3-13-2149/15 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2149

Haldusasi OÜ Pinea kaebus Keskkonnaameti 02.07.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/7 tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Pinea taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada peale määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõiv 765 eurot OÜ Pinea arveldusarvele nr 1120229090 (Swedbank AS).

3. Sekretäril toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning määruse jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet koostas 02.07.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/7, millega kohustas OÜ-d Pinea tasuma 2011.a II kvartali kuni 2012.a III kvartali eest täiendavat keskkonnatasu kokku 33 512,82 eurot.

2. OÜ Pinea esitas 05.08.2013 keskkonnaministrile vaide 02.07.2013 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/13/7 peale, milles taotles keskkonnatasu teate kehtetuks tunnistamist ja uue keskkonnatasu teate väljastamist sellest 2/3 ulatuses keskkonnatasu maksmiseks või keskkonnatasu teate kehtetuks tunnistamist ja uue keskkonnatasu teate väljastamist, millega määratakse tasumiseks keskkonnatasu 2011.a II-IV kvartali eest.

Keskkonnaminister andis OÜ-le Pinea 26.08.2013 kirjaga võimaluse vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuivõrd leidis, et vaide esitamise viimane kuupäev oli 02.08.2013. OÜ Pinea esitas 29.08.2013 taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Keskkonnaministri 11.09.2013 otsusega nr 12-3/13/6761-8 jäeti taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastati OÜ Pinea vaie.

4. OÜ Pinea esitas 11.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada keskkonnaministri 11.09.2013 otsus nr 12-3/13/6761-8, ennistada vaide esitamise tähtaeg ja kohustada keskkonnaministrit vaide sisuliseks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada keskkonnaministri 11.09.2013 otsus nr 12-3/13/6761-8 ja Keskkonnaameti 02.07.2013 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/13/7.

5. Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2013 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse oma kaebuse korrigeerimiseks lähtuvalt kohtu poolt toodud selgitustest.

6. Kaebaja esitas 02.12.2013 kohtule avalduse puuduste kõrvaldamise kohta, milles palub kohtul tühistada Keskkonnaameti 02.07.2013 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.2/13/7 ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

KAEBUSE ESITAJA TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. OÜ Pinea taotleb kaebetähtaja ennistamist järgmistel põhjustel.

7.1 OÜ Pinea töötajaskond, sh ainus allkirjaõiguslik isik – juhatuse liige Hendrik Hoogeveen viibis perioodil 15.07.2013– 04.08.2013 kollektiivpuhkusel. Kuivõrd allkirjaõiguslik juhatuse liige viibis sellel perioodil välisreisil, ei olnud tal tehniliselt võimalik dokumente allkirjastada enne oma naasmist 05.08.2013. Kuna ka kogu ülejäänud töötajaskond viibis kollektiivpuhkusel, ei olnud juhatuse liikmel võimalik anda dokumentide allkirjastamise õigust/korraldust ka mõnele teisele OÜ Pinea töötajale.

7.2 OÜ Pinea eksimus vaide esitamise tähtaja arvestamisel leidis aset mõjuval põhjusel. OÜ Pinea luges keskkonnatasu teate kättesaamise kuupäevaks 04.07.2013, milline oli teate äriühingu dokumendiregistris registreerimise kuupäev. Kuivõrd tähtsaadetise vastuvõtmisel ei jäädvusta postiasutus vastuvõtjale üleantaval saadetise pakendil saadetise vastuvõtjale üleandmise kuupäeva, sai OÜ Pinea juhatuse liige lähtuda teate kättesaamise kuupäeva määratlemisel üksnes OÜ Pinea sisemisest märkest – 04.07.2013. Pärast 26.08.2013 keskkonnaministri kirja kättesaamist selgitas OÜ Pinea teate kättesaamisega seonduvat, mille käigus selgus, et kiri anti postiasutuse poolt sekretärile üle vahetult enne sekretäri lahkumist töölt, millest tulenevalt 03.07.2013 kirja OÜ Pinea poolt ei avatud. Kiri avati 04.07.2013, milline kuupäev kanti ka sekretäri poolt teatele kättesaamise kuupäevana. Kirja vastuvõtnud sekretäril puuduvad õigusalased teadmised, sh teadmised selle osas, milline kuupäev loetakse juriidilised mõttes kirja kättesaamise kuupäevaks ning millisest kuupäevast hakkab kulgema seaduses sätestatud vaide või kaebuse esitamise tähtaeg, mistõttu ei kandnud sekretär teadmatusest kirjale mitte selle postiasutuselt vastuvõtmise, vaid avamise kui tema arusaamise kohaselt OÜ Pinea poolt kättesaamise kuupäeva. Edaspidiselt sarnaste eksimuste vältimiseks on OÜ Pinea selgitanud sekretärile, kuidas ja millise seisuga tuleb registreerida saadetiste vastuvõtmise kuupäev. Kaebaja juhatuse liikmel puudus mis tahes alus kahelda, et sekretäri poolt kirjale kantud kuupäev ei vasta selle tegelikule kättesaamise kuupäevale, seda enam olukorras, kus sekretär kinnitas korduvalt, et keskkonnatasu teate sai OÜ Pinea kätte 04.07.2013. Arvestades kaebaja juhatuse liikme viibimist väljaspool Eestit oli seega juhatuse liikmel ka igati mõistlik järeldada, et vaide esitamise viimaseks päevaks on 05.08.2013 ehk vaie on kohaselt esitatud ka siis, kui see esitatakse juhatuse liikme naasmisel.

7.3 Kuigi äriregistri andmetest nähtuvalt on kaebajal kaks juhatuse liiget, siis muuhulgas keskkonnatasu teate koostamise ning sellele eelnenud kontrolli käigus on Keskkonnaametile teatavaks saanud, et äriühingu teine juhatuse liige Eve Lohv ühingu juhtimises tegelikkuses ei osale. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnatasu teate koostamisele eelnenud kontrolli alusel koostatud kaebajale väärteoprotokoll ning hilisemalt määratud ka rahatrahv üksnes seonduvalt ja viidates juhatuse liikme Hendrik Hoogeveen tegevusetusele (lisatud 18.04.2012 kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses nr 940012000154).

8. Keskkonnaamet palub oma 18.12.2013 vastuses kaebaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta.

8.1 Arvestades Riigikohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt on objektiivseks põhjuseks selline sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, siis käesoleval juhul kaebaja sellise sündmuse olemasolu tõendanud ei ole. Kaebaja ei ole tõendanud kollektiivpuhkust ning samuti ei ole esitatud tõendeid juhatuse liikme Hendrik Hoogeveen välismaal viibimise kohta.

8.2 Kaebajal on ka teine juhatuse liige, Ene Lohv, kes oleks saanud samuti äriühingut esindada, kuivõrd äriregistrist ei nähtu juhatuse liikme õiguste piirangut. Seega on väär kaebaja poolt väidetu, et Hendrik Hoogeveen on ainsaks allkirjaõiguslikuks juhatuse liikmeks. Samuti ei evi tähendust asjaolu, et äriühingu dokumendiregistris on keskkonnatasu teade registreeritud 04.07.2013. Nii vaidemenetluse kui ka kohtumenetluse tähtaegade arvutamisel on aluseks dokumendi kättetoimetamise fakt. 30-päevane tähtaeg vaide ja/või kaebuse esitamiseks on küllaltki pikk aeg ning vaiet ja/või kaebust ei pea esitama viimasel päeval.

8.3 Kaebaja oli teadlik keskkonnatasu määramise menetluse läbiviimisest ning sellest, et keskkonnatasu määramine on jõudnud staadiumisse, millele järgneb keskkonnatasu teate koostamine (25.03.2013 oli kaebajale edastatud kontrollakt, millele kaebaja esitas eriarvamuse 20.05.2013). Arvestades seda, et keskkonnatasu teade saabus kaebajale enne kollektiivpuhuse algust ja enne juhatuse liikme väidetavat välismaale minemist, siis oleks kaebaja pidanud astuma samme selleks, et vaie ja/või kaebus saaks esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja ei teinud vajalikke toiminguid keskkonnatasu teate vaidlustamiseks, näitab pigem juhatuse liikme tahtlikku hooletust oma kohustuste suhtes. Äriühing peab suutma oma tegevuse korraldada selliselt, et äriühingu tegevus ei seiskuks. Lisaks töö ümberkorraldamisele oleks kaebajal olnud võimalus võtta endale volitatud esindaja, kes oleks samuti saanud kaebuse ja/või vaide tähtaegselt esitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

10. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib halduskohtule tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtueelse menetluse läbimiseks HKMS § 47 lg 2 mõttes tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaie on õigusvastaselt jäetud läbi vaatamata. Enne kohtusse pöördumist esitas kaebaja vaidlusaluse keskkonnatasu teate peale vaide, mis tagastati läbivaatamatult 11.09.2013 vaide esitamise tähtaja rikkumise ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu. Selgitamaks, kas kaebajale laieneb HKMS § 47 lg 2 ja tema kaebus on sellest tulenevalt esitatud tähtaegselt, peab kohus kontrollima kaebaja vaide tagastamise (vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise) õiguspärasust.

11. Keskkonnatasude seaduse § 341 lg 2 kohaselt on keskkonnatasu teade haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut. Maksuotsus toimetatakse maksukohustuslasele kätte maksukorralduse seaduse (MKS) 4. peatükis sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (MKS § 95 lg 5). Seega kohaldatakse ka keskkonnatasu teate kättetoimetamisele MKS 4. peatüki sätteid. MKS § 531 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. MKS § 531 lg 4 teisest lausest tulenevalt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.

Käesoleval juhul toimetati vaidlusalune keskkonnatasu teade kaebajale postiteenuse osutaja poolt kätte tähtsaadetisena selle üleandmisega äriühingu registrijärgsel aadressil OÜ Pinea sekretärile 03.07.2013. Tulenevalt MKS § 531 lg 4 teisest lausest tuleb vaidlusalune keskkonnatasu teade seega lugeda kaebajale kättetoimetatuks 03.07.2013. Asjaolu, et kirja nimetatud kuupäeval ei avatud ega äriühingu dokumendiregistris registreeritud, ei oma dokumendi kättetoimetamise seisukohast mingisugust tähtsust. Keskkonnatasu teate vaidlustamise tähtaeg hakkab juriidilise isiku puhul kulgema selle registrijärgsel aadressil üleandmisest.

Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Samasuguse tähtaja sätestab MKS § 138 lg 1. Seega pidi kaebaja vaide keskkonnatasu teatele esitama hiljemalt 02.08.2013. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja esitas vaide 05.08.2013 (vt vaide kuupäeva tlk 20). Seega sai keskkonnaminister vaiet sisuliselt menetleda vaid vaide tähtaja ennistamise korral. Järgnevalt käsitleb kohus, kas keskkonnaministri 11.09.2013 otsus vaide tagastamise ning vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta on seaduslik.

12. Keskkonnaministri otsuses leitakse õigesti, et kaebaja vaie esitati pärast vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, kuna vaie tulnuks esitada hiljemalt 02.08.2013. Keskkonnaministrile esitatud taotluses põhjendas kaebaja keskkonnatasu teatele vaide hilisemat esitamist OÜ Pinea juhatuse liikme Hendrik Hoogeveeni välisreisil viibimisega 09.07.2013 – 04.08.2013 ning vaide koostamise töömahukusega, millest tulenevalt ei jõutud vaiet valmis enne juhatuse liikme välisreisile minekut. Samuti tõi kaebaja välja, et juhatuse liikmel ei olnud võimalik anda dokumentide allkirjastamise õigust/korraldust ka mõnele teisele OÜ Pinea töötajale, kuna töötajaskond viibis 15.07.2013–04.08.2013 kollektiivpuhkusel. Lisaks eeltoodule põhjendas kaebaja vaide esitamisega hilinemist sellega, et keskkonnatasu teadet sisaldav tähtsaadetis anti 03.07.2013 üle vahetult enne sekretäri lahkumist töölt ja see avati alles järgmisel päeval, milline kuupäev kanti ka sekretäri poolt teatele kättesaamise kuupäevana.

HMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sisuliselt sama näeb ette ka MKS § 50 lg 2. Riigikohtu 19.01.2001 määruse nr 3-3-1-59-00 kohaselt ei ole mõjuva põhjusega tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab Riigikohtu poolt mõiste „mõjuvad põhjused“ sisustamisel antud selgitustest lähtuda ka vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud põhjuste hindamisel.

12.1 Kohus nõustub keskkonnaministriga, et OÜ Pinea ei ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleksid vaide tähtaegset esitamist takistanud. Kaebaja ei ole keskkonnaministrile ega kohtule esitanud tõendeid juhatuse liikme Hendrik Hoogeveen välisreisil viibimise kohta. Samuti on kaebaja andnud keskkonnaministrile ja kohtule esitatud taotlustes erinevat informatsiooni. Kui vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses kaebaja väitis, et Hendrik Hoogeveen viibis reisil alates 09.07.2013, siis kohtule esitatud taotluse sõnastusest tuleneb, et ta viibis välisreisil alates 15.07.2013 (mil algas kollektiivpuhkus OÜ Pinea töötajatel). Samas ei oma eeltoodu antud juhul tähtsust, kuna juriidilise isiku puhul ei ole tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et töötajad ja väidetavalt ainus allkirjaõiguslik seaduslik esindaja olid puhkusel. Need ei ole kaebajast sõltumatud asjaolud. Kui äriühingu esindaja otsustab puhata, tuleb tal nii posti vastuvõtmiseks ning võimalike koormavate haldusaktide vaidlustamise soovi korral vaidemenetluses ja kohtumenetluses osalemiseks aegsasti volitada esindajat (sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 04.10.2012 määruses asjas nr 3-12-315). Seega ei õigusta vaide esitamisega viivitamist ka see, et vaide koostamine oli väga töömahukas ja seda ei jõutud valmis enne juhatuse liikme välisreisi algust. Kaebaja juhatuse liikmel oli enne puhkusele ja reisile minekut küllaldaselt aega otsustamaks juba 03.07.2013 sekretäri poolt vastuvõetud (ja 04.07.2013 dokumendiregistris registreeritud) keskkonnatasu teate vaidlustamise vajaduse üle ning vajadusel (nt ajanappuse korral) volitada sellega tegelema enda asemel keegi teine. Ka vaide tagastamise otsuses on keskkonnaminister põhjendatult märkinud, et keskkonnatasu teate kättesaamise ja juhatuse liikme reisile mineku vahele jäi piisavalt aega korralduste andmiseks vaide koostamiseks ja allkirjastamiseks.

12.2 Samuti on keskkonnaminister põhjendatult toonud välja, et kehtivate äriregistriandmete järgi on OÜ-l Pinea kaks esindusõigusega juhatuse liiget: Hendrik Hoogeveen ja Eve Lohv. Kaebaja ei toonud vaide tähtaja ennistamise taotluses välja Eve Lohvi esindusõiguse puudumist kinnitavaid asjaolusid, mistõttu võis kehtivatele registriandmetele tuginedes teine juhatuse liige keskkonnatasu teate vaidlustada või anda volituse. Samas ei oma eeltoodud olulist tähtsust, kuna igal juhul peab juriidiline isik oma sisemise töökorralduse organiseerima selliselt, et ka puhkuste ajal oleks vajalike dokumentide vormistamine ja allkirjastamine võimalik.

12.3 Kohus nõustub ka vaide tagastamise otsuses väidetuga, et kuna kaebaja teadis keskkonnatasu teate koostamisest, oleks kaebaja pidanud rakendama suuremat hoolsust. Kohus lisab, et olukorras, kus kaebaja esitas 25.03.2013 kontrollaktile arvamuse ja vastuväited 16.05.2013, ei saanud 02.07.2013 keskkonnatasu teade tulla kaebajale ka erilise üllatusena. Juriidilisest isikust ja väidetavalt ühe tegutseva juhatuse liikmega kaebaja oleks pidanud puhkuste planeerimisel arvestama sellega, et keskkonnatasu teate vaidlustamiseks on vajalik kas juhatuse liikme kohalolek või selleks esindaja volitamine.

12.4 Kohus nõustub vaide tagastamise otsuses tooduga, et OÜ Pinea ei toonud välja ühtegi sellist subjektiivset asjaolu, mis tooks kaasa vaide esitamise tähtaja ennistamise. Kohtupraktikas on leitud, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Ka kohtule esitatud taotluses on kaebaja eeltoodud kohtupraktikale viidanud. Kohus selgitab, et vajaliku hoolsuse hindamisel arvestatakse subjektiivset külge (kaebaja isik ja tema kogemused) eelkõige füüsiliste isikute puhul. Kohus nõustub keskkonnaministriga, et juba aastaid tegutsenud äriühingult võib eeldada teadlikkust oma õigustest ja nende realiseerimise võimalustest. Kindlasti ei saa tegutsev juriidiline isik haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud tähtaegade ületamist vabandada äriühingus töötaval sekretäril õigusalaste teadmiste puudumisega. Kui sekretärile oleks juhised posti registreerimise kohta antud õigeaegselt, oleks eksimus posti registreerimise kuupäevadega olnud välditav. Antud juhul võib keskkonnaministrile esitatud tähtaja ennistamise taotlusest järeldada, et kaebaja juhatuse liige oli enne välisreisile minekut keskkonnatasu teatega tutvunud ja vaide koostamist alustanud, kuid selle lisade läbitöötamise ja vaide koostamise töömahukuse tõttu ei jõutud vaiet enne välisreisile lahkumist valmis. Kaebaja võttis seega teadlikult riski, et pärast allkirjaõigusliku juhatuse liikme reisilt naasmist ei pruugi vaide esitamine enam selleks ettenähtud tähtaja sisse mahtuda. Seega ei ole OÜ Pinea olnud piisavalt hoolikas vaidlustamistähtaegade järgimisel ega saa hooletust õigustada pelgalt subjektiivsetele asjaoludele viidates.

13. Eeltoodud põhjendusi arvestades on keskkonnaministri poolt 11.09.2013 otsusega kaebaja esitatud vaie õiguspäraselt tagastatud, mistõttu kaebajale ei laiene HKMS § 47 lg-s 2 sätestatu, st tuleb lugeda, et kohtueelne menetlus on läbimata. Kaebaja pidi seega kaebuse 02.07.2013 keskkonnatasu teate vaidlustamiseks kohtule esitama HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. 11.10.2013 esitatud kaebus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks on esitatud ilmselgelt HKMS § 46 lg-s 1 ettenähtud kaebetähtaega rikkudes.

14. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole.

Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses sisalduvad põhimõtteliselt samasugused põhjendused kui keskkonnaministrile esitatud vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses. Kohus on eelpool kaebaja vaide tagastamise õiguspärasust analüüsides asunud seisukohale, et kaebaja ei olnud välja toonud temast sõltumatuid mõjuvaid põhjuseid, mis oleks kaasa toonud vaide esitamise tähtaja ennistamise. Seega ei ole nendel põhjendustel õigustatud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamine.

15. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et OÜ Pinea kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Sama lõike punkti 1 alusel tagastatakse ka riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 765 eurot (17.10.2013 maksekorraldus nr 8; tl 40), st 15 eurot rohkem, kui näeb ette riigilõivuseaduse § 571 lg 4. Kaebuselt tasutud riigilõiv kuulub eelviidatud alustel kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik