4-13-8300/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8300

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-8300 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi Z.H (ik: XXX) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse 22.10.2013.a. otsusele väärteoasjas nr

2316,13,008324 ja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebuse esitaja Z.H taotlus

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna

menetlusteenistuse poolt 22.10.2013.a. väärteoasjas nr

2316,13,008324 tehtud otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja Z.H kaebus

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna

menetlusteenistuse 22.10.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2316,13,008324 ning tagastada kaebus Z.H. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule.

Määruse motiivid

Harju Maakohtule on 06.12.2013.a. esitatud kaebus Z.H poolt. Kaebuses vaidlustatakse

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse 22.10.2013.a. otsust väärteoasjas nr 2316,13,008324. Kaebuses on esitatud ka taotlus „ “. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja uuendada ja tühistada täitemenetlus

selgitanud, et otsuse tegemise ajal viibis ta Soome Vabariigis tööl (kaebuse kohaselt on lisatud tööleping) ja otsuse tegemisest polnud ta teadlik. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja vaidlustatava otsuse kätte pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist postkontoris

03.12.2013.a. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud taotlust „uuendada ja tühistada täitemenetlus“ tuleb koosmõjus kaebuses märgitud asjaoludega käsitelda, kui kaebuse esitaja taotlust vaidlustatava otsuse kaebetähtaja ennistamiseks.

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05).

Kohus viitab, et Z.H-le koostatud väärteoprotokollis märgitud väärteootsuse kättesaamise ajaks 23.10.2013.a., isik on väärteoprotokolli allkirjastanud (tl 5), kaevatav otsus koostati juba 22.10.2013.a. kuid kaebuse esitaja ei ole antud otsuse koopial järel käinud (tl 3- 4). Seega tuleb järeldada, et Z.H oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Väärteoprotokolli allkirjastades pidi kaebuse isik olema teadlik ka väärteootsuse edasikaebamistähtaja algusest. Kaebuse esitaja põhjendus selle kohta, et ta ei teadnud, mis ajani saab väärteootsusele järele minna, ei ole eluliselt usutav, kuivõrd asjaolu, et kaebuse esitamiseks on ettenähtud tähtaeg, on mõistetav igale tavakodanikule. Samuti, kaebusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu ühtki tõendit, mille pinnalt võiks öelda, et menetlusalune isik, kes oli teadlik väärteootsuse koostamise ajast, oleks üldse üles näidanud mingit huvi tema suhtes koostatud väärteootsuse osas. Isik on ka ise kinnitanud, et sai väärteootsuse kätte postkontoris, seega ei tundnud isik väärteootsuse (mille kättesaadavaks tegemise aeg oli talle teada) vastu huvi, kuni selle kättesaamiseni, s.o ligikaudu 1,5 kuu jooksul.

Kohus leiab, et ka kaebuses toodud põhjendus selle kohta, et kaebuse esitaja ei saanud kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada seoses tööl viibimisega, on paljasõnaline. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta ei saanud väärteootsusele järele minna, kuna viibis tööl välismaal.

Kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada kaebuses toodud väiteid isiku Soomes töötamise kohta. Seda kummastavam on asjaolu, et kaebuse esitaja on viidanud, et tööleping on kaebusele lisatud (tl 1). Kohus viitab ka, et menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada isiklikult, neid toiminguid seda saab teha ka kaitsja abil. Kohus rõhutab, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei saanud eemaloleku tõttu väärteokaebust õigeaegselt esitada. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema suhtes vastavat menetlust läbi viiakse, ta oli teadlik ka ajast, mil väärteootsus on talle menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitajal, kes on enda sõnul väidetavalt tööga hõivatud, kuid oli teadlik tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning väärteootsuse kättesaadavuse kuupäevast, on alati võimalus kasutada kaitsjast esindajat, kes tema eest otsusega tutvub ja vajadusel kaebuse esitab.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust nähtuvalt jätab kohus käesoleval juhul kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb pärast kaebetähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, KrMS § 172.

Merle Parts Kohtunik