4-13-4493/14 · Tallinna Ringkonnakohus

4-13-4493

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsembril 2013.a, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4493 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Tali, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Liina Kaev Väärteoasi Jevgeni Listovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 ja § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.07.2013 otsus Kaebuse esitaja Jevgeni Listov (ik: 38502072250) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.07.2013 kohtuotsus Jevgeni Listovi väärteoasjas nr 4-13-4493 jätta muutmata.

2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 20.12.2013.a. kell 12.00. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Siim Tikerpuu poolt 06.07.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1322695 kohaselt Jevgeni Listov 06.07.2013 kella 13:09 ajal Tallinna ringtee 24. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxx, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,10 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066, taatlemistunnistus nr TTRC-13-00106. Seejuures juhtis Jevgeni Listov mootorsõidukit kiirusega 188+/-10 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h, pannes seega toime § 224 lg 1 ja § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Pidades vajalikuks karistada J. Listovit arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohus mõistis 08.07.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-4493 J. Listovi süüdi LS § 224 lg 1 ja § 227 lg 4 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel 15 päeva pikkuse arestiga. Aresti kandmise alguseks luges kohus alates J. Listovi kinnipidamisest 06.07.2013 kell 13:09. Kohtuotsusega võeti KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel J. Listovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine J. Listovi poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 ja § 227 lg 4 järgi. Kohus luges väärteo tõendatuks indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja I. X ütlustega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges karistust kergendavaks asjaoluks J. Listovi puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestas, et J. Listov on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, varasemad karistused ei ole teda aga mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pidanud võimalikuks menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga ning leidis, et karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teda karistada arestiga. Kohus märkis, et J. Listov on varasemalt karistatud ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Arvesse võttes J. Listovi liiklusalaste väärtegude iseloomu ning tema karistusandmeid, on alust järelduseks, et isik on liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Seepärast pidas kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust ja eemaldada J. Listov liiklusest, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse ajaks, kui temalt on juhtimisõigus ära võetud ja ta mõnda aega liikluses juhina ei osale.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 08.07.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik J. Listov, kes vaidlustab kohtuotsust nii tema süüdimõistmise osas kui ka temale lisakaristuse kohaldamise osas.

J. Listov märgib, et ta ei nõustu sellega, et ta oli alkoholijoobes, kuivõrd ta tarvitab põletikuvastaseid ravimeid seoses kurgumandlite põletikuga. Apellant palub mitte kohaldada talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks või seda vähendada, sest ta töötab bussijuhina ja see on tema ainus sissetulek. Samuti on tal pere – naine ja 4-aastane laps ning ka eluasemega seotud laenud. Ilma juhtimisõiguseta ei saa ta töötada, toita peret ja maksta eluasemelaenu. Apellant märgib, et kuna ta viibib praegu arestimajas ja kannab seal karistust, siis esitab ta töökohaga, lapsega jm seotud dokumendid kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Apellatsioonis sisuliselt vaidlustab J. Listov maakohtu otsust enda süüdimõistmises LS §

224 lg 1 järgi, märkides, et ta ei nõustu sellega, et ta oli alkoholijoobes, kuivõrd ta tarvitab põletikuvastaseid ravimeid seoses kurgumandlite põletikuga. Seega sisuliselt väidab apellant, et ta ei olnud mitte alkoholijoobes vaid ravimite mõju all ning seega pole ta LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud.

Ringkonnakohus apellandi niisuguse väitega ei nõustu. Maakohus on seejuures välja toonud ka tõendid, millele tuginedes on kohus lugenud J.Listov süü tõendatuks, kohus on oma seisukohti igakülgselt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega, need on ka käesolevas otsuses esitatud ning kolleegium ei pea VTM § 153 lg 4 p-s 1 antud õiguse alusel neid uuesti korrata. Apellant ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud maakohtul tähelepanuta või lükkaks ümber maakohtu otsuse veenvaid põhjendusi. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Harju Maakohus on käesolevas asjas lugenud J. Listovi poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sh indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, samuti menetlusaluse isiku J.Listov enda ütlustega ja tunnistaja I. X ütlustega. Toimiku materjalides sisalduva PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 06.07.2013 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 4) kohaselt nõustus joobeseisundi kontrollile allutatud isik J. Listov joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise 06.07.2013 protokolli (tl 5) kohaselt mõõdeti PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna välijuhi Henry Murumaa poolt samal päeval kell 13:39 J. Listovi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARDM-0066, taatlustunnistuse nr TTRC-13-00106. Protokolli kohaselt oli tõendusliku alkomeetri lugem: 0,15 mg/L; laiendmääramatus: 0,05 mg/L; mõõtetulemus: 0,10 mg/L. Seega tuvastati J. Listovi väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus määras 0,10 mg/L, mis on LS § 224 lg-s 1 kirjeldatud väärteo koosseisuliseks tunnuseks. Kohtuotsuse kohaselt on menetlusalune isik J. Listov maakohtus ise ka end süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi, mille kohaselt ta tõepoolest juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja ületas kiirust. J. Listovi sõnul ta jõi eelmisel õhtul veini, kuid ta võtab ka ravimeid. Samuti kinnitab liikluspolitseinik X X, kes täitis tööülesandeid 06.07.2013 kell 13:26, tunnistajana antud ütlustes, et kui Jevgeni Listov istus politseiautosse, oli tunda alkoholilõhna (tl 10). Seega haakuvad ka tunnistaja ütlused asjaoluga, et J. Listov oli alkoholijoobes. Eelpoolnimetatud tõendeid kogumis hinnates on maakohus õigustatult lugenud tõendatuks, et J. Listov oli väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas alkoholijoobes ning sellega on ümber lükatud apellandi sisuline väide, et ta alkoholijoobes ei olnud ning seega LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime ei pannud. Seepärast tuleb jätta apellatsioon osas, millega taotletakse maakohtu otsuse tühistamist J. Listovi süüditunnistamises LS § 224 lg 1 järgi, rahuldamata.

5. Arvesse võttes liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, on põhjendatud kohaldada J. Listovile ka KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kolleegium leiab üksmeelselt, et maakohus ei ole J.Listovile lisakaristuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on põhjendatult leidnud, et J. Listovi karistusandmeid arvesse võttes on alust järelduseks, et isik on liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Arvestades seda, et J. Listov on varasemalt karistatud ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on maakohus õigustatult kohaldanud talle juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette, et kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on maakohus juhtimisõiguse võtnud ära miinimummääras.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud (vt 3-1-1-122-13), et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Käesolevas väärteoasjas vastab lisakaristuse mõistmine karistuse eesmärkidele. Maakohus lähtus lisakaristuse mõistmisel nii õiguskorra kaitsmise huvidest kui ka eripreventiivsetest eesmärkidest. Arvestades, et J.Listovit on karistatud korduvalt erinevate liiklusalaste süütegude, s.h. ka samalaadsete süütegude eest, mis näitab kohtule ilmekalt, et sellise isiku käitumise puhul ei ole tegemist juhuslike rikkumistega. J.Listovi näol on tegemist isikuga, kelle jaoks võib olla tavapärane süütegude (liiklusalaste süütegude) toimepanemisele suunatud käitumismall. Lisakaristuse kohaldamata jätmine ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada lisakaristuse kohaldamine.

Ringkonnakohus märgib, et nimetatud lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellandi väited juhtimisõiguse vajaduse kohta seoses oma tööalase ja perekondliku olukorraga. Pannes taas toime rasked liiklusrikkumised - juhtides mootorsõidukit kiirusega 188+/-10 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h ning seejuures olles ise alkoholijoobes - on J. Listov oma niisuguse käitumisega näidanud üles ilmselgelt hoolimatut ning üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. Süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus). Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 4 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et J.Listov ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h võrra, seega LS § 227 lg 4 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. See, et seadus näeb ette niisuguste süütegude toimepanemise eest kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, pidi olema J. Listovile teada juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et sõiduki juhtimise õigusest ilma jäädes võib ta panna raskesse olukorda nii iseenda kui oma abi vajavad lähedased, pidanuks seega J. Listov mõtlema juba enne süütegude toimepanemist ja sellest tulenevalt süütegude toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteod sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest juhtimisõiguse äravõtmise näol. Käesolevas väärteoasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtu otsus J. Listovi süüditunnistamise ning talle lisakaristuse kohaldamise osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08.07.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-4493 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Orvi Tali Julia Katškovskaja Ivi Kesküla