1-00-5/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-00-5 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Tulit Istungil osalesid --- Vaidlustatud kohtulahend Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2000 tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Eha Muhhina kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

30. detsember 2013

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2000 tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määrus.

2. Vabastada süüdistatav Eha Muhhina (ik 47405052269) viivitamatult vahi alt.

3. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Eha Muhhinale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot.

4. Menetluskulu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Eha Muhhina anti Ida-Viru Maakohtu 05.03.2000 määrusega kohtu alla süüdistuses Krk § 186 - § 17 lg 5, § 101 p 1 ja 7, § 143 lg 2 p 11 ning § 143 lg 2 p 2 järgi. Kriminaalasi määrati kuulamisele 19.04.2000 avalikul kohtuistungil. Kohtuistungile 19.04.2000 süüdistatav

E. Muhhina ei ilmunud ning asja arutamine lükati edasi. Ida-Viru maakohtu 11.09.2000 määrusega kuulutas kohtunik ainuisikuliselt E. Muhhina tagaotsitavaks ning kohaldas tõkendina vahistamist. 2.

E. Muhhina peeti kinni 05.12.2013 ning samal päeval küsitleti teda Viru Maakohtus. Maakohus leidis, et süüdistatava vahistamine on jätkuvalt põhjendatud. 3. Ida-Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse 10.12.2013 E. Muhhina kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja leiab, et 11.09.2000 kohtumääruse tegemisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust.

3.1 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg-le 1 arutatakse enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist (01.07.2004) kohtusse saadetud kriminaalasja maaja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) sätteid järgides. KrMK § 1 lg 2 sätestas, et kriminaalasja menetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse seadust, mis kehtib vastava menetlustoimingu ajal. Ida-Viru Maakohtu 11.09.2000 määrus isiku tagaotsitavaks kuulutamise ja tõkendiks vahistamise valimise kohta on koostatud kohtuniku poolt ainuisikuliselt juhindudes KrMK §- dest 165 ja 78. KrMK § 78 lg 3 sätestas, et kohtualuse suhtes valitud tõkendit võib muuta või tühistada kohus, kelle menetluses kriminaalasi on või kõrgemalseisev kohus. KrMK võimaldas lahendada tõkendisse puutuvat kohtumenetluse käigus kas kohtuistungil (KrMK § 223 lg 2) või kohtu korraldaval istungil (KrMK § 185 lg 2). KrMK § 23 kohaselt lahendab esimese astme kuritegusid kohus koosseisus kohtunik ja kaks kohtukaasistujat. KrMK § 223 nägi ette, et tõkendi valimise, muutmise või tühistamise määrus tehakse nõupidamistoas ja vormistatakse eraldi toimikusse võetava dokumendina, millele kirjutab alla kogu kohtukoosseis. Seega ei vasta vaidlustatav määrus kohtuistungil tehtava määruse nõuetele.

3.2 KrMK § 187 sätestas, et kohtu korraldav istung viiakse läbi kohtuniku poolt ainuisikuliselt, kohustuslik on prokuröri osavõtt ja istungi kohta koostatakse protokoll. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub 11.09.2000 korraldava istungi protokoll, mis oli nõutav KrMK § 80 kohaselt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsja määruskaebusega, olles samuti seisukohal, et Ida-Viru Maakohtu 11.09.2000 määruse tegemisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ning see tuleb tühistada.

5. Väljaspool määruskaebuse piire juhib kriminaalkolleegium kõigepealt tähelepanu kaitsja 09.12.2013 esitatud taotlusele kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses süüdistuse sisuks olevate kuritegude aegumisega. Maakohtul tuleb kriminaalasja läbivaatamisel esiti lahendada võimalik kuritegude aegumise küsimus.

6. Lahendades määruskaebuse, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Ida-Viru Maakohtu poolt määruse tegemisel menetlussätete järgimist tuleb tõepoolest hinnata määruse tegemise aja, s.o 11.09.2000 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) normide alusel. Tõkendi küsimus võis KrMK-i järgi süüdistatava kohtu alla andmise korral tulla arutamisele esiteks korraldaval istungil (KrMK § 185 lg 2). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et enne 11.09.2000 määruse tegemist oleks toimunud korraldavat istungit. 19.04.2000 peeti küll kohtuistung, kuid see ei olnud korraldav istung, vaid kohtulikuks arutamiseks määratud istung. Korraldava istungi kord nägi obligatoorsena KrMK § 187 lg-s 4 ette, et selle kohta koostatakse protokoll. Korraldava istungi protokolli aga toimikust ei leia. Viimatinimetatud minetus tõi endaga kaasa olulise kriminaalmenetluse seaduse rikkumise määruse tegemise ajal kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse koodeksi (AKKS) § 39 lg 3 p

10 (KrMS § 339 lg 1 p 10) tähenduses. Asudes seisukohale, et korraldavat istungit maakohus üldse ei pidanud, rikuti sellega oluliselt menetlusõigust AKKS § 39 lg 4 (KrMS § 339 lg 2) mõttes (muu rikkumine, mis toob kaasa ebaseadusliku kohtulahendi), sest kohus tegi tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise määruse ilma eelneva kohase kohtuistungita.

6.1 Tõkendi kohaldamise küsimuse üle võis kohus otsustada KrMS § 222 järgi ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel. 19.04.2000 toimunud kohtuistungil osales kohus koosseisus kohtuniku ja kahe kohtukaasistujaga. Vastava kohtukoosseisu nõude sätestas KrMK § 23 lg 3, mille järgi lahendas kriminaalasju muudes kuritegudes kohus koosseisus kohtunik ja kaks kohtukaasistujat. Isegi kui pidada maakohtu 11.09.2000 määrust kohtuliku arutamise istungil tehtud määruseks, jagab kriminaalkolleegium kaitsja positsiooni, et vaidlustatud määrusega rikuti kohtuistungil tehtava määruse nõudeid. Nimelt tuleneb KrMK §

223 lg-st 1, et kohtuistungil tõkendi valimise määruse tegemisel kirjutab sellele alla kogu kohtukoosseis. Osundatud nõudele 11.09.2000 määrus aga ei vasta – määruse on koostanud kohtunik ainuisikuliselt. Eelkirjeldatud minetusega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 2 (KrMS § 339 lg 1 p 1) mõttes, s.o asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.

7. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada.

8. E. Muhhina kaitsja vandeadvokaat A. Suuban esitas seoses määruskaebuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau