4-13-7895/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2013, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-13-7895

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuasi kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale J.L väärteoasjas nr 10220132201880

Kaebuse esitaja Menetlusalune isik J.L, isikukood xxx, elukoht (registreeritud) xxxx, (tegelik) xxxx

Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalve talitus, Vivian Poolak

Õiguslik alus

VTMS§ 120 lg 1; § 132 p 1, § 135; § 155, § 156 ja § 23

RESOLUTSIOON:

Jätta J.L-i kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr

10220132201880 rahuldamata.

Jätta muutmata Politsei ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo -

liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Vivian Poolaku 08.11.2013 kiirmenetluse ots 10220132201880, millega tunnista us

ti J.L Liiklusseaduse § järgi süüdi ning karistuseks mõist

5 trahviühikut, s.o. 100 eurot. eti rahatrahv 2

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi selliselt, et mõistetud rahatrahv tasuda alates 2014.a. jaanuarist igakuuliselt vähemalt 8,35 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB

Pangas või nr 221023778606 Swedbankis või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220132201880 ning selgitus.

Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Vivian Poolak koostas menetlusalusele isikule J.L-ile

08.11.2013 kiirmenetluse otsuse 10220132201880, sest menetlusalune isik J.L, 0 .11.2013 kell 07.57 Lääne Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn - -

Narva manatee 101 km Tallinna suunas liikudes, juhtis veokit xxxx, mis on omavoliliselt ümberehitatud, sõidukile on ette paigaldatud 6 paari = 12 tükki ääretulesid, mis ei vasta nõuetele ning mis ei ole tehase poolt ette nähtud, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 79 lg 1 ja

2 ja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 201 p 1 ja 212 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeri

tav Liiklusseaduse § 218 järgi. Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Vivian Poolak 08.11.2013 2402,13,001526 otsusega väärteoasjas nr: määrati

menetlusalusele isikule J.L-ile

218 alusel karistuseks Liiklusseaduse § rahatrahv 25

100 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o.

2. 22.11.2013 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtule kaebuse J.L Politseija Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri tuse Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve tali liikluspolitseinik Vivian Poolaku 08.11.2013 2402,13,001526. otsuse peale väärteoasjas nr: Menetlusalune isik

J.L pöördus kohtu poole, kuna ta ei ole nõus määratud trahvi suurusega. Menetlusalune isik leidis aset J.L tunnistab, et rikkumine . Menetlusalune isik märgib, et juhtis veokit , registreerimismärk xxxx xxxx, mille omanikuks

on Soome Vabariigis asuv firma ning antud veok kuulub eritranspordi hulka, mida ekspluateeritakse mittegabariitsete veoste (eritehnika: suured traktorid, teemasinad jne) vedamisel. Menetlusaluse isiku J.L väitel tuli ta veokiga Venemaalt Eestisse ning ületades riigipiiri, unustas isik kustutada täiendavad tuled, mis on sõidukile paigaldatud. J.L-i sõnul ei ole tema neid omavoliliselt paigaldanud, need olid veokil juba enne. Soomes ja Venemaal ei ole erivalgustuse kasutamine sellistel veokitel keelatud. Menetlusalune isik J.L palub kohtul vähendada temale määratud rahatrahvi, kuna ta on oma peres ainus töötav pereliige. Menetlusaluse isiku abikaasa on töötu ning arvel Töötukassas, kuid toetust ta sealt ei saa. Lisaks s (ühine laps) ellele on peres kaks last S D ja

abikaasa vallaslaps A K, kelle ülalpidamiseks abikaasa elatist ei saa, seega on nad kõik menetlusaluse isiku ülalpidamisel. Menetlusaluse isiku töötasu on 320 eurot (bruto) kuus, abikaasa saab kahe lapse peale lastetoetust summas 57 eurot kuus.

Menetlusalune isik J.L on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

J.L le 08.11.2013 kiirmenetluse otsuse nr palun vähendada tal 10220132201880 alusel määratud rahatrahv kuni miinimummäärani ning juhul kui kohus ei rahulda kaebust, siis palub menetlusalune isik võimalust tasuda määratud rahatrahv ositi ühe aasta kestel.

3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku J.L-i süü õigusrikkumise kaebusele on seisukohal, et menetlusaluse isiku toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus. Kohtuvälise menetleja esindajal ei ole alust kahelda menetlusalusele isikule määratud karistuse õigsuses.

Väärteootsuse on teinud menetleja sündmuskohal kogutud tõendite põhjal ning kõiki asjaolusid silmas pidades määranud isikule lõpliku karistuse. Käesolevaks hetkeks ei ole vääteotoimikusse lisandunud tõendeid ega selgunud uusi asjaolusid, mille põhjal võiks isikule määratud karistust vähendada. Samas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusalusele isikule võib anda võimaluse tasuda talle määratud rahatrahvi osade kaupa kohtu poolt määratud aja jooksul. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p1 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 -

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § lg 1 näeb ette egistreeritud mootorsõiduki või selle , et r haagise ümberehitamiseks annab loa Maanteeamet.

Liiklusseaduse § näeb ette, et ümberehitatud mootorsõiduk või selle haagis peab

79 lg 2 vastama kehtivatele tehnonõuetele. Liikluskindlustuse seaduse § 218 näeb ette, et omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Majandusja kommunikatsiooniministri (MKM) määrus nr 42 lisa 1 kood 201 p 1 näeb ette, et valgustusja sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–224 ja 1102 käsitletud valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustusja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb „Liiklusseaduse“ § 73 lõike 11 või „Teeseaduse“ § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- . ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras

MKM määrus nr 42 lisa 1 kood 212 p 1 näeb ette, et M, N ja üle 1600 mm laiusele O kategooria sõidukile peab paigaldama ning O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm, võib paigaldada kaks alumist eesmist ääretulelaternat. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud üle 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria sõidukile peab paigaldama ning M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, võib paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat. Täiendavalt võib M, N ja O kategooria sõidukile, mille laius on üle 1800 mm, paigaldada kaks eest nähtavat ülemist eesmist ääretulelaternat. L1e kategooria sõidukile võib paigaldada ja L2e, L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile peab paigaldama ühe või kaks eesmist ääretulelaternat, kusjuures L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks eesmist ääretulelaternat.

L4e kategooria sõidukile peab paigaldama kaks või kolm eesmist ääretulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1998. a esmaregistreeritud M, N ja O kategooria sõiduki ja enne 1. jaanuarit 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõiduki eesmine ääretulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. - . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J.L-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, te fotode ja videosalvestusega.

J.L on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et 08.11.2013 sõitis Venemaalt ja ei lülitanud lisagabariittulesid välja, sest see läks meelest ära. J.L kinnitab, et on rikkumisega nõus.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku

J.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik

J.L pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik

J.L jättes enda sõnul lisagabariittuled Eestisse saabudes välja lülitamata ning sõites veoautoga, mis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele ja millel puudus vastav ümberehitamise luba, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku

J.L-i väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel. -s

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s

79 lg 1 ja MKM määruses nr 4 sätestatud väärteo on süüliselt

2 lisa 1 kood 201 p 1 ja 212 p 1

ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.L. Menetlusnorme rikutud ei ole, kohtuvälisest menetlusest võttis osa tõlk.

7. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isi suhtes kohaldanud KarS § ku J.L-i

63 lg 1, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Liiklusseaduse § 218 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni trahviühiku KarS § 47 lg 1 t. kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Menetlusalusele isikule J.L-ile Liiklusseaduse § alusel määratud

rahatrahv 25

100 euro, ei ole trahviühiku ulatuses, s.o. sanktsiooni keskmisest määrast suurem. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses väärteoasjas nr: 08.11.2013

2402,13,001526 J.L-i karistust õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku kergendavaks asjaoluks tuleb pidada seda, et isik tunnistab oma süüd ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule J.L-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv kooskõlas süüteo

on

raskusega ning puudub alus rahatrahvi Kohus leiab, et menetlusalust isikut vähendamiseks. J.L võib karistada Liiklusseaduse § järgi rahatrahviga 25 trahviühikut,

s.o. 100 eurot taotlus rahatrahvi . Põhjendatud on menetlusaluse isiku J.L-i ositi tasumiseks. Seda toetab

ka kohtuväline menetleja. KarS § 66 lg võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi,

2 ja 3 kohaselt kohus kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 1 jätab , 133, 134, 135 kohus

J.L-i J.L kaebuse rahuldamata. Menetlusalusel isikul tuleb tasuda rahatrahv 100 eurot, tasudes selle ositi alates 2014.a. jaanuarist ühe aasta jooksul igakuuliselt vähemalt 8,35 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik