1-13-3512/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-3512

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3512 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku

erakorraline T.Üksik

ettekanne taotlusega

(ik

määrata H Z- . ile

xxx, elukoht * aakohtu 17.04.2013

) Pärnu m

kohtuotsusega määratud aastaseks katsejaks täiendav 2- kohustus RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku

ja KarS 75 lg 2 p 5 alusel a H.Z-ile T.Üksik § määrat taotlus

täiendav (Kärdla kohustus - *

pöörduda *

* tähtajaga 01.02.2014

. ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri H. , prokurörile Ü.Tamm Z Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määr kättesaamisest Pärnu use Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõist H.Z 17.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3512 is kohus

süüdi KarS § 424, § 215 lg 2 p 1 järgi . KarS § l jättis

ja karistas vangistusega 8 kuud

74 lg 1, 3 aluse

kohus suhtes -kuulise vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise

H. ärakandmata 8 Z

katseajaga, milliseks ajaks määras H. kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas Z

teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -6

2 tulenevat kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 17.04.2013.

30.05.2013 saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline T.Üksik

ettekanne

, mille esitamise põhjuseks oli H. poolt talle kohtuotsusega määratud kohustuse – Z

mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Kohus rahuldas erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja

KarS - § 75 lg 2 p 8 alusel määras H. ile täiendava kohustus läbida individuaalkorras Z- sotsiaalabiprogramm Viha juhtimine.

05.07.2013 saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline T.Üksik

1-13-3512

ettekanne

, mille esitamise põhjuseks oli H. poolt talle kohtuotsusega määratud kohustuse – Z

mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Kohus rahuldas erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja

KarS

- alkoholi § 75 lg 2 p 5 alusel määras H. ile täiendava kohustuse läbida Z- võõrutuskuur hiljemalt 01.augustiks 2013.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

20.12.2013.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku

T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei allu ettenähtud ravile kuigi oli selleks eelneva nõusoleku andnud.

17.0 tunnistatud 4.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega on H. süüdi Z

KarS § 424; 215 järgi ja karistatud vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, alusel jättis kohus tema

suhtes ärakandmata karistuse tingimuslikult kohaldamata seajaga ja määras

24-kuulise kat

H. krim naalhooldusametniku järelvalve alla, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1

Z i

-6

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Varasemalt on kohus menetlenud 2 erakorralist ettekannet seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Kohus on määranud hooldusalusele esimesel korral läbida sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja

teisel korral läbima alkoholi võõrutuskuuri hiljemalt 01.08.2013. Kohustuse täitmiseks paigaldati H. ile . Viha juhtimise programm läbitud 24.10.2013. Z- * 09.07.2013 *

25.11.2013 sain teate Kärdla Politseijaoskonnast meili teel, et H. on kodus Z 24.11.2013

tarvitanud alkoholi. H. on rikkunud kohustust mitte tarvitada Z alkoholi ja rikkunud ravi reegleid. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

09.12.2013 võetud seletuskirjas kinnitas, et 24.novembril tarbis hakkas norima tüli * koos * viina. *

ja olukorra lahendamiseks kutsus * kes pani teda puhuma ja toimetas

välja politseipatrulli, kainenemiseks arestimajja. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

H. on võetud kriminaalhooldusosakonnas arvele 06.05.2013, kuid H.

Z Z

kriminaalhooldus on kulgenud probleemidega ja tema kohta on koostamisel 3. erakorraline ettekanne. Hooldusalune tunnistab oma alkoholiprobleemi ja suvel astus selleks ka esimesed sammud ja lasi paigaldada kehasse alkoholivastase preparaadi 09.07.2

013. Täiendavalt määras arst I Rl ka vajadusel medikamentoosse ravi kui peaks ikkagi tekkima soov tarbida alkoholi. H. Z

ostis välja ravimid ja on neid väidetavalt tarbinud. Hooldusalune aga on väitnud kriminaalhooldajale, et peale preparaadi paigaldamist ja täiendavate ravimite võtmist tema tervis halvenes ja mingit raviefekti tekkinud ei ole. Hooldusalune kinnitas, et alkoholi tarbimine parandavat tema enesetunnet.

09.12.2013 vestluse tulemusena andis H. nõusoleku, et on nõus minema psühhiaatrilisele Z

ravile, kuna ei suuda iseseisvalt enam pingetega toime tulla. Alkoholi tarvitamise soov tekib just seoses pingetega koduses olukorras. Kodune olukord on keeruline, kuna kõik pereliikmed tarvitavad alkoholi ja alkoholi tarbimise käigus tekivad omavahelised sõnelused. Hooldusalusele on suvel pakutud võimalust asuda elama vanematest eraldi, et ei viibiks kodus alkoholi kuritarvitavate vanemate seltskonnas. Emmast * * oli valmis leidma * elamispinna, kuid e valla sotsiaalnõunik

H. ei ole sellest võimalusest kinni haaranud ja eelistab Z kodust seltskonda.

Kriminaalhooldaja vestles telefoni teel 18.12.2013 * K.N ning rääkis H. probleemidest. Z

Spetsialisti hinnangul pöördumine aitaks välja selgitada tema ravi vajadused ja ka

* poole

võimalused, kuna isikul puudub kehtiv ravikindlustus. Spetsialisti sõnul psühhiaatrilise ravi osas tuleb arvestada ka selle asjaoluga, et H. ile on kehasse paigaldatud alkoholivastane preparaat. Z-

Arst võtab vastu kord kuus *, statsionaarset * saarel ei ole. Kriminaalhooldaja hinnangul K.

1-13-3512

H. ise ei tee pingutusi selleks, et oma elus midagi Z muuta ja loodab liigselt teiste abile, sealhulgas kriminaalhooldaja abile. *e ravi saamiseks peab hooldusalune ise soovima oma tervise nimel pingutama ja välistama asjaolud, mis võivad kaasa tuua uue kuriteo. Alkoholi tarbimise jätkamise korral on risk äga suur. uute kuritegude toimepanemiseks v

Positiivsed asjaolud kriminaalhoolduse käigus on olnud: kontrollnõuete korrektne täitmine, programmi Viha juhtimine edukas läbimine. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Määrata täiendavaid kohustusi

- t need kinnitab. äita enda võetud kohustusi kui kohus

Kriminaalhooldaja on arvamusel, et kuna hooldusalune on aru saanud sellest, et pingetega toime tulla üksinda enam ei suuda ja andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et on nõus pöörduma psühhiaatri juurde, siis karistuse täitmisele pööramine ei ole kõige otstarbekam.

hetkel veel

Hooldusalusel on võimalus muuta oma elukvaliteeti ja saada abi erialaspetsialistilt täiendava ravi saamiseks. Kuna pidev psühhiaatri teenus saarel ei ole kättesaadav, siis määrata pöördumiseks psühhiaatri juurde aeg tähtajaga hiljemalt 01.02.2014.

Tulenevalt KarS § 74 lg 4 palun kohtul KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata täiendav lisakohustus: pöörduda psühhiaater K.Noorkõiv juurde (Kärdlas Uus t 3) tähtajaga 01.02.2014 ravi vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Vastavalt Maakohtu 17.04.2013 otsusele on kohustatud -kuulise katseaja jooksul Pärnu H.Z

järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kohtule on kriminaalhooldusametnik esitanud 30.05.2013 erakorralise ettekande põhjusel, et

16.05.2013 ja 27.05.2013 tarbis H. alkoholi. Nende rikkumistega seoses määras kohus Z

H. ile katseajaks täiendava kohustuse läbida sotisaalabiprogramm Viha juhtimine. Z- - Vastavalt

kriminaalhooldusametniku käesolevale erakorralisele ettekandele on H. pro Z grammi edukalt läbinud.

30.05.2013 esitas kriminaalhooldaja taas kohtule erakorralise ettekanne ja seda põhjusel, et

H. rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi Z o li

07.06 ja 13.06. Kohus määras H. ile kohustuse läbida alkoholi võõrutuskuur hiljemalt 01.08.2013. Kohtule Z- on esitatud tõend, et 09.07.2013 on H. käinud vastuvõtul Arstlikus Perenõuandlas ja talle on Z

* t . Samuti on erakorralise ettekande kohaselt H. välja ostnud ja tarvitanud talle arsti pool Z välja kirjutatud täiendavaid ravimeid. Käesolev ettekanne on esitatud põhjusel, et H. 24.11 tarbis kodus koos vanematega alkoholi, Z

s.t, et on rikkunud talle kohtu poolt määrtaud kohustust mitte tarvitada alkoholi. H. on ise Z rikkumist tunnistanud.

Kriminaalhooldusametnik on teinud kohtule ettepaneku panna

H. ile täiendav kohustus – Z-

pöörduda psühhiaatri poole ravi vajaduse ja võimalust selgitamiseks. on andnud kirjaliku H.Z nõusoleku, et ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole, kuna ei suuda iseseisvalt pingetega toime tulla. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut,

1-13-3512 võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta

on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et senine asjade käik on näidanud, et H. tunnistab, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega, Z

iseseisvalt sellega toime tulla ei suuda. Alkoholi tarvitamist soodustab asjaolu, et alkoholi tarvitatakse tihti kodus koos vanematega. Samas ei ole H. võtnud kinni talle valla poolt Z pakutud võimalusest asuda eraldi elama.

H. on täinud talle läbida Z pandud kohustuse - sotsiaalabiprogramm ja seda edukalt. Samuti on ta täitnud kohustuse – läbida alkoholi võõrutuskuur – ta on lasknud endale paigaldada

alkoholivastase preparaadi ja oma sõnul on tarvitanud lisaks ka tablette. Samas on H. Z kriminaalhooldajale kinnitanud, et ravimitest kasu ei ole, need teevad vaid ta tervist halvemaks.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt välja pakutud lisakohus

– pöörduda psühhiaatri tus

poole, on kohane selleks, et lahendust. Kohus leiab, et kuigi aidata H. leida probleemi Z le katseajal on see juba kolmas ettekanne H. kohta seoses sellega, et ta on rikkunud kohustust Z

mitte tarvitada alkoholi, on veel võimalik mitte karistust täitmisele pöörata. Kohus leiab seda seetõttu, et H. on senini täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustused, kuid need ei ole Z andnud oodatud tulemusi alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks. Kohus leiab, et oluline on, et siiani on H. täitnud kohustused, mis kriminaalhooldaja on talle välja pakkunud probleemi Z

lahendamiseks, kuid on ju üldteada asjaolu, et ühest ja kindlat viisi alkoholiprobleemi lahendamiseks ei ole. Oluline on, et k *poole, et leida a seekord on H. olnud nõus pöörduma Z oma terviseprobleemidele lahendust.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja

H. ile tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav Z-

kohustus.

Piia Jaaksoo Kohtunik