknevale ehitisele. M I kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 projekteerimistingimuste p 1.2.2 ja p 1.2.8 ning Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2013 vaideotsus nr 180;

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 projekteerimistingimuste lisa – asendiskeem.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

18. november 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja M. K (esindaja Airi Kasemägi). Kaebaja M I (esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, nõustaja A. K). Vastustaja Pärnu linn (esindaja Piret Tõnnus-Saks).

3-13-305

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata M. K ja M I nõuded tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 projekteerimistingimuste p 1.2.2.

Jätta rahuldamata M. K nõue kohustada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonda väljastama projekteerimistingimused kaebaja poolt soovitud asukohas paiknevale ehitisele.

Jätta rahuldamata M I nõue tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 projekteerimistingimuste p 1.2.8.

Jätta rahuldamata M I nõue tühistada Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2013 vaideotsus nr 180.

Rahuldada M. K nõue:

- tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3- 5/6 projekteerimistingimuste p 1.5.5.

Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt (asuk Suur-Sepa

16 Pärnu 80098) M. K (isikukood: .., eluk ..) kasuks

18 (kaheksateist) eurot ja 33 senti.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30. detsembril 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

13.06.2012 esitas M. K Pärnu Linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Pärnus K kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks. 06.08.2012 andis M I nõusoleku ja tegi kompromiss-ettepanekud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule Pärnu K kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks (haldusasi nr 3-13- 1185 tl 34-35). 15.10.2012 toimus Pärnu Linnavalitsuses nõupidamisel K kõrvalhoone projekteerimistingimustega seotud eriarvamuste arutelu (tl 20).

3-13-305

30.11.2012 andis M I nõusoleku ja tegi kompromiss-ettepanekud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule Pärnu K kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks (tl 21-23). 11.01.2013 Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsusega nr 3-5/67 väljastati M. Kle projekteerimistingimused Pärnu K kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks (tl 12-15). 11.02.2013 esitas M. K kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsuse nr 3-5/67 osaliseks tühistamiseks (haldusasi haldusasi haldusasi haldusasi nr 3 nr 3 nr 3 nr 3-13 13-305

305 tl 5-10, 12-27). 22.03.2013 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele (tl 32-34, 36-41). 28.06.2013 esitas kolmas isik M I seisukoha kaebuses (tl 51-53). 26.07.2013 esitas vastustaja seisukoha kolmanda isiku seisukohale kaebuses (tl 63-64). 29.07.2013 esitas kaebaja vastuse kolmanda isiku seisukohale (tl 68-69).

15.04.2012 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 180 jäeti rahuldamata M I vaie Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsusele nr 3- 5/67 (tl 17-19). 03.06.2013 esitas M I kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsuse nr 3-5/67 p 1.2.2 asendiskeemi, p 1.2.8 ja 15.04.2013 vaideotsuse nr 180 tühistamiseks (haldusasi haldusasi haldusasi haldusasi nr 3 nr 3 nr 3 nr 3-13 13-1185 1185 1185 1185 tl 6-10, 12-55). 12.08.2013 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusele (tl 65-71, 74- 85).

10.10.2013 kohtumäärusega liideti liideti liideti liideti kaebused haldusasjades nr 3-13-305 ja nr 3-13-1185 (tl 72-73). 06.11.2013 esitas M. K täiendavad tõendid (tl 75). 18.11.2013 toimus kaebuste lahendamiseks kohtuistung (tl 94-102).

MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SEISUKOHAD SEISUKOHAD SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja M. K

M. K

M. K

M. K ei nõustu projekteerimistingimuste p 1.2.2 p 1.2.2 p 1.2.2 p 1.2.2 hoonestusala skeemiga, kuna vastustaja on asendiskeemi koostamisel põhjendamatul eiranud kaebaja tahet ehitise asukoha osas ning alusetult muutnud ehitise asukohta. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis välistavad kõrvalhoone ehitamise kaebaja poolt soovitud asukohta. Vastustaja muutis kaebaja soovitud asukohta O naabri keeldumist eeldades, kuid sellist keeldumist ei saa eeldada. Vastustaja oleks pidanud uurimispõhimõtet järgides tuvastama, millist negatiivset kõrvalmõju ja mil moel kõrvalhoone püstitamine O naabritele tekitab – kas naabril on mõju osas talumiskohustus või piirab see naabrite omandiõigust. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja teinud asjas kindlaks kõiki

3-13-305

tähtsust omavaid asjaolusid, millega on oluliselt rikkunud menetlusnõudeid, mis võis mõjutada lõpliku otsuse sisu. Kaebajale teadaolevalt on O kinnistu omanik väitnud vastustajale, et kõrvalhoone varjab tema kinnistule langevat päikesevalgust. Antud väide on tõendamata. Tõendamiskoormus on sellisel juhul kas vastustajal või kolmandal isikul. Vastustaja oleks pidanud projekteerimistingimused väljastama vastavalt kaebaja taotlusele ja vastuväidete esitamisel neid hindama. O naabri poolt 2003. aastal kinnistu ostmisel oli kaebajale kuuluval kinnistul kõrvalhoone olemas ning kolmas isik oli seega teadlik nii kõrvalhoonest kui ka selle negatiivsest mõjust tema poolt ostetavale kinnistule. Uus planeeritav kõrvalhoone on endisest lühem ja madalam, mistõttu on ilmselge, et naabri kinnistule langeb seetõttu rohkem päikesevalgust. Projekteerimistingimustes puudub põhjendus, millest nähtuks kõrvalhoone ehitamise võimatus kaebaja poolt soovitud kohta. Kaebaja soovib tulevikus laiendada oma elamut ning arvestades olemasoleva elamu ja kaevu asukohta krundil, oleks elamu laiendamine kaebaja poolt soovitud ulatuses võimalik üksnes juhul, kui kaebaja saaks kõrvalhoone ehitada tema poolt soovitud asukohta. O omanik ei saanud kinnistu ostmisel eeldada, et kaebaja tulevikus ehitama ei hakka. Samuti ei saanud kolmas isik eeldada, et tema kinnistule ebaseaduslikult ehitatud kuur seadustatakse. Projekteerimistingimiste p 1.5.5 p 1.5.5 p 1.5.5 p 1.5.5 on vastustaja pannud kaebajale kohustuse esitada projekti koosseisus päikesevalguse graafik O kinnistu osas erinevatel aastaaegadel. Kaebajale on arusaamatu esitatud nõude eesmärk. Vastustaja on pannud kaebajale lisakohustuse, seda sisuliselt põhistamata. Päikesevalguse mõju oleks tulnud tuvastada menetluse käigus ning selle kohta kogutud tõenditele oleks saanud tugineda haldusakti vastuvõtmisel. Kaebaja pöördus päikesevalguse graafiku küsimuses labori poole ning selgus, et nõutud graafiku hind on 432 eurot. Tegemist ei ole mõistliku kulutusega ning see on kaebajale liialt koormav.

M I kaebuse menetluses kolmanda isikuna kolmanda isikuna kolmanda isikuna kolmanda isikuna on M. K

M. K

M. K

M. K esitanud arvamuse, milles vaidleb vastu väidetele päikesevalguse vähenemise kohta O kinnistul kõrvalhoone püstitamisel. Vari langeb suures osas nimetatud kinnistul asuva ebaseadusliku kuuri katusele ning see ei takista mingil moel kinnistu kasutamist. M I on oma kinnistule rajanud elupuu heki, mis teatavasti talub varju, ning istutanud kased, mis varjavad elamule langevat päikesevalgust. M. K poolt planeeritav kõrvalhoone on oma pikkuselt lühem, kõrguselt väiksem ja asub kaugemal läänepoolsest piiripunktist kui lammutatatud kõrvalhoone, seega tekib O kinistule rohkem valgust. Vastustajal puudub õigus esitada M. Kle projekteerimistingimuste p 1.5.5 toodud nõuet. Vastustaja saaks nimetatud nõuet esitada üksnes juhul, kui selle mitte esitamine välistaks järgnevad toimingud. Vastustaja pidi taolised tõendid koguma ise enne projekteerimistingimuste väljastamist.

3-13-305

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja M I ei nõustu projekteerimistingimuste p 1.2.2 1.2.2 1.2.2

1.2.2 määratud kõrvalhoone asukohaga. Kaebaja on nõus kõrvalhoone paikenemisega selle endises asukohas. Kui M. K soovib seda laiendada, on seda võimalik teha arvestades tuleohutuskuja nõudeid – 8 meetrit ehitiste vahel, piirist 4 meetrit mõlemale poole. Projekteerimistingimuste väljastamisel oli M I nõus, et kõrvalhoone kaugus läänepoolsest piiripunktist oleks olnud 6,5 meetrit tingimusel, et säiliks M I krundil asuv ehitusloata püstitatud kuurialune. Kuna M. K tingimustega ei nõustunud, vaid soovis kõrvalhoone ehitada 3,5 meetri kaugusele läänepoolsest piiripunktist, taganeb ka M I vahepeal pakutud kompromissist. M I ei ole andnud nõusolekut ehitada piirile lähemale kui 4 meetrit. Lammutatud kõrvalhoone jättis kaebaja krundi päikesevalgusele avatuks 1/3 ulatuses ühisest krundipiirist. Kaebaja arvestas kinnistu ostmisel sellise olukorraga. Uus kõrvalhoone varjab päikesevalgust oluliselt enam. Projekteerimistingimuste p 1.5.5 1.5.5 1.5.5

1.5.5 küll nõutakse päikesevalguse varju graafikut, kuid sellel puudub reaalne mõju projekteerimistingimustele. Taoline nõue tuli esitada enne projekteerimistingimuste väljastamist. Varasem kõrvalhoone on lammutatud ning uue ehitamisel tuleb arvestada kõigi naabrusõiguste ja ehitusnõuetega sh tuleohutuskuja nõudega, mis on 8 meetrit. Seega võib kumbki kinnistu omanik ehitada 4 meetri kaugusele kinnistu piirist. Kaebaja ei ole nõus, et ehitatakse 12,6 meetri pikkune tulemüür. Praegusel juhul lubatakse ehitada kuni 2 korruseline hoone. Projekteerimistingimuste p p p p 1.2.8 1.2.8 1.2.8

1.2.8 alusel on lubatud ehitada kuni 5,5 meetri kõrgune hoone. Kaebaja on nõus kõrvalhoone ehitamisega endises asukohas, mille tulemüüri kõrgus võib olla kuni 3 meetrit. Kõrvalhoone püstitamine vähendab kaebaja kinnistu turuväärtust, kuna kinnistu on piiratud kolmest küljest kõrgete hoonetega. Kaebaja puhkeala on tunduvalt väiksem kui Kuu tn 12a kinnistu oma, projekteerimistingimused piiraksid seda veelgi, kuna takistavad suuremas ulatuses päikesevalguse langemist kaebaja kinnistule. Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole põhjendatud ning otsuses ei ole kaalutud, millistel põhjustetel peaks kõrvalhoone paiknema projekteerimistingimustega määratud asukohas. Ei ole hinnatud erinevaid huve ja ehitamisega kaasnevaid kitsendusi, võrreldud on ainult numbrilisi näitajaid. Ei ole arvesse võetud kaebaja vastuväiteid seoses päikesevalguse varjamisega ega põhjendatud, miks on vähendatud kaebaja ehitusõigust tulenevalt tuleohutusnõuetest, nihutades tuleohutuskuja tervikuna kaebaja kinnistule. Kaebaja omalt poolt põhjendas projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist. Tegemist oli asjasse puutuvate põhjendustega ning vastustajal ei olnud seetõttu õigust ilma põhjendusi esitamata neid tähelepanuta jätta.

M. K kaebuse menetluses kolmanda olmanda olmanda olmanda isik isik isik isikuna una una una on M I esitanud arvamuse, milles on nõus projekteerimistingimuste p 1.2.2 tühistamisega. Kolmanda isiku hinnangul tuleb vastustajal koostada sellised projekteerimistingimused, mille alusel oleks M. Kl võimalik kõrvalhoonet ehitada ning mis rikuksid kõige vähem kolmanda isiku õigusi. Omapoolse seisukoha projekteerimistingimuste p

3-13-305

1.2.2 tühistamise osas on kolmas isik esitanud kaebuses haldusasjas nr 3-13- 1185. Kolmas isik on nõus projekteerimistingimuste p 1.5.5 päikesevalguse varju graafiku osas esitatud nõudega. Kolmanda isiku hinnangul oleks tulnud nimetatud nõue esitada enne projekteerimistingimuste väljastamist, kuna projekteerimistingimustes on kõrvalhoone asukoht juba määratud. Kolmanda isiku seisukohalt ei ole oluline, kas seda teeb kaebaja või vastustaja. Kui tuvastatakse, et valguse ja varjude vahekord rikub oluliselt kolmanda isiku huve, ei tohi vastustaja sellise projekti alusel ehitusluba väljastada. Punkt

1.5.5 on vajalik. Kaebusest ei selgu, millisel alusel on vastustaja kohustatud tellima ekspertiisi enne projekteerimistingimuste väljastamist. Pigem peab projekteerimistingimuste taotleja välja selgitama, kas tema poolt soovitud asukohta on üldse võimalik hoonet ehitada. Kolmas isik arvestas kinnistu ostmisel olemasolnud kõrvalhoonega. Kuid käesoleval ajal ei ole kaebajal õigust ehitada uut hoonet kolmanda isiku krundi piirile lähemale, kui seda lubavad tuleohutuskujad. Kaebaja poolt ehitusõiguse kasutamine ei või vähendada kolmanda isiku ehitusõigust. Kaebaja ei või ehitada ühisele krundipiirile lähemale kui 4 m. Eelnevalt olemasolnud kõrvalhoone asus ühes aia servas ning jättis osa aeda päikesevalgusele vabaks. Uus kõrvalhoone kaebaja poolt soovitud asukohas jätaks päikesevalgusele vabaks üksnes aiaäärsed kohad. Kuna kaebaja ei soovi antud juhul vana kõrvalhoone taastamist, vaid uue ehitamist, on tal ehitamiseks vaja naabri nõusolekut.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja M. K kaebust ei tunnista. Vastustaja väidetel võeti vaidlustatud projekteerimistingimuste koostamisel arvesse mõlema osapoole väited ning kaaluti naabrite soove ja seisukohti. Tegemist on kompromisslahendusega. Vaidlus kõrvalhoone asukoha osas on kestnud alates 2010 septembrist, kuid kokkuleppele naabrid jõudnud ei ole. Kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust projekteerimistingimuste sisu kohta, kuna tegemist on haldusorgani kaalutlusotsusega. Projekteerimistingimuste p 1.5.5 esitatud nõudmine on põhjendatud. Vastustaja M I kaebust ei tunnista. Haldusmenetlus on läbiviidud nõuetekohaselt ning vaidlustatud otsused on seaduslikud ja põhjendatud. Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti M Ile tutvumiseks, kes sai esitada selle kohta oma arvamuse. Arvamuses märkis kaebaja, et kõrvalhoone asukohta tuleb muuta 0,5 m võrra 2010 kokkulepitust. Rohkem vastuväiteid kaebaja ei esitanud. Projekteerimistingimuste eelnõuga ei nõustunud ka M. K ning taotles määrata kõrvalhoone asukohaks tema poolt taotletud asukoht. 15.10.2012 toimus vastustaja juures kõrvalhoone ehitamisega seoses arutelu, kuhu olid kutsutud mõlemad kaebajad. Kohale ilmus M I esindaja, kes edastas esindatava seisukohad. M I oli nõus kõrvalhoone püstitamisega 6,5 meetri kaugusele O kinnistu läänepoolsest nurgast. Kuna kokkuleppele ei jõutud, võeti vastu uus projekteerimistingimuste eelnõu. Vastustaja esitas kompromisslahendusena „kuldse kesktee“, kus kõrvalhoone asukoha osas

3-13-305

arvestati mõlema osapoole arvamust O läänepoolsest nurgapunktist arvestatud kauguse osas ning paigutati kõrvalhoone arvestuslikult vaidlusaluse vahemaa keskele. Vastustaja on seisukohal, et ei olnud mõtet pakkuda kõrvalhoone asukohaks kohta, mille osas piirinaabrid ei ole kahe aasta jooksul kokkuleppele jõudnud. Eelnõu edastati osapooltele kooskõlastamiseks. M I esitas kaks kompromissettepanekut. M. K esitas seisukoha eelnõule ja M I ettepanekutele, vastuväiteid eelnõule ei esitanud. Vastustaja hindas menetluse käigus esitatud seisukohti ja järelda, et kopromiss on võimalik, kuna M. K eelnõule vastuväiteid ei esitanud ning hinnates M I ettepanekuid, oli ka piirinaaber põhimõttelistelt nõus kõrvalhoone ehitamisega kinnistu piirile. Otsuses nr 3- 5/67 on analüüsitud piirinaabrite seisukohti. Tegemist on kompromisslahendusega, arvestades maksimaalselt kummagi piirinaabri soovidega. Vastustaja hinnangul on M I seisukohad omavahel vastuolus. M I tegi ettepaneku püstitada kõrvalhoone endisele kohale so kinnistu piirile. M I on nõustunud ka kõrvalhoone kõrgusega 5,5 m, kui hoone asukohta muudetakse 1,6 m. Arvestades M I ettepanekuid järeldas vastustaja, et kaebaja on nõus kinnistu piirile kõrvalhoone püstitamisega. Vastustaja hinnangul on vaideotsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja on vaideotsuses hinnanud vaide esitaja väiteid nõuetekohaselt. M I on seisukohal, et M. K kinnistule ehitatav kõrvalhoone kahjustab tema kinnistut päikesevarju tekkega määral, mis välistab kõrvalhoone püstitamise kinnistu piirile. Vastustajale on kaebaja seisukoht arusaamatu, kuna kaebaja on korduvalt väljendanud nõusolekut ehitada kõrvalhoone endisesse asukohta. Nimetatud kohas asub kaebaja kinnistul kuur, kuhu vari saaks tekkida. Seega on arusaamatu, kuidas kõrvalhoonest kuuri katusele tekkiv vari saab kahjustada kaebaja kinnistut.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 11.01.2013 otsusega nr 3-5/67 M. K 13.06.2012 taotluse alusel projekteerimistingimused Pärnu K kinnistule kõrvalhoone püstitamiseks (tl 12-15, 16).

Kaebajad on vaidlustanud projekteerimistingimuste punktid 1.2.2; 1.2.8, 1.5.5. Projekteerimistingimuste punktis 1.2 lahendati linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded projekteerimisele. Punkti 1.2.2 1.2.2 1.2.2

1.2.2 alusel määratleti hoonestusalal kõrvalhoone asend asendiskeemil. Punkti 1.2.8 1.2.8 1.2.8

1.2.8 kohaselt lubati hoone suurimaks kõrguseks 5,5 meetrit. Projekteerimistingimuste punktis 1.5 on toodud muud projektile esitatavad nõuded. Punkti 1.5.5 1.5.5 1.5.5

1.5.5 järgi tuleb projekti koosseisus esitada kavandatava kõrvalhoone päikesevalguse varju graafik eri aastaaegadel O kinnistul.

3-13-305

Otsuse vastuvõtmise aluseks on Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi „ehitusmäärus“ vastavas käändes) § 6 lg 2 p 3, § 31 lg 1 ja lg 5 ning ehitusseaduse § 19 lg 3. Ehitusseaduse § 19 lg 3 sätestab, et projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusmääruse § 6 lg 2 p 3 alusel on planeerimisosakonna pädevuses projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine. Ehitusmääruse § 31 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis kinnitatakse planeerimisosakonna otsusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on planeerimisosakonnal õigus käsitletud paragrahvi lg 5 alusel kaalutlusotsust kasutades välja anda projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et K krundile vaidlusaluse kõrvalhoone püstitamisel oleks rikutud Pärnu linnas kehtivate planeeringutega kindlaks määratud ehitusõigust või hoonestusala suurust ja piire. Projekteerimistingimuste punkti 1.5.5 1.5.5 1.5.5

1.5.5 järgi tuleb projekti koosseisu esitada kavandatava kõrvalhoone päikesevalguse varju graafik eri aastaaegadel Oja tn 41 c kinnistul. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Kaevatava otsuse motivatsioonist ega resolutsioonist ei selgu, milliste faktiliste asjaolude tõttu ning millisel õiguslikul alusel on kõrvalhoone püstitamiseks vajalik kajastada selle asukohas päikesevalguse hulk, varjulisus seoses O kinnistuga. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt ei mõjuta püstitatav kõrvalhoone mingil moel O kinnistul asuv hoone eluruumidesse päikesevalguse ja/või loomuliku valguse juurdepääsu. Vaideotsuses on vastustaja asunud seisukohale, et O omaniku poolt päikesevalguse osas esitatud väiteid arvestades on nihutatud K kõrvalhoone asukohta asendiskeemil ( haldusasi nr 3-13-1185 tl 19). Linnavalitsus ei ole kaevatavas otsuses ega kehtestatud projekteerimistingimustes põhjendanud p 1.5.5 nimetatud nõuete kehtestamist.

3-13-305

Otsusest ei selgu, miks on peetud õigeks just sellise nõude kehtestamist ning ei ole viidatud selle nõude kehtestamise õiguslikele alustele. Seega ei selgu kaevatavatest otsustest, millistel põhjustel peaks kõrvalhoone püstitamisel tuvastama päikesevalguse varjutamise mõju O kinnistu suhtes. Arvestades eeltoodut on põhjendatud projekteerimistingimuste punkti 1.5.5 1.5.5 1.5.5 1.5.5 tühistamine.

Projekteerimistingimuste punkti 1.2.2 1.2.2 1.2.2

1.2.2 alusel määratleti hoonestusalal kõrvalhoone asend asendiskeemil ning punkti 1.2.8 1.2.8 1.2.8

1.2.8 kohaselt lubati hoone suurimaks kõrguseks 5,5 meetrit.

M. K väidetel piirab vastustaja poolt asendipaanile märgitud kõrvalhoone paiknemine tema võimalusi teha K elamule juurdeehitus. M I väidetel piirab vastustaja poolt asendipaanile märgitud kõrvalhoone paiknemine tema krundile langevat valgust ja aknast avanevat vaadet ning vähendab tema kinnistu väärtust. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on vaidlused kinnistute omanike vahel tekkinud seoses kõrvalhoone paiknemise kaugusega O kinnistu läänepoolsest nurgapunktist. Tiheasustusalale ehitamisel juhtub, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on asjaõigusseadus (AÕS). Selle seaduse § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kuid eelnev ei tähenda, et kõik mõjutused on keelatud. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste vastuolud tuleb lisaks asjaõigusele lahendada kohaliku omavalitsuse poolt ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Kehtivate õigusaktidega ei ole üheselt reguleeritud, kui kõrge hoone ja kui kaugele naaberkinnisasjal asuva hoone akendest võib naaberkinnistu omanik oma hoone ehitada ning millises ulatuses peab pärast uue hoone ehitamist säilima vaade senise hoone akendest. On ilmne, võimalike mõjutuste ulatus sõltub naaberhoone kaugusest ja kõrgusest ning uut hoone seina ei tohi lubada ehitada olemasoleva hoone akendele liiga lähedale. Aken on oluline piisava valgustuse tagamiseks ning aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid faktoreid. Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et külgneva krundi tühjale osale kunagi midagi ei ehitata ja tema aknast avanevat vaadet mingil moel ei piirata. Kui isik valib elukohaks tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega. Arvestades eeltoodut ei saa kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste koostamisel arvestada vaid õigusaktidega kehtestatud nõuetega, vaid hoonete võimalik paigutus asendiplaanil ja nende vaheline vahekaugus tuleb otsustada igal üksikjuhtumil eraldi. Ehitiste vahekauguse ja muude naabri kinnisasja

3-13-305

kasutamist oluliselt mõjutavate tingimuste kindlaksmääramisel peab arvestama ka naaberkinnisasja omaniku põhjendatud huvidega. Käesoleval juhul on vastustaja viinud läbi haldusmenetluse, millesse on olnud kaasatud mõlemad kaebajad. Kaebajaid on teavitatud käimasolevast menetlusest, neile on saadetud otsuste eelnõude projektid ning antud võimalus avaldada kavandatava haldusakti suhtes oma arvamust. Vastustaja on otsuses hinnanud kaebajate väiteid ja ettepanekuid K krundi võimaliku hoonestamise kohta - otsuse motiividest tulenevalt kaebajate seisukohast soodsaimal viisil - ja jõudnud järeldusele, et vastuvõetud otsuse puhul on arvestatud maksimaalselt kaebajate soovidega ning asutud seisukohale, et kõrvalhoone püstitamine projekteerimistingimustega määratud asukohta ei kahjusta oluliselt kummagi kaebaja võimalusi oma maatüki kasutamiseks.

M. K ei ole kohtu hinnangul suutnud kohtumenetluses esitada põhjendatud argumente ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid selle kohta, et tema poolt taotluses märgitud asukoht on kõrvalhoonele ainuvõimalik koht kinnistul. Asjaolu, et kõrvalhoone asukoht ei välista elamule juurdeehitust kinnitab ka kaebaja ise märkides kaebuses, et vastustaja poolt pakutud asukoht asendiplaanil piirab, kuid ei välista elamule võimalikku juurdeehitust (tl 8). PlanS § 9 lg 4 alusel määrab krundi kasutamise sihtotstarbe; hoonete suurim lubatud arvu; hoonete suurim lubatud ehitusaluse pindala ja suurima lubatud kõrguse krundi ehitusõigus. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kõrvalhoone ehitamine vaidlustatud asukohta piirab K krundi ehitusõigust. Seega ei välistata projekteerimistingimustega asendiskeemil märgitud kõrvalhoone asukoht kaebaja elamule juurdeehituse tegemist. M I ei ole kohtu hinnangul suutnud kohtumenetluse vältel esitada ühtegi sisulist argumenti ega tõendit, miks ta on seisukohal, et tema kuurikatusealuse taha projekteerimistingimuste alusel püstitava kõrvalhoone vari vähendab tema kinnistu väärtust ega selgitada, millistel juhtudel on võimaliku varju tekkimisel üldse tegemist kinnistu ebapiisava valgustusega ning mil moel on võimalik piirata tema aknast avanevat vaadet olukorras, kus M I kinnistul O ja K vahelisel alal kasvavad kõrged kased ning kinnistute piirile on tema poolt rajatud kõrge kuur-varjualune, plankaed ja elupuu hekk (haldusasi nr 3-13-

305 tl 70). Samuti on oluline märkida, et M I on andnud 06.08.2012, 30.11.2012 linnavalitsusele nõusoleku projekteerimistingimuste juurde. Nõusoleku juurde esitatud märkustes ei ole esitatud vastuväiteid kõrvalhoone püstitamiseks piki kinnistute piiri (haldusasi nr 3-13-1185 tl 74, 75, 82- 84). M I on ka kaebuses kinnitanud, et arvestas ehitiste asukohtadega piiril (tl 7 pöördel). Vaidlustatud otsuste osas algas haldusmenetlus M. K poolt taotluse esitamisega 13.06.2012. M I poolt kaebusele lisatud 2010, 2011 aastal koostatud dokumendid on kogutud vastustaja poolt M. K 09.07.2010 esitatud taotluse lahendamiseks, mille osas võeti vastu 17.12.2010 otsus projekteerimistingimuste

3-13-305

väljastamiseks, mis tunnistati kehtetuks 21.01.2011 vaideotsusega nr 45 (haldusasi nr 3-13-1185 tl 27-42). Seega lõppes M. K poolt 09.07.2010 esitatud taotluse menetlus 21.01.2011 ja kooskõlas HMS § 35 lg 1 p 1 algas 13.06.2012 taotluse esitamisega uus haldusmenetlus ning seetõttu ei ole käesoleval juhul asjasse puutuvad M I poolt kaebusele lisatud 2010, 2011 aastal koostatud dokumendid.

M I on oma kaebust põhjendanud tuleohutuskujale viidates. Kaebuse kohaselt peab tule leviku takistamiseks hoonetevaheline kuja olema 8 meetrit, mistõttu tuleb mõlema kinnistu omanikul arvestada võimalusega, et ehitada võib kinnistu piirilt 4 meetri kaugusele ilma naaberkinnistu omaniku loata. EhS § 3 lõike 11 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315. Nimetatud määruse § 19 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei ole hoonete vahelise kuja laius ja selle vahemaa jagunemine kahe kinnistu vahel seotud piirinaabrite nõusoleku ja/või kokkuleppega. Oluline on märkida, et kinnistu ehitusõigust ei saa iseenesest piirata lühem kui 8 meetrine hoonete vaheline laius, sest taolisel juhul on tuleohutust võimalik tagada muude abinõudega. Tulemüüri ehitamine on märgitud 2010 projekteerimistingimustele lisatud asendiskeemile (haldusasi nr 3-13-1185 tl 35). 11.01.2013 väljastatud projekteerimistingimustele lisatud asendiskeemil tulemüüri märgitud ei ole (tl 16). Arvestades eeltoodut on alusetud M I väited 12,6 meetri pikkuse tulemüüri ehitamise kohta vaidlustatud otsuse alusel. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et püstitatava kõrvalhoone ja O hoonete vahele jääb rohkem kui 8 meetrine vahemaa, mis on piisav, et kindlustada ohutusnõuded vastavalt tuleohutuse eeskirjadele. Arvestades seda, et projekteerimistingimuste p 1.4.1 kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada enne projekti vastustajale esitamist Lääne-Eesti Päästekeskuses, on projekti koostamisel tagatud järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle.

M I on oma kaebuses vaidlustanud Pärnu Linnavalitsuse15.04.2013 vaideotsuse nr 180. Kaebuse kohaselt on vaide lahendamine ebaseaduslik, põhjendamata ja kaalutlusvigadega, kuna vaide lahendamisel ei ole arvestatud kaebaja vastuväiteid projekteerimistingimustele, on viidatud üksnes vaidlustatud otsusele, täiendavaid põhjendusi ega kaalutlusi esitatud ei ole (tl

9 pöördel).

3-13-305

Vaideotsusest selgub, et vaide esitaja on vaides esitatud vastuväited esitanud ka projekteerimistingimuste väljastamisele eelnenud menetluses ning uusi asjaolusid vaides esile ei ole toodud. HMS § 86 lg 2 kohaselt peab vaide rahuldamata jätmisel vaideotsus olema põhjendatud. Viidatud seadusest ega muudest õigusnormidest ei tulene keeldu põhjendada vaideotsust haldusmenetluses kaalutud asjaoludega ja/või korrata vaidlustatud otsuse motiive. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaides toodud põhjendustega, ei ole aluseks vaideotsuse tühistamisele.

Kuna menetlusosalistel on kohtumenetluses võimalik esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi asja sisulise lahendamise käigus, jätab kohus tähelepanuta kaebaja esindaja poolt peale kohtuistungit 20.11.2013 ja 01.12.2013 esitatud sooviavaldused (tl 105, 107).

Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus M. K kaebuses vaidlustatud projekteerimistingimuste p 1.5.5. Muus osas jäävad M. K kaebuses esitatud nõuded rahuldamata. Arvestades eeltoodut M I kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Kaebajad on esitanud taotlused hüvitada nende poolt kantud menetluskulud. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna M I kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

M. K esitas kohtuistungil AB Järve, Otti & Partnerid sularaha arve nr 100175, mille alusel on tasutud konsultatsioonide eest seoses Pärnu Linnavalitsuse 11.01.13 otsusega nr 3-5/67 sularahas 40 eurot (tl 93). M. K on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 27). Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid kuulub M. K kaebuses esitatud nõuetest rahuldamisele üks nõue. Kooskõlas HKMS § 108 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna M. K on kandnud menetluskulusid kogusummas 55 eurot, kuulub vastustaja poolt kaebajale hüvitamisele 18,33 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27 märtsi 2014 määruse resolutsioon:

3-13-305

1. Jätta M. K apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tagastada M. K –le tema apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsuse peale haldusasjas 3-13-305 läbivaatamatult.

2. Riigi Tugiteenuste keskusel tagastada A.K-le apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot maksja arveldusarvele EE691010010222314017 AS SEB Pank.