1-04-195/73 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-195 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Einar Tasku määruskaebus RESOLUTSIOON 1.Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Einar Tasku määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 16.12.2005 otsusega tunnistati Einar Tasku süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati E. Tasku süüdi KarS § 203 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud raskeima karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud kergem karistus ning mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 11 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 1 aasta 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2004-02.09.2004, s.o 7 kuud 12 päeva, ning eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2005- 15.12.2005, s.o 3 kuud 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 9 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. Karistusaja algus oli 16.12.2005 ja lõpp on 20.01.2015.

2. Viru Maakohtu 25.11.2013 määrusega jäeti E. Tasku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus oli seisukohal, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

2.2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu edaspidised võimalused ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh seoses röövimisega mõrva eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

2.3. Maakohus märkis, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole E. Tasku ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo – mõrva – tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses, sh kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seadusekuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.4. Maakohus märkis täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisel isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas süüdimõistetu E. Tasku määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

3.1. Kaebuse esitaja leiab, et on mõistetud karistusest (11 aastat vangistust) juba ära kandnud enamiku. Tervikuna on ta vabadusest isolatsioonis viibinud 28 aastat, mis on ääretult pikk aeg. 03.08.2012 suri kaebaja ema ja ta elab käesoleva ajani seda sügavalt läbi. Siiamaani tunneb ta sügavat süütunnet naisisikust ohvri tapmise pärast tema lähedaste ees ja on palunud neilt vabandust.

3.2. E. Tasku leiab, et suudab käesoleval ajal ennast vabaduses kontrollida. Kriminaalhooldaja järelevalve all on tal parem ühiskonnaellu sulanduda. Kandes karistusaja lõpuni, eemaldub ta seeläbi järjest rohkem ühiskonnast. Samuti on Eesti Vabariigile kulukas süüdimõistetuid vanglates üleval pidada, millist asjaolu on rõhutanud ka viimane justiitsminister.

3.3. Pikkade vangla-aastate jooksul on ta oma senisest elust teinud järeldused ja kavatseb nüüd tööle asuda ja tasuda hagid. E. Tasku arvab, et saab keevitajana tööle, samuti ootab teda vabaduses naistuttav.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Tasku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

5. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Tasku määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E. Tasku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta E. Tasku enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.

7. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et süüdimõistetu on vangistuse jooksul omandanud mitmeid erialasid, osalenud sotsiaalprogrammides, on omandanud riigikeele B2 tasemel, leidnud endale kindla elukoha ja garanteeritud töökoha, omab moraalset toetust tulevase elukaaslase ja tuttava näol.

7.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E. Tasku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

7.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Tasku võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid. Kohtul pole täit veendumust, et E. Tasku käitub tulevikus vastavalt lubatule. E. Taskut on kriminaalkorras karistatud 8 korral, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ning tegude vägivalduse aste on suurenenud. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub E. Taskul seadusekuulekas tutvusringkond, ta kasutab teisi ära ja on mõjutav. Varasemalt on kinnipeetav lahendanud oma probleeme kuritegelikult ja vägivaldsel viisil – enda vajadused on olnud esiplaanil, ei arvesta teiste vajadustega. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Taskul olemas vabanemisel küll eesmärgid, kuid nende teostamine on ebareaalne ning tegevussammud puuduvad. E. Tasku omab kuritegelikke hoiakuid. Samuti on kinnipeetav kriminaalhooldusel pannud toime uue kuriteo, mis annab ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et ka sellel korral ei osutuks kriminaalhooldus edukaks. Lisaks on E. Tasku suhtumine ühiskonda ja kogukonda negatiivne, mistõttu on alust kahelda kaebaja seisukohas, et just kriminaalhooldaja abiga on tal parem ühiskonda sulanduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Tasku poolt toimepandud kuritegu sooritatud alkoholi joobes. Kolleegium leiab, et tegemist on riskifaktoriga, sest kinnipeetav eitab alkoholi kuritarvitamist.

7.3. E. Taskul on 16.10.2013 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 19 562,82 eurot. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi vabaduses asuda tööle, et tasuda hagisid ning olemas on garanteeritud töökoht, kuid ringkonnakohtul puudub kindel veendumus, et E. Tasku asub vabanemisel tööle. Vangla iseloomustusest tulenevalt on kinnipeetav töökohtade osas valiv, on keeldunud majandustöödest ning suhtumine töötegemisse on olnud negatiivne. Samuti tulenevalt vangla iseloomustusest ja kinnipeetava vangistuses viibitud pikast perioodist on alust arvata, et

E. Taskul puudub majandusliku toimetuleku oskus ning praktilised töökogemused. Tuttav

T. Vassiljeva on nõus kinnipeetavat materiaalselt teotama, kuid arvestades E. Tasku varasemat elukäiku ning toimepandud kuritegusid, ei ole see piisav alus kinnipeetava vabastamiseks ennetähtaegselt.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul E. Tasku tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunnet.

9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390, leiab ringkonnakohus, et E. Tasku tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Agu Timmi