1-13-8207/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-8207

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013. a Kriminaalasja number 1-13-8207 (12250102253) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Rahvakohtunikud Marju Kohtring ja Valdo Maisalu K

ohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi U.L

118 lg 1 p 1 etluses süüdistus KarS § järgi üldmen Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav U.L - elukoht *, isikukood xxx, * kodanik, *, emakeel * keel, *, karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 06- 07.10.2012

, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaa Jaan Tedder t

RESOLUTSIOON

1. U.L KarS 118 lg 1 p 1

vangistusega 4 aastat. Süüdi mõista § järgi ja karistada (neli)

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka U.L kahtlustatavana kinnipidamine 06- 07.10.2012 (kolm)

s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 3 aastat 11 (üksteist) kuud

. (kakskümmend kaheksa) päeva 3.

3 lg 1, Vastavalt KarS § 7

3 jätta ärakandmata vangistus U.L suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata päevast 3-aasta 11-kuu 28- vangistust ei pöörata täitmisele kui U.L (nelja) jooksul ei pane toime uut tahtlikku aastase katseaja kuritegu 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse 30.detsember 2013. a. kuulutamise päev, s.o

5. U.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

6. U.L-ilt

riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-13-8207, menetluskulu

/:

- sundraha 800 eurot; (kaheksasada) - ( määratud kaitsjale makstud tasu 2658 kaks tuhat kuussada viiskümmend kaheksa) eurot 24 senti;

- koopiate tegemise kulu 45 senti;

- ekspertiisitasu 84 eur ( ) kaheksakümmend neli ot; -sundtoomise kulu 37 eurot 40 senti. ( ) kolmkümmend seitse Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahalise karistuse ja isik tasub

nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse kohtu

otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

7.Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel jätta kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 255 eurot riigi kanda.

8. Asitõendid – nuga ja voodilina, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, anda peale kohtuotsuse jõustumist üle M K´ile. 9.Asitõend- -

CD plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetl itada otsuse peale apellatsioon. use poolel on õigus otsusega mittenõustumisel es

Apellatsioon tuleb esitada

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu

10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamise . st

SÜÜDISTUS U.L lles, et tema süüdistatakse se 06.oktoobril 2012 kella 08.50 ajal, oma elukohas Lääne maakonnas Martna vallas J külas Õ talus, tungis alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma M K, kellele lõi 14 cm terapikkuse pussnoaga rindkere vasak ule poole

roiete piirkonda, põhjustades lahtise rindkere torkehaava ning tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja elule ohtliku tervisekahjustuse – *

Seega, lüües M.K noaga ülakõhtu ja põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, pani U.L toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises s

üüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 1 näeb kuriteona ette

18 lg 1 p 1 tervisekahjustamise tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Tõendid

Prokurör leidis, et tunnistaja A.L ütlused tuleb kõrvale jätta, kuna tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil us on selle sündmuse kohta midagi. Koh prokuröri seisukohaga nõus, sest tõepoolest A.L ei

avaldanud kohtuistungil ütluste andmisel tõendamisesemega seonduvaid asjaolusid.

Süüdistuskõnes analüüsis prokurör tõenditena ka kannatanu M.K ütlusi olustikuga seostamisel ning vastastamisel kannatanu ja süüdistatav poolt antud ütlusi. Kohtule ei ole eelnimetatud tõendeid a

esitatud ja neid ei ole kohtuistungil uuritud ning seetõttu ei ole võimalik nendele kohtulahendi tegemisel toetuda. Teo vastavus süüteokoosseisule.

M.K`il 06.10.2012 i l 46/, mille kohaselt kiirabibrigaad es nenud vigastusi näitab kiirabikaart /t koosseisus J, T, M on M.K`il 06.10.2012 tuvastanud kell 9.10-9.43 rindkere torkehaava. M.K` on ka i vaadeldud 47- /tl 48/ ja vaatlusel on olnud näha kannatanu rindkerel vasakul küljel ribidest all pool

1,5 cm pikkust torkehaava, kust tuleb verd. on kirjeldanud kannatanu seisundit Tunnistaja S T alljärgnevalt kannatanul oli nähta - v vigastus - *. Otseselt kohapeal kannatanu elu ohus ei olnud, kuid selliste haavadega ei saa väliselt otsustada selle tõsiduse üle. Kannatanu oli šokeeritud. Andsid ka valuravi, sidusid haava, panid valmis transpordiks haiglasse. Mingit väga suurt erakorralist abi kohapeal ei olnud vaja osutada.

M.K suhtes on teostatud (akt nr 72 03.12.2012) /tl 49-52/. Ekspert on kohtuarstlik ekspertiis andnud arvamuse, et M.K`il esines järgmine tervisekahjustus: * Ekspert leiab, et tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel löögist/torkamisest noaga, tervisekahjustus on eluohtlik

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et M.K`il 06.10.2012 esines süüdistuses märgitud eluohtlik tervisekahjustus. Sündmuse juures viibisid – , kes mõlemad on kohtus vahetult kaks isikut süüdistatav ja kannatanu ka ütlusi andnud, milliseid ütlusi kohus nüüd lähemalt uurib.

Süüdistatav U.L on kohtus on elanud uskil 1990 aastate rääkinud, et Õhe talus üle 20 aasta, k algul. Siis kadus ära töökoht ja siis K M hankis lehmad, oli tööjõudu vaja, siis oli seal. Oli sulane ja elukaaslane.

06.10 tegi koertele ja kassidele süüa ja lõikas pussnoaga liha. Siis tahtis suitsu teha ja ei olnud tikke, et läheb toob tagant toast tikke, et M on ka suitsumees. M K midagi tikkudest ei rääkinud. Tegi ukse lahti. Seal on vahepeal veel üks tuba ja läks sinna tuppa, et sealt akna alt laua pealt võtta tikke, sest tavaliselt on seal tikud. Pani ukse kinni, sest eelmine tuba oli valgustatud, mõtles, et M magab, et muidu äratab üles ja mõtles, et võtab tikud ja läheb ära. See on niivõrd väike laud, et saab kobamisi need tikud kätte sealt. Ei öelnud sõnagi, seisis ukse juures, pisut eemal, uks avanes sisse. Nii kui ukse kinni lükkas, M hüppas üles, tegi sammu, komistas ja kukkus talle peale. See tekk, mis põrandal oli, see jäi talle jalgu, komistas, nuga oli paremas käes ja tundis, et nuga läks talle sisse, tõmbas kohe tagasi. Ei tea, kas tekk M üldse ümber oli. Kui ukse kinni tõmbas, seal oli hämar ja ei näinud. See käis nii kiiresti. Kukkus seljaga vastu ust, jalad jäid põrandale, jäi vastu ust toetuma lõpuks, oli pikali. Kus siis enam tikke leidis, kui M tal seljas oli. Ei tea, kas M talt ümbert kinni võttis. M läks tagasi voodisse ja tema tuli toast välja, kiirabisse helistama. M K hakkas kiirabiga rääkima, sest tema neid kohanimesid täpselt ei tea, siis M K seletas, kuidas sinna sõita, kiirabi on tema juures väga palju käinud. Ei olnud tahtmist noaga lüüa, oli mõte suitsu teha. See oli õnnetusjuhtum, kahetseb, et selline õnnetus juhtus.

Kannatanu M K andis kohtuistungil ütlusi (kannatanu ütlused on seostatavad tl 66-71 olevate fotodega, milledel kannatanu on näidanud, kuidas ja kus sündmused toimusid ning teda on fotografeeritud), et oli rahulikult teki all, , näoga seina poole öösel oli halvasti maganud. U.L oli eelmine õhtu päris palju joonud, hommikul oli juurde võtnud. Aga ta ei olnud nii purjus, et ta ei teaks mida ta teeb, ta seisis kahe jala peal püsti. Toa uks oli kinni, siis vajus sisse U.L. Uks - nagu tal kombeks on - müraki jalaga lahti, et temal on tikke vaja. Kus mu tikud on oleks

– ütles. Siis vihastas. Juba eelmine õhtu oli lällamine olnud. P teki alt välja hüpanud, kui oleks nuga käes näinud oleks teistmoodi käitunud, ei hüppa inimesele ta , selga, ku

i näeb, et tal on nuga käes. U.L oli uksest poolteist meetrit. Tema voodi on ukse kõrval paremal poolt. Kui läheb kööki, siis jääb ahi paremale. U.L oli praktiliselt ahju kõrval. Vasakule poole jääb kolme poolega riidekapp.

Hoidi va s parema käega titekki ümber, see oli nagu keep, tõstis vasaku käe üles, võttis vasaku käega (tugevam käsi, vasakukäeline), et viskab ta lihtsalt välja, ei tahtnud lüüa ega midagi, U.L vasaku külje pealt kaelast kinni (tema poolt vaadates paremalt poolt) ja ütles, et uksest välja. Siis käis ära see laks vasaku käe alla, mis oli üles tõstetud. Jättis enda külje kaitseta, on vasakukäeline, U.L paremakäeline. Alguses mõtles, et mida kuradit, kõigepealt käis silme eest sädemeid välja, siis ütles, et assa kurat, hakkad noaga. Sai U.L-i maha ja istus talle kaksiratsi otsa ja siis vaatas, et vasakust küljest veri jookseb. Siis lasi U.L-i lahti ja kebis voodisse pikali. U.L ehmatas ka ära ja siis U.L läks helistama kiirabisse. Ei tea, kus nuga jäi. Lõpuks hüüdis voodist, et ta räägiks kiirabiga, * * ei

joo alkoholi ja siis tuli kiirabi ja kriminaaluurijad ja siis U.L viidi ära. Ja tema viidi jälgimispalatisse haiglasse. Siis tuli uurija, hakkas ütlusi võtma, oli kontrollaparaatide all. Mingil hetkel lasi õe kutsuda, sest olemine läks halvaks ja siis viidi intensiivi. Ei suutnud allkirja kirjutada.

Kohus leiab, et nii süüdistatava kui kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et M.K`il tekkis süüdistuses märgitud kehavigastus süüdistatava käes olnud noaga. Järgnevalt tuleb kohtul uurida, kas M.K`il tekkis tervisekahjustus süüdistatava ründe tagajärjel (kannatanu ütlused) või kukkus kannatanu süüdistatava käes olnud noa otsa (süüdistatava ütlused).

Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud lähteandmed ei võimalda kinnitada ega välistada, kas vigastus võib olla saadud noa otsa kukkumisel.

Sündmuse juures ei viibinud peale sündmust tunnistaja M K, kuid tal oli vahetult enn e ja kokkupuude süüdistatava ja vahetult peale sündmust on andnud ütlusi /tl 144 ga kannatanuga. M K - 153/, et 06.10 hommikul kella 8-ajal oli oma kodus köögis, oli juba laudas kanu söötmas käinud. U.L istus tema vastas köögilaua taga. U.L koertele süüa ei andnud, see oli sel ajal tema töö ja koerad said süüa hiljem. Teab seda kõike nii täpselt, sest peab päevikut. U.L ajas oma tikke taga, et eelmisel õhtul temal oli pakk tikke, et pätt, s.o. M on need ära võtnud. U.L oli juba hommikul alkoholi tarvitamise tunnustega, viina oli hakanud tarvitama eelmisel päeval. U.L äks teise l tuppa, kus magas M t. Toivo tuli kohe ja hakkas seal tikke otsima, kuulis ainult kolinat nagu rüselus toast tagasi, Toivo ütles:“ Kohe kiirabi, kiirabi,“ tal oli pussnuga käes. Sel hommikul tema nähes

Toivo selle noaga igatahes ei lõiganud noa kööki lauale ja helistas kiirabisse. midagi. Toivo pani Kuna Toivo ei olnud eriti võimeline rääkima, sest oli purjus ja närvis, hakkas ise kiirabiga rääkima. Enne käis M toas ja nägi voodis verd, tekk ja aluslina olid verised ja M vasakul küljel noahaava, haavast palju verd ei tulnud. Kohus leiab, et

kõrvutades eelkirjeldatud kolme isiku ütlusi, ilmnevad mitmed vastuolud. Tunnistaja M.K ja kannatanu ütlused on kokkulangevad osas, et U.L käitus sel hommikul tikke otsides bravuurikalt, U.L i M K tuppa vaikselt. se on kinnitanud, et läks U.L on põhjendanud noa käes olemist tikke otsima minnes sellega, et ilmselt unustas noa kätte, kuna tegi enne loomadele süüa. M K kinnitab, et U.L sel hommikul loomadele süüa ei teinud ja noaga ka mida

gi muud ei lõiganud.

U.L kinnitas kohtus, et enne M tuppa minekut M K`iga tikkudest juttu ei olnud. M K aga on andnud ütlusi, et U.L enne M tuppa minekut avaldas valjult pahameelt, et see pätt (s.o M) on tikud ära võtnud. Kohus e

usi ka uurib isikute ütl sündmusel eelnenud päeva ja ka eelnenud suhete kohta, et seeläbi võimalusel hinnata sünd ja isikute ütluste usaldusväärsust. muse tausta

M K on iseloomustanud U.L, et purjus peaga on ta noriv ja vägivaldne, tuletab vanu asju meelde ja keerab end üles. M ja Toivo vahel on olnud kättpidi kokkuminekuid, kui Toivo on tema kohta halvasti öelnud. Üldiselt on Toivo sõbraliku ja lahke iseloomuga. M.K on ka tunnistanud, et e s U.L-i toolile istuma. Hommikul meeste elmisel päeval oli tüli M ja U.L vahel ja M tõuka vahel ütlemist ei olnud. Kuna U.L tarvitab tihti alkoholi, siis nüüdseks on kujunenud olukord, kus on U.L-ile korduvalt öelnud, et ei suuda ja ei saa temaga enam koos elada ning on palunud tal lahkuda, U.L on endal elukoht olemas. U.L sellest aru ei saanud.

M K on kirjeldanud, et 05.10. s.o eelmisel õhtul kui tegi U.L-ile selgeks, et kavatseb Õ tallu elama jääda, siis U.L läks järjest tigedamaks. Ta kujutas ette vist, et ta on seal nagu peremees, aga ta ei olnud, ta o inimesele, li sulane, kes oli abiks võetud. Enne on olnud ka pahandusi omavahel, purjus kui ta on vanemas eas, on sõnadega raske selgeks teha. Kannatas ja kannatas ja siis lõi teda ühe korra ja mitte tugevasti, müksas, kui kedagi lööb, siis ei piirdu paari kriimustusega, sest on metsatööline.

U.L kukkus maha, ta oli purjus, tasakaal. Kui ta oleks kaine olnud, siis ta oleks ainult pead raputanud. Mingil hetkel U.L rahunes maha. Tüdines ära ja pani oma toa ukse kinni. Kui magama läks, U.L jorises, ta lihtsalt istub kui on purjus, omaette köögis tooli peal ja räägib omaette. See jutt on ilma saba ja sarvedeta - tema * on lits, tema mats. Ja U.L on siis ainuke õige, keda kõik kiusavad.

Eelmisest õhtust ei tekkinud selline mulje, et U.L võib noaga lüüa. See ei olnud üllatus, U.L on teda rünnanud külmrelvadega kolm korda, on alati eest ära saanud. Aastal 2004 oli kirvevärk, pakkisid U.L-i asjad autosse, sõitsid politseimaja ette, et viivad * minema. U.L ütles talle, et sina ole vait ja ema võttis ta tagasi. Kui ta on kaine, siis ta aiamaad rohib ja teeb ja toimetab. Aga niipea kui ta viina võtab, siis see agressiivsus lööb välja. Et kui ta on kaine, siis ta päevade kaupa ei räägi. Temal on vastupidi, kui on napsu võtnud, siis on kõigiga suur sõber. U.L

rääkis kohtus, et , ei oska konkreetselt öelda kas enne 06.10 oli püütud teda Õ talust välja visata. M K on suhted olnud vahest südamlikud, vahel jahedad, tal on väga elav fantaasia ja vahel lihtsalt tüütab ära. M.K süüdistanud ega püüdnud Õ ära ajada. 1975 ei ole teda milleski .a tarvitas palju alkoholi ja siis raviti Tallinnas. Peale seda võttis asja tõsiselt ja 14 aastat ei tarvitanud alkoholi.

Aga peale seda on tarvitanud, kuid anud. mitte kogu aeg. Nüüd ei ole üle kuu aja alkoholi tarvit

Alkoholi tarvitamisega seoses ei ole mingisuguseid vägivalla hooge, ei ole loomult vägivaldne inimene, ei ole elus isegi kakelnud. Eelmisel õhtul võtsid Markoga viina, pudel oli. On ka enne koos viina võtnud. Võib-olla, et oli mingi ebakõla sel õhtul, millest see oli, täpselt ei mäleta. 06.10 hommikul M midagi jagada ei olnud, tahtis ainult tikke saada. See et nuga oli kaasas sinna tuppa minnes, see oli kas hajameelsus või, oli seal 20 aastat elanud ja tundis ennast nagu kodus. Alati ei jälgi ju kõike, mis käes on või mitte, lähed teise kohta ja lähed tagasi, sest läks meelest, mis vaja oli. Tiku otsimiseks nuga vaja ei olnud.

M K ja M Kk on mõlemad tunnistanud, et eelmi õhtu ja M K lõi sel l oli konflikt U.L ja M K vahel U.L. U.L läbivaatusel /tl 54-56/ on tuvastatud tema näol nina paremal küljel verekahtlane jälg, mis meenutab marrastust. Vasaku silma all on näha tumepunane hematoom ehk sinikas ja selle kõrval põse nukil on näha 3,4 cm kriimustus. Kohtuistungil rääkis U.L, et oli marrastus ja punetus näos sellest, et võib oletada, et M lõi. See oli üks õhtu varem. Eeluurimisel on U.L rääkinud, et nägu oli marrastunud seetõttu, et M kukkus talle peale, oma kehaga ja tema kukkus sinna põrandale pikali, selili. U.L on eeluurimisel kinnitanud, et mingit tüli tal eelmisel õhtul M ei olnud. U.L selgitas kohtuistungil ütluste erinevusi, et ei olnud täiesti kindel selles, et see marrastus oli löömisest, M ju kukkus talle peale ka. Olid mõlemad põrandal pikali. Kohus leiab, et U.L põhjendus ütluste erinevuse kohta kohtus ja eeluurimisel ei ole usutav. Kuna eeluurimisel on U.L kinnitanud, et mingit tüli ei olnud M.K`iga ja kinnitanud, et vigastus tekkis sellest, kui M t tulene mitte asjaolu mitteteadmises, vaid alle otsa kukkus, siis ütluste erinevus ei

U.L ongi andnud oma vigastust Kohus leiab, et U.L e tekkimise kohta erinevaid ütlusi. ütlustest tuleneb, et Õhe talus ei olnud eelnevalt olnud mingeid konflikte ja eelmise õhtu konflikti M K`iga on algul üldse eitanud, siis möönnud, t mingi lahkheli võis olla ja e siis tunnistanud, et Marko teda eelmine õhtu lõi. U.L ei tunnista, et ta joobes olekus oleks olnud vägivaldne. Kannatanu ja tunnistaja M K ütlustest tuleneb, et konfliktne olukord Õ talus oli kestnud juba pikemat aega ja see oli tingitud just U.L alkoholitarvitamisest, sest joobes olles muutus U.L konfliktseks ja

U.L-ile oli ka korduvalt tehtud ettepanek, et ta Õ talust ära koliks. Samas on M K ja M K rääkinud kokkulangevalt, et kui U.L on kaine, siis tema käitumisega probleeme ei olnud.

Mõlemad tunnistavad , et eelmisel õhtul oli konflikt Marko Kivisäk ja U.L vahel ja Maret ka

Kivisäk on kinnitanud, et enne M tuppa tikkude otsima minemist U.L ütles, et see pätt on tema tikud ära võtnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab üheselt U.L suhtumist kannatanusse ja näitab, et konflikt oli juba eelnevalt õhus ja enne Marko tuppa minekut oli U.L ärritunud. U.L on vastanud küsimusele, et kas oli teo toimepanemise ajal joobes, et närv oli must ja peale sündmust võttis järelejäänud viina natuke. Kohus alkoholijoobes leiab, et asjaolu, et U.L oli teo toimepanemise ajal , on tõendamist leidnud M K ja M K ütlustega, kes mõlemad kinnitasid, et U.L tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ja ka 06.10 hommikul oli ta joobes. Kohus leiab, et asjaolu, et U.L oli joobes, on tõendamist leidnud ka kõnesalvestisega /tl 57-60/. Ilmselgelt on U.L-i hääl ja kõneviis seal selline, et ta on joobes. Kohus leiab, et U.L bravuurikus ja nn pehme keel ei tulene vaid sellest, et ta võis olla juhtunu tõttu närvis. Kohus on kohtuistungil kuulnud U.L ütlusi andmas ja kõnesalvestiselt kostev hääl ja kõneviis on ilmselgelt joobes oleva isiku omad. Nii U.L ise kui M K on tunnistanud, et U.L helistas kiirabisse kohe kui oli M.K toast , seega ta vahepeal alkoholi ei tarvitanud, väljunud vaid oli juba eelnevalt joobes. U.L on - veel põhjendanud, miks ta ei saanud M.K`i noaga lüüa tal käsi ei tõusegi nii palju, et oleks saanud M , .Ki`i noaga lüüa, kuna õlg on haige on * ja käsi ei tõuse peaaegu üldse, õlakahjustuse sai eelmine aasta, enne seda sündmust, oli tükk aega haiglas.

Seoses U.L-i terviseseisundiga on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid. Tl 73-78 on dokumendid

U.L tervise kohta, milledest on näha, et U.L on saabunud haiglasse erakorralisena

11.04.2013, tal on *. Patsiendikaardil /tl 75-76/ U.L suhtes on teostatud põhjalikud uuringud. seisundi kirjeldus *. Uuringu vastuse kohaselt /tl 77/ on leitud, et U.L oli *. Luumurdu ei – sedasta. Vastavalt SA Läänemaa Haigla kirjale /tl 72/ ei ole U.L rohkem 2013 aastal haiglasse esmaabi ega ravi saamiseks pöördunud. Tl 86-87 oleva kohaselt on U.L 22.09.2011 patsiendikaardi pöördunud kiirabisse seoses sellega, et vasaku käe IV sõrm jäi ukse vahele. Tl 88 teatise kohaselt on perearst teada andnud, et U.L 2012.a tema poole pöördumised ei olnud seotud õlavigastustega. Ekspert on ekspertiisiaktis /tl 89-91/ leidnud, et U.L on piiratud liikumine paremas õlaliigeses, mis tingitud 2013.a aprillis juhtunud traumast.

Kohus leiab, et U.L poolt öeldu, et ta ei saanud M.K`i noaga lüüa, sest tal oli sel ajal juba õlakahjustus, on ümber lükatud U.L tervise kohta esitatud tõenditega, mis kinnitavad üheselt, et õlakahjustus on tal tekkinud s.o peale käesolevat sündmust seoses aprillis 2013 juhtunud traumaga .

Kuriteo järgset olukorda sündmuspaigal näitab 38/. Sündmuskoha s vaatlus ündmuskoha /tl 32- vaatlusel tuvastati, et köögilaual oli nuga, mis võeti sündmuskohalt kaasa. Köögist paremale jäävas toas on vasakut kätt voodi, millel on tekk verekahtlaste jälgedega, ka voodilinal verekahtlane jälg. Mujal majas verekahtlasi määrdumisi ei olnud. Sündmuskohalt kaasa võetud nuga ja voodilina. Tunnistaja S T on rääkinud, et köögi laua taga olev vanem meesterahvas osutas noa peale, räpasem kööginuga, pussnoa taoline nuga oli köögi laua peal. võttis selle kätte ja tahtis nendele anda. Mees Nemad seda ei tahtnud

Tunnistaja T.K

- kaasa on sündmuskohta kirjeldanud võtsid noa ja verise lina, mis oli poisil all. Verekahtlasi määrdumisi avastas linal ja tekil, põrandal ei mäleta, et oleks näinud. U.L-i riietel verekahtlasi määrdumisi ei märganud, isegi nuga ei olnud verega koos. №a (pussnoa) vaatluse /tl 39-40/ kohaselt on sündmuskohalt kaasa võetud nuga pikkusega 26 cm, tera pikkus 14 cm. Nuga koosneb terast ja peast. Kuna noa tera on tugevalt määrdunud ei ole silmaga sealt nähtav verekahtlasi jälgi. Vaadeldud on ka /tl 42-45/ ja tuvast tekikotti ja vatitekki atud on tekikoti ülaosas ühe nurga pool 62x45 cm alal kaootilised verekahtlased plekid. Vatitekil ühel küljel servast 10 cm kaugusel pruuni värvi määrdumine 23x14 cm alal. Tekikott ja vatitekk ilma rebenditeta, aukudeta, terve.

Sündmuskoha vaatlus, tunnistajate ütlused ja asitõendite vaatlused kinnitavad, et M.K`ile on kehavigastus tekitatud asitõendiks oleva noaga ja kinnitavad kannatanu ütlusi, et koheselt peale seda, kui ta märkas, et vasakust küljest jookseb verd, läks voodisse pikali, sest mujal kui voodiriietel verekahtlast määrdumist ei leitud.

Kohus, hinnates kõiki eelkirjeldatud vastuolusid U.L ütluste ja teiste kohtule esitatud tõendite vahel, leiab, et süüdistatava U.L ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et U.L ütlusi iseloomu soov olukorda ilustada, ta varjab tegelikult eelnevalt olemas olnud konflikti, stab läbivalt

oma suhtumist kannatanusse. U.L ütlused ei ole ümber lükatud mitte ainult kannatanu ja tunnistaja M K ütlustega, vaid ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning ta on ka ise andnud eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi. Samut ütlustest, et U.L on ka ise i tuleneb t

unnistaja T K andnud vahetult peale juhtunut sündmuse kohta kaks erinevat versiooni U.L kohe uksel rääkis, et -

poiss kukkus noa otsa, hiljem sündmuskohalt jaoskonda sõites väitis, et tal käsi võis ka käia.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.L mitteusaldusväärsed ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus

leiab, et kannatanu M K ütlused on usaldusväärsed, sest neid ütlusi toetavad ka teised kohtule esitatud tõendid ning kannatanu ütlused on ka eluliselt usutavad ja seda just seetõttu, et kannatanu on täpselt kirjeldanud kuidas sündmus toimus ja tema kirjeldus vastab tal tekkinud vigastusele. Kannatanu on rääkinud, et ta võttis voodist tõustes teki ümber, parema käega hoidis tekki ja vasaku käega tahtis U.L toast välja lükata ning noahoop tuli just ülestõstetud vasaku käe alla.

Samuti leiab kohus, et

kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kannatanu on avameelselt rääkinud ka tema enda poolt eelmisel õhtul tüli käigus U.L löömisest, s.t et ta ei ole ka enda käitumist ilustanud. Kannatanu on püüdnud U.L käitumist põhjendada ja leidnud, et võib-olla U.L isegi tuli tema toast tikke otsima. Kui U.L on purjus, siis ta ei mäleta tihti kuhu ta paneb oma tikud ja suitsud. Ei ole kindel, et tal oli kohe plaan, et tuleb tuppa ja virutab noaga. Ju see äkkviha tuli ja noahoop tuli. Võib – olla tänu tema tegevusele, et tahtis ta välja visata, et äkkvihas vihastas.

Kaalus tol hetkel 96 kilo, kui oleks selle noa tera otsa kukkunud, siis see oleks pidemeni sees olnud. Ja kui oleks selle enda sisse kukkunud, siis mis te arvate, et meeldib aasta otsa siin pinges olla. Oleks seda tunnistanud. Oli kaine, ei pea siin seisma ja udu ajama. Ei usu, et U.L teda tappa tahtis, oleks natukene allapoole läinud, siis ei tea, kas oleks siin seisnud.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka peale sündmust kohale M K poolt vahetult

saabunud kiirabitöötajale öeld , et U.L lõi teda noaga. See tähendab, et M.J T.K ja politseinik

u kannatanu on algusest peale rääkinud sündmuse kohta üht ja sama.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud, et U.L lõi süüd stuses märgitud ajal ja kohas i kannatanu M K`i noaga, mille tagajärjel kannatanul tekkisid süüdistuses märgitud eluohtlikud tervisekahjustused. Samuti on kohtule esitatud tõenditega

tõendamist leidnud, et U.L oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja noaga löömine oli tingitud statava ja kannatanu süüdi vahelisest tülist.

Kohus leiab, et U.L on teo toime pannud . kaudse tahtlusega Kohus leiab, et see tuleb välja kuriteo objektiivsest küljest U.L läks kannatanu tuppa, tal oli käes nuga, . nendel oli olnud eelneval õhtul tüli, kannatanu oli teda löönud. Ka sel hommikul väljendas U.L eelnevalt köögis pahameelt kannatanu suhtes. Kohus leiab, et U.L ei olnud kavatsust M.K`i noaga rünnata, kuid arvestades eelnenud musi ja U.L uhuks kaasa, sest sünd meelolu, ta ilmselt võttis noa igaks j kannatanu ütlustest tuleb välja, et U.L tuppa tulles teda ei rünnanud. Kui M.K hakkas U.L oma toast välja lükkama, siis sündis äkkotsus ja lõi kannatanut ühel korral noaga. Lüües U.L

kannatanut pussnoaga kehatüve piirkonda, ei esinenud mingit objektiivset asjaolu, mille pinnalt oleks saanud loota, et kannatanul noalöögi tagajärjel ei võiks tekkida elule ohtlik tervisekahjustus.

U.L oli käes tugev nn pussnuga ja löök oli suunatud kõhupiirkonda, milliste asjaolude koo

smõjul tuleb võimalikuks pidada ka raske tagajärje saabumist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et

U.L

on toime pannud teo, mis talle süüdistuses süüks arvatakse ja see tegu vastab KarS § lg 1 p 1

sätestatud süüteokoosseisule.

Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises

süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

U.L suhtes on teostatud (akt nr 278 23.07.2013) ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis /tl 89-91/. Ekspert on jõudnud järeldusele, et U.L ei ole nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega põe vaimuhaigust. Samuti ei esinenud tal inkrimineeritava teo toimepanemise ajal rasket psüühikahäiret, mis piiras tema võimet oma teo keelatusest aru saada. Ekspert on leidnud, et U.L esineb alkoholisõltuvus. Kohtus on tõendamist leidnud, et U.L oli kuriteo toimepanemise ajal joobes. KarS § 36 sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogut U.L ud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et talle süüdi tuses süüks U.L on toime pannud s arvatud

18 lg 1 p 1

. KarS § 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § näeb karistusena ette

118 lg 1 neljakuni kaheteistaastase vangistuse.

Prokurör taotles kohtus, et kohus karistaks U.L 4-aastase vangistusega, millest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva ning on võimalik ärakandmata U.L karistuse vabastada st tingimuslikult 4-aastase katseajaga. Kannatanu leidi

s, et prokuröri poolt taotletud karistus on põhjendatud. K lg 1

- k aristuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud alustest aristamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. süü Kohus leiab, et U.L ei ole suur, tema tegu ei

olnud ette planeeritud, kuid olukorras, kus kannatanu tahtis teda oma toast välja lükata, lõi ta kannatanut ühel korral tal käes olnud noaga.

Kohus leiab, et esineb KarS § 57 lg 1 p 1 sätestatud karistust kergendav asjaolu - kohe peale kuriteosündmust helistas U.L kiirabisse, et kannatanule abi kutsuda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

karistusregistri teatis Tl 6 on

U.L kohta, milline teade on koostatud 30.10.2012. Kohus leiab, et teatises kirjas olev väärteokaristus on karistusregistriseaduse § 24 lg 1 p 1 alusel käesolevaks ajaks kustunud. Seega on U.L karistamata isik.

Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise oht U.L poolt ei ole suur. Konfliktolukord kannatanu ja süüdistatava vahel oli kujunenud pikema aja jooksul ja seda seoses U.L alkoholitarvitamisega ja tema käitumisega alkoholijoobes. Nii kannatanu kui tunnistaja M.K on rääkinud, et kui U.L on kaine, siis temaga probleeme ei ole, norivaks ja vägivaldseks muutub siis, kui on alkoholi tarvitanud. - Tl 95 on õiend, kus on kirjas politseile tehtud väljakutsed juunist 2012 juunini 2013 seoses U.L-iga – sellest on näha, et enamus kordi on olnud väljakutse põhjusel, et alkoholijoobes U.L magab kusagil avalikus kohas ja ta on politsei poolt koju toimetatud. Nende väljakutsete põhjal saab teha järelduse, et U.L-i vägivaldsus alkoholijoobes on avaldunud temaga koos elavate isikute suhtes, see on olnud politseile teada ja politsei pole teda alkoholijoobes Õtallu viinud, vaid ta on toimetatud tema Haapsalus asuvasse elupaika. U.L ei ela enam kannatanuga koos, ta elab omaette, on pensionär. Ekspert on andnud arvamuse, et U.L esineb alkoholisõltuvus. U.L-ilkoholi tarvitamine on takistanud ka kohtuistungite läbiviimist. Kohtuistungi kinnitas U.L, et viimase kuu aja jooksul ei ole alkoholi tarvitanud.

Kohus leiab, et nii karistuse erivajalik range kui üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole karistuse mõistmine U.L-ile. Kohus leiab, et U.L-ile karistusena taotletud on prokuröri poolt sanktsiooni alammääras karistus kooskõlas eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alustega. Samas leiab kohus, et U.L use kandmiselt tingimuslikult. Seda just on võimalik vabastada karist

seetõttu, et U.L, aru saades, mis oli juhtunud, asus koheselt kannatanule abi kutsuma. Samuti leiab kohus, et uue kuriteo toimepanemise oht tema poolt ei ole suur, sest ta ei ela enam kannatanuga ühes eluruumis. Tõendamist on leidnud, et U.L tarvitab ohtralt alkoholi, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ta alkoholijoobes olles oleks olnud teiste isikute (välja arvatud temaga igapäevaselt koos elavate isikut ) suhtes vägivaldne. Arvestada tuleb ka süüdistatava kõrget iga – e

U.L on 74-aastane.

TÕKEND U.L on kahtlustatavana kinni peetud 6-7.10.2012 s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg

1 alusel arvata karistusaja hulka. U.L suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 8/, tumist. mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõus KURITEOGA TEKITATUD VARALINE KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. ASITÕENDID Asitõendina §

on kuulatud CD-plaati, -plaat asub CD kriminaalasja juures ja tuleb KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Asitõendina on vaadeldud nuga (pussnuga) , mis on antud hoiule Haapsalu PJ asitõendite ja voodilina

hoiuruumi (akt nr 64/12) /tl 41/. Nuga ja voodilina tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Marko Kivisäk`ile.

Asitõendina on vaadeldud tekikotti ja vatitekki, millised esemed on jäetud omaniku valdusesse /tl l42/. KRIMINAALMENETLUS KULUD E Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludek

s käesolevas kriminaalasjas on: 1. d

alusel - KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu

– kaitsjale J.Tedder makstud tasu ja kulud 294,48 eurot /tl 17-19/, 162,72 eurot /tl 96-97/, 133,92 eurot /tl 98-99/, 133,92 eurot /tl

100-101/, 191,52 eurot /tl 102-193/, 169,44 eurot /tl 104-105/, 275,28 eurot /tl 106-108/, 188,88 eurot /tl 109-111/, 129,60 eurot /tl 112-115/, 630,48 eurot /tl 135-137/, 348 eurot /tl 160-162/, kokku 2658,24 eurot. 2. sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9

– süüdimõistva kohtuotsusega k alusel aasnev , mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p ,5 palga alammäära, mis on

1 on esimese astme kuriteo puhul 2 2,5x320= 800 eurot.

3. koopiate tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti.

4.

Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p ja käesolevas kriminaalasjas on see isiku ekspertiisi (akt nr 72 03.12.2012) tegemise kulu 84 eurot /tl 53/.

Sundtoomise kulu on vastavalt KrMS § 176 lg 1 p 2 erikulu ja KrMS § 173 lg 3 alusel hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tekkinud. U.L toimetati sundtoomise korras 27.06.2013 ja 25.11.2013 kohtuistungi alusel, kuna varasemalt oli U.L end viinud korduvalt tele kohtumääruse

seisundisse, mis ei võimaldanud kohtuis on sundtoomise kulude õiend tungit pidada. Tl 28, 116 id, millede kohaselt seoses sundtoomisega on tekkinud kulu kummalgi korral 18,70 eurot, kokku 37,40 eurot. Kuna sundtoomised põhjustas U.L käitumine, tuleb sundtoomise kulu U.L-ilt välja mõista. U.L suhtes teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 278 23.07.2013) on 255 eurot /tl tasu 92/. Vastavalt Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt kaetakse psühhiaatriaekspertiisi kulud , mille riigieelarvest

, tuleb psühhiaatriaekspertiisi kulu jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo

Marju Kohtring

Valdo Maisalu

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik