3-13-70167/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-70167 Haldusasi A. H.’i kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 231 000 eurot RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A. H.’ile läbivaatamatult.

2. Edastada määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 09.12.2013 esitas A. H. Tallinna halduskohtule kaebuse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 231 000 eurot. 2. Kaebuses on esitatud järgmised taotlused: 1) tunnistada Eesti Vabariigi võimude punktis 1.1 ja 1.2 nimetatud tegevus (Tallinna Halduskohtu 06.12.2013 määrus ja EV justiitsministri 25.10.2013 määrus) PS vastaseks ja tunnistada kehtetuks algusest peale; 2) mõista Eesti Vabariigilt avaldajale (AH I) välja 231 000.- eurot; 3) mõista Annika Vendik’ilt Eesti Vabariigile välja 231 000.- eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-le 120 kontrollib kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (p 8). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ning kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

4. Kaebuse ja selle lisade alusel kohus tõlgendab, et kaebaja väitel on talle kahju tekitatud eelkõige Tallinna halduskohtu (kohtunik Annika Vendik) 06.12.2013 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-2333 ja justiitsministri 25.10.2013 määrusega nr 32. 5. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt Tallinna halduskohtu kohtunik Annika Vendik on haldusasjas nr 3-13-2333 15.11.2013 määrusega jätnud rahuldamata A. H.’i riigilõivust vabastamise taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning tagastanud kaebuse selle esitajale. 04.12.2013 esitas kaebaja 15.12.2013 määrusele määruskaebuse. 06.12.2013 määrusega jättis kohus kaebaja 04.12.2013 määruskaebuse käiguta. Kuna kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kaebaja majandusliku seisundi hindamiseks tuli kaebajal esitada vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 tõendid määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja väljaminekute kohta. „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on kehtestatud justiitsministri 25.10.2013 määrusega nr 32.

6. HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

7. Eeltoodust ilmneb, et halduskohtule ei ole võimalik esitada taotlust EV võimuja/või haldusorganite tegevuse põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks (kaebuse esimene taotlus). Täiendavalt selgitab kohus, et vastavalt PS § 15 lgle 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 1 ja HKMS § 158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimine ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu ja järelikult kuulub kaebus nimetatud nõude osas kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

8. Halduskohtule ei saa esitada ka taotlust Tallinna halduskohtu 06.12.2013 määruse PS vastaseks tunnistamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, kuna tegemist on teise haldusasja ( nr 3- 13-2333) menetluses tehtud käiguta jätmise määrusega, mis, esiteks, ei olegi edasikaevatav ja, teiseks, ei oleks see ka samas halduskohtus teise kohtukoosseisu poolt kontrollitav. Edasikaebeõiguse korral saaks kohtumääruse õiguspärasust kontrollida kõrgemalseisev kohus. Seega ei saa antud haldusasjas (nr 3-13-70167) taotleda teises haldusasja tehtud määruse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist ning ka see nõue kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Justiitsministri 25.10.2013 määruse nr 32 puhul on tegemist ministri poolt vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 50 lg 1 kohaselt antava üldaktiga, mis on antud haldusorgani poolt piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Tegemist on õigustloova aktiga (VVS § 51 lg 1), mille õiguspärasust on võimalik kontrollida üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu poolt. Põhiseduslikkuse kohtumenetluse järelevalve menetluse algatamise vajalikkuse üle otsustab kohus konkreetse haldusasja sisulise läbivaatamise käigus (Vt ka kohtu selgitust p-s 7). Antud juhul selleks vajadus puudub, kuna kaebus kuulub kaebajale tagastamisele. Asjas ei nähtu ka aluseid nimetatud määruse tühisuse tuvastamiseks (HMS § 94). 10. Samuti kaebaja taotleb kaebuses Eesti Vabariigilt (EV) kaebajale välja mõista varaline ja mittevaraline kahju summas 231 000 eurot. Kaebuse alusel võib tõlgendada, et kaebaja väitel on talle kahju tekitatud esiteks kohtunik Annika Vendik’u poolt 06.12.2013 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-2333 ja teiseks justiitsministri 25.10.2013 määrusega nr

32. Nimetatud taotluse osas kohus selgitab järgnevat.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline (moraalne) kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Juhul, kui kaebaja taotleb moraalse kahju rahalist hüvitamist, tuleb kaebuse esitajal selgitada, miks ta leiab, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt, arvestades riigikohtu seisukohta (3-3-1-27-02, p 13), mille kohaselt tuleb lähtuda põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest.

Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. RVastS §15 lg 1 kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

12. Antud juhul ei ole kohtule esitatud dokumente, samuti ole kohtul andmeid selle kohta, et 06.12.2013 kohtumäärus oleks õigusvastane, rääkimata sellest, et kohtunik Annika Vendik oleks seonduvalt haldusasja nr 3-13-2333 menetlusega (06.12.2013 kohtumääruse tegemisega) toime pannud kuriteo. Järelikult on täitmata kahju hüvitamise üks olulisi tingimusi, so puudub avalik-õigusliku isiku õigusvastane tegu. Eeltoodust tulenevalt ei saa 06.12.2013 kohtumäärus haldusasjas nr 3-13-2333 olla kaebaja õigusi rikkunud ja kaebajale ei ole saanud seeläbi ka kahju tekkida, mis tähendab, et täitmata on ta teised kahju hüvitamise tingimused (kaebajal kahju tekkimine, põhjuslik seos kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel).

Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et haldusasja nr 3-13-2333 menetlus on käesoleval ajal pooleli. 19.12.2013 kohtumääruga nimetatud haldusasjas kohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tagastas kaebaja 04.12.2013 määruskaebuse läbivaatamatult. Seega on kaebajal võimalik edaspidi kõige tõhusamalt oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-13-2333 edasises menetluses. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise taotlemine on antud juhul ilmselgelt ennatlik.

13. Mis puudutab justiitsministri 25.10.2013 määrust nr 32, siis kohus eelnevalt juba selgitas, et tegemist on üldaktiga, millega on kehtestatud „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“. Tegemist on piiramata isikutele suunatud regulatiivse õigustloova aktiga, mida halduskohtus ei saa vaidlustada, nii nagu halduse üksikakti. RVastS § 14 lg 1 kohaselt isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Kuna antud juhul nimetatud aluseid ei nähtu, siis ei ole 25.10.2013 justiitsministri määrus nr 32 kaebajale ka saanud kahju tekitada. Asjaolu, et nimetatud määrusega on kehtestatud isikutele menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu, ei riku iseenesest veel kaebaja õigusi, ning järelikult ei saa seeläbi olla ka kahju tekkinud. Seega on täitmata kahju hüvitamise tingimused. 14. Kuna kahju hüvitamise tingimused (06.12.2013 kohtumääruse ja justiitsministri 25.10.2013 määruse osas) on täitmata,

siis ei saavutaks kaebaja käesoleva hüvitamiskaebusega nagunii oma eesmärki, mistõttu tuleb kaebus tagastada kaebajale läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. 15. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ei saa esitada kohtule taotlust Annika Vendikult Eesti Vabariigi kasuks 231 000 euro väljamõistmiseks, sest kaebaja saab halduskohtus taotleda vaid talle endale tekitatud kahju hüvitamist. Seega kuulub kaebus nimetatud taotluse osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (ilmselge kaebeõiguse puudumine) tagastamisele. 16. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebajal ei ole võimalik kaebusega selle eesmärki saavutada (kahju hüvitamise tingimused on täitmata) ning võimaliku(e) vastustaja(te) tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole halduskohtu pädevuses, samuti ei ole kaebajal kaebeõigust esitada halduskohtule nõuet A. Vendik’ult EV kasuks kahju hüvitamiseks, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebajale läbivaatamatult.

17. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus kaebuse muude oluliste puuduste käsitlemiseks ja menetlusabi taotluse lahendamiseks. Samas, arvestades kaebaja sagedasi pöördumisi kohtu poole, peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Antud juhul on kaebus edastatud kohtule meili teel, kaebus on digitaalselt allkirjastamata, samuti ei ole kaebaja kohtule edastanud posti teel kaebuse originaalallkirjaga eksemplari.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik