4-13-5855/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.detsembril

2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5855 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi N.T kaebus PPA Ida prefektuuri 23.08.2013 kiirmenetluse otsusele nr 10220132488030 6170 väärteoasjas nr 2440,13,00 Väärteoasja arutamise aeg

14.11. ja 03.12.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Heiki Lindus Menetlusalune isik , isikukood xxx, elukoht: N.T xxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Jätta rahuldama jätta muutmata ta N.T kaebus ning

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.08.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132488030 väärteoasjas nr 2440,13,00 § 227 lg 1 alusel määrati rahatrahv 6170, millega temale Liiklusseaduse

14 trahviühikut s.o. 56 eurot.

Rahatrahv tasuda

30 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 1022013 selgituseks “ rahatrahv“. 2488030 N.T nr 4-13-5855

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 27.12.2013.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED

:

mis on koostatud N.T Kohus uuris kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli tlk.15, liikumiskiiruse mõõtmise kohta 23.08.2013 kell 9.41 Ida-Virumaal Tallinn Narva mnt 154 kml.

Juht liikus Narva suunas. Kiirusemõõteseade on testitud 23.08.2013 kell 7.55 ja on töökorras. Kiiruse mõõtmine toimus asulasvälisel teel, valgel ajal, tee oli kuiv ja ilm oli sademeteta, oli hea nähtavus. Kiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim paigal seistes. Mootorsõiduk liikus

- kahesuunalise tee esimesel sõidurajal pärisuunas. Sõiduk liikus üksinda ja patrullsõiduk seisis kõrvalteel.

Seadme helisignaal oli ühtlane ja kui sõiduki kiirus ilmus kuvarile, lukustati seadme näit km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h, mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h. Juhile näidati mõõteseadmel fikseeritud näitu. Isik kinnitas omakäeliselt, et ta on radari näiduga tutvunud.

Mingeid avaldusi menetlusalune isik ei esitanud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli menetlusalune isik ei ole vaidlustanud

väärteomenetluse käigus.

N.T kohta koostati kiirmenetluse otsus 6170/4744 10220132488030 23.08.2013 Tallinn-Narva mnt 154 kmxxx l selle kohta, et ta samal kuupäeval kell 09.41 juhtis mootorsõidukit registrimärgiga l asulavälisel teel kiirusega 113+/ xxx Tallinn-Narva mnt. 154 km-

- 4 km/h,

kusjuures lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega kiiruse ületamine oli mitte vähem kui 19 km/h. Oma käitumisega rikkus sõidukijuht LS § 15 lg 1 p 1 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi (tlk.13,14).

Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused, mida ta oma allkirjaga kinnitas.

Samuti kinnitas menetlusalune isik oma allkirjaga temale antud selgitustest arusaamist, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja tal on kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. N.T andis allkirja oma nõustumise kohta kiirmenetlusega ning andis omakäelisi ütlusi väärteo toimepanemise kohta kus selgitas, et ta ületas kiirust e kslikult. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel süüdlase vastutust kergendavat asjaolu s.o oma süü tunnistamist. Vastavalt LS § 227 lg 1 alusel määras kohtuväline menetleja antud rikkumise eest N.T-le karistuseks rahatra hvi 14 trahviühikut s.o 56 eurot.

rkis kiirmenetluse otsuses otsuse blanketil lisaks menetlusaluse isiku Kohtuväline menetleja mä

omakäelise süü tunnistamise ka märkuse muu tõendina kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli olemasolu kohta.

Kiirmenetluse otsusele esitas N.T kaebuse, milles vaidlustab kiirmenetluse otsuse, kuna see on ebaselge (kaebuse p.2.2) ja menetlusalusele isikule ei ole esitatud

väidab, et

süüdistust. Menetlusalusele isikule etteheidetud teokirjeldus on temale arusaamatu. Kaebuses

N.T väitis, et väärteo toimepanemis kohta puuduvad tõendid. N.T palub tühistada e

vaidlustatud kiirmenetluse otsus. Kohtuistungil uuris kohus tunnistaja liikluspolitseinik xx xx ütlusi, milles , et ta teostas t nähtub politseimootorrattaga liiklusjärelevalvet Kohta Järve linna juures. Mootorratas seisis ninaga Narva - suunas. xx.xx seisis xx, mille

selle kõrval ja mõõtis kiirust. Tallinna poolt liikus tumedat värvi xx.xx peatas. Isikule olid rikkumise asjaolud selged. rikkumisega Juht väga kiirustas ja oli

nõus. tema õigused ja kohustused Reškin koos juhiga tulid mootorratta Juhile tutvustati . xxxx

juurde ja juhile näidati radari näitu. Juhile koostati kiirmenetluse otsus ja sõidukijuht andis oma ütlused ja tunnistas oma rikkumist kiiruse ületamisel.

Kaebuse esitaja N.T kohtuistungil keeldus selgitustest oma kaebuse asjaolude täpsustamiseks ja jäi oma kaebuse ei soovinud asjaolusid täpsustada, sisu juurde, palus kiirmenetluse otsus tühistada lähtuvalt kaebuses toodu alusel

.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Kohus uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid ja menetlusaluse isiku kaebuses toodud asjaolude põh kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema kohta jendatust leidis, et N.T 23.08.2013 tehtud kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata.

Kohus arvestab asjaolu, et kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistaja -d 3-1-1- -05, 3-1-1-29-05). Kuna tena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena.

Tulenevalt VTMS § 313

lg 1 on lubatav kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana väärteomenetluses.

Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, võib osaleda kohtu või - kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Seega kohus hindab tunnistaja xx xx kohtuistungil antud selgitused N.T juhtimisel olnud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolude ja menetluse käigu s tuvastatud faktiliste asjaolude kohta tõendite kogumisse. Tunnistaja ütluste tõepärasuses kohtuvälise menetluse käigu ja juhi suhtumise kohta rikkumisse kohtul ei ole alust kahelda, kuna ei ole ilmnenud tunnistaja poolt tuvastatud asjaoludes kõrvalekaldeid.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga kaebuses, et väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud menetlusalusele isikule selged rikkumise kohas ega ole selged kaebuse motiividel.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6).

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on menetlenud väärteoaja vastavalt VTMS § 55 täheldatud nõuetele.

§ 55. Kiirmenetluse kohaldamine

(1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on:

-s 19; 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

Kiirmenetluse otsuses (tlk.13) on fikseeritud rikkumise toimepanemise sisu s.o rikkumise lühikirjeldus ammendavalt ja arusaadavalt, et tegemist on antud teelõigul lubatud piisavalt

sõidukiiruse ületamisega, mis on täpsete numbriliste näitajatega kirjutatud. Väärteo kvalifitseerimise aluseks on LS § 15 lg 1 p 1 tuvastatud rikkumine. § 15. Sõidukiirus (1)

Suurim lubatud sõidukiirus on: 1) asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;

Tunnistaja xx.xx kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses ei ole kohtul alust kahelda ja nimetatud tunnistaja kinnita d ja kohustused ning s, et menetlusalusele isikule selgitati tema õiguse isik ei vaidlustanud toiminguid ning allkirjastas vabatahtlikult nii õiguste kohustustega tutvumise kui ka vastavas kohas kiirmenetluse otsuses allkirjaga kinnitades, et ta nõustub kiirmenetlusega selleks ettenähtud kohas. Tõendid selle kohta, et kiirmenetlust kohaldati menetlusaluse isiku nõusolekuta kohtul puuduvad. Menetlusalune isik ei ole oma kaebuses ka väitnud, et ta ei soovinud kiirmenetluse kohaldamist oma rikkumise menetlemisel.

rikkumise asjaolude kohta Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on antud võimalus omakäeliselt anda ütlusi kiirmenetluse käigus ja ta on seda õigust ka kasutanud. Tema omakäelisest ütlusest ilmneb täielik nõustumine rikkumise asjaolude tunnistamisega, kus ta märgib, et ta ületas kiirust ekslikult. Seega on kohtule arusaadavalt väljendatud ütluste seondatus tuvastatud rikkumisega.

RKL 3-1-1-100-

uses menetlusaluse

03 nähtub, et seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetl isiku p

- oolt antud ütluste sisu ja maht. VTMS § s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.

on ammendav Kohus hindab N.T ütlusi ja tõdeb, et menetlusaluse isiku omakäeline selgitus rikkumise kirjeldust arvestades. Rikkumise kirjeldusena on arusaadavalt fikseeritud lubatud kiiruse ületamine kui rikkumine vastavate nä kiiruse arvuliste itudega asjakohaselt

iseloomustatult, mis ei eelda selgitusena samuti pikka kirjeldust, ega rikkumise sisu paljusõnalist väljendamist. Menetlusalune isik ei ole oma ütlustes avaldanud kahetsust toimepandule, kuid ütluse sisu on kohtule piisavalt arusaadav, et isik liikluspolitseiniku poolt on oma rikkumist mõistnud ja on

fikseeritud . Menetlusalusele isikule olid teada tema ja temale näidatud näiduga nõustunud

rikkumise asjaolud ja rikkumise fakt enne omakäeliste selgituste kirjutamisele asumist, kui temale tutvustati näitu ja küsiti kiirmenetluse kohaldamise kirjalikku nõusolekut. Menetlusalune isik, on erialalt jurist, õigusbüroo töötaja, seega väärteomenetluse asjaoludest arusaamine ja lühikese informatsiooni sisaldava juriidilise teksti mõistmine on menetlusalusele ilmselt kergemini mõistetav kui vastava erihariduseta isikule. N.T võimaldati oma seisukoha väljendamiseks enda kaitseks ja tuvastatud rikkumise raskust oma selgitustega vajadusel ka vähendada ata. Kiirmenetluse kohaldamin

või ümber lük e ei eelda rikkumisega nõustumist. RKL 3-1-1-60-03: "Väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise eitamine oleks k

iirmenetlust välistav asjaolu."

Menetlusalune isik n rikkumist kinnitava selge ja konkreetse seisukoha õustus omakäeliselt

väljendamise kasuks oma vabal valikul. Samas oli N.T võimalus ka oma rikkumist eitada.

Kaebuses menetlusalune isik ei ole kohtule arusaadavalt selgitanud põhjendust, miks ei ole võimalik hinnata tema omakäelist selgitust tema poolt väärteo toimepanemis nõustumisena ega .

Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja seisukoht kaebuses oma

käelise kiiruse ületamisega

nõustumise ning selle kui tõendi paljasõnalise s.o põhjenduseta tõen kohta dite kogumist välistamiseks ohus selle seisukohaga ei nõustu on alusetu ja k .

Tunnistaja xx.xx

ka ütlustele lisaks eeltoodule on tõendatud, et tunnistaja sai aru, et isikul oli kiire menetluse käigus, mida tunnistaja koges menetlusaluse isikuga suheldes ja menetlusdokumente vormistades. Kohtul puudub põhjendatud alus kahelda kiirmenetluse otsuses väljendatud menetleja seisukohas

, et isiku vastutust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud isiku s.o rikkuja poolt oma

süü tunnistamist.

Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ametnik on järginud kiirmenetluse otsuse koostamisel VTMS § 57 sätestatut.

amise protokoll Kohus leidis, et kiirmenetluse käigus kogutud tõendid: kiirusemõõteseadme kasut tlk.15 ja menetlusaluse isiku poolt omakäeliselt fikseeritud rikkumise toimepanemises süü tunnistamine on piisavad ja kohtule arusaadavad . Kohtuistungi sõnalises väljenduses tõendid

käigus on kõrvaldatud k (protokoll lk.22) iirmenetluse otsuses kajastamata xx xx Ida PP

liikluspolitseiniku ametinimetus, milline rikkumine ei too kaasa kiirmenetluse otsuse automaatset

tühistamist.

Kohus on veendunud, et väärtegu kohtuvälises menetluses on menetlenud pädev väärteomenetleja liikluspolitseinik xx xx, kes esitas kohtule tutvumiseks oma pädevust kinnitava töötõendi. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et menetlusaluse isiku süü ei ole tõendatud, ning antud väide on ümber lü kogutud tõendite kogumiga sealhulgas N.T omakäelise süü katud tunnistamisega tlk.14. Kohus ei nõustu ka täies mahus kaebuse esitaja seisukohaga, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu N.T juhtimisel oleva sõiduki kuuluvus xxx-le.

Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses kaebuse esitaja poolt tema juhtimisel oleva sõiduki registrimärgi suvaliseks tõlgendamiseks puudub küllaldaselt põhjendatud alus. N.T-le on nii visuaalselt kui tema kasutuses olevatest sõidukidokumentidest nähtav ja teada sõiduki registrimärgi numbrid ja tähed. Alusetu on sõiduki registrimärgi viimast tähte lugeda „V“ kui sarnasus „J“ tähele on oluliselt selgem. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja peab tagama tema poolt koostatavate menetlusdokumentide selguse ja arusaadavuse nagu kaebuse esitaja vastavat Riigikohtu lahendit 3-1-1-116-06 tsiteerides märkis. Antud juhul kohus uurides kogutud tõendeid, et antud kirjapilt sõiduki registrimärgi tõlgendamisel kaebuse esitaja poolt on kohtumenetluse käigus täpsustatud asjaolu ja nimetatud puudus ei too kaasa kiirmenetluse otsuse vältimatut tühistamist.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku , kes jäi oma kaebuse seisukoha juurde ja palus

kiirmene , i,

tluse otsus tühistada uurinud tunnistaja ütlus ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindaja kaebus rahuldamata arvamuse, kes palus kiirmenetluse otsus jätta muutmata ja jätta ,

vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et

N.T PPA Ida prefektuuri 23.08.2013 kiirmenetluse kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus , millega nr 10220132488030 väärteoasjas nr 2440,13,006170 temale Liiklusseaduse § 227 lg

. 56 eurot muutmata. alusel määrati karistuseks rahatrahv 14 trahviühikut s.o tuleb jätta

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklu

sseaduse § 227 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. kuni 20 kilomeetrit tunnis

§ 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis

– karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

… LS § 227 koosseisu ülesehituses kehtib põhimõte, et ühes paragrahvis sisaldub üks süüteokoosseis ning kui sellel on enamohtlikke koosseise, siis sätestatakse põhikoosseis esimeses lõikes, enamohtlik(ud) koosseis(ud) järgnevates lõigetes. Erinevates lõigetes sisaldub sama tegu erineval raskusastmel ning kui üks tegu vastab mitme lõike tunnustele, siis subsumeeritakse tegu alati raskema lõike järgi. (Vt: Sootak, J. 2003. Õpetus karistusseadusest. Loenguid karistusõiguse üldosast I. Tallinn Kirjastus Juura, lk 23; Sootak, J. 2010. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn Kirjastus Juura, Karistusseadus: karistusõigusnormi struktuur, koosseisu ülesehitus III 19 ja 20) Koosseisu tüüp kujutab endast koosseisu normitehnilist vormi ning koosseisutüübi tuvastamine on vajalik normi õigeks kohaldamiseks. (Vt: Sootak, J. 2010. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn Kirjastus Juu

ra, Süüteokoosseis: koosseisutüüp kui teo kirjeldusviis VI 18)

Koosseisutüübilt on tegemist abstraktse ohudeliktiga ehk teodeliktiga (formaalne delikt), kus väärteokoosseisus on kirjeldatud üksnes tegu (tagajärje saabumine ei ole koosseisus ettenähtud)

nin - g teo karistamisväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel väärteokoosseisus ettenähtud tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu ning

(Vt: Sootak, J. ja Pikamäe, P. 2002. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. Tallinn Kirjastus Juura, § 12 kommentaarid 5.3.2 ja 5.4.3; Sootak, J. 2010. Karistusõigus.

süülise käitumise kvalifitseerimine kiirmenetluse otsuses Seega on LS § 227 lg 1 N.T juhipoolne rikkumine teokirjeldusena piisavalt arusaadav o isik kelle kohta kiirmenetluse otsus s. koostati s.o N.T juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 113+/- 4 km/ h. Lubatud kiirus 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mitte vähem kui 19 km/h. Kohus, hinnanud kogut kogumis leidis, et N.T

ud tõendeid nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale kiirmenetluse otsuses inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis - on kas

tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, s ei võtnud tarvitusele meetmeid oma est N.T rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks takistused puudusid ja liikus teelõigul km tunnis lubatust suurema kiirusega, s.o km tunnis. Kohus mõjupiirkonnas mitte vähem kui 19 leidis, et väärteo toimepanemine on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja N.T

käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt.

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis tunnistaja ja menetlusaluse isiku omapoolse kirjaliku süü kinnitamisega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks süülise käitumise tõendamisel. N.T

Lähtudes ülaltoodust oma käitumiseg N.T a rikkus Liiklusseadus p 1 , e § 15 lg 1 sätteid millega pani toime Liiklusseaduse . § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väär . Õigusvastasust ega süüd välis teo pani toime N.T tavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole koh tvälise menetluse käigus rikutud u väärteomenetlusõigust.

Menetlusalusele isikule N.T-le e

on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg 1 alusel määratud rahatrahv 14 trahviühikut ( LS § 227 lg 1 sanktsioonis ettenähtud karistuseks karistuse määr on kuni 30 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on valinud põhjendatult karistuse liigi s.o rahatrahvi. N.T andis oma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks ja tunnistas oma asetleidnud rikkumist ning rikkumise asjaolud olid selged. Seega kohtuvälise menetleja ametnik uja mõjutamiseks LS § 227 lg 1 sätet on kohaldanud rikk

alla sanktsiooni keskmise määra, eeldusel, et selline karistus piisav meede, et isik hoiduks uutest rikkumistest.

Sellest tulenevalt ei näe ka kohus võimalust isiku karistuse kergendamist kaaluda, sest N.T ei ole seda kohtult taotlenud.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine, kuna menetluse käigus isik on oma rikkumisest aru saanud ning oma eksimust süü küsimuses väljendanud. N.T vastutust raskendavad asjaolud puuduvad ja kohus nõustub selle seisukohaga . Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-

07, p 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas :

KarS §

1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava

56 lg

isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - 3-1-1-40-04 RT III 2004, 14, 174).“ Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et k

ehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu.

Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistus kmise määra ulatuses alla sanktsiooni kes , mis on proportsionaalne toimepandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Kohtu hinnangul N.T-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut, mis omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata N.T kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.08 millega

.2013 otsuse väärteoasjas temale Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 14 trahviühikut s.o 56 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik