3-13-70224/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-70224 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – OÜ Sevil (registrikood 10422914) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 23.12.2013 taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks OÜ Sevil (registrikood 10422914) ettemaksukontole laekunud 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimiseks summas 5250 eurot.

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte OÜ-le Sevil. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. 23.12.2013 esitas Maksuja Tolliamet (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks OÜ Sevil ettemaksukontole äriühingu poolt tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 5250 eurot.

2. Taotluse kohaselt alustas MTA 26.04.2013 teate nr 12.2-3/15329-1 alusel OÜ Sevil poolt märts 2013 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrollimenetlust tulenevalt

MKS § 59 lg 2 p-st 1.22.04.2013 esitatud kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonis näitas OÜ Sevil järgmisi andmeid:

• 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 90 eurot;

• 0% määraga maksustatavat käivet kokku summas 6450 eurot;

• käibemaksu kokku summas 18 eurot;

• sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, kokku summas 7341,75 eurot;

• sh põhivara soetamisel tasutud käibemaksu kokku summas 6416,67 eurot. Esitatud käibedeklaratsiooni alusel tekkis OÜ-l Sevil maksustamisperioodil märts 2013 käibemaksu enammakse summas 7323,75 eurot.

13.08.2013 alustas MTA 12.2-3/15329-11 teatega OÜ Sevil märts 2013 käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli tulenevalt MKS §-st 10. 16.08.2013 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-13-1720 rahuldati MTA 14.08.2013 taotlus ning anti luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks OÜ Sevil ettemaksukontole laekunud 22.04.2013 märts 2013 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude arestimiseks summas 6416,67 eurot.

29.08.2013 esitas OÜ Sevil märts 2013 käibedeklaratsiooni paranduse lisades sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, hulka sõiduki Mercedes-Benz ML350 (registreerimismärk:

218 MHX; tehasetähis: WDC1660241A016920) soetuse teise osamakse käibemaksu summas 5250 eurot. Esitatud käibedeklaratsioonis näitas OÜ Sevil järgmisi andmeid:

• 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 90 eurot;

• 0% määraga maksustatavat käivet kokku summas 6450 eurot;

• käibemaksu kokku summas 18 eurot;

• sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, kokku summas 12 591,75 eurot;

• põhivara soetamisel tasutud käibemaksu kokku summas 11 666,67 eurot. Esitatud käibedeklaratsiooni paranduse alusel tekkis OÜ-l Sevil maksustamisperioodil märts 2013 käibemaksu enammakse summas 12 573,75 eurot. Nimetatud summast 6416,67 euro ulatuses on äriühingu ettemaksukontole seatud arest.

Suurim soetus kontrollitaval perioodil on tehtud osaühingult Inchcape Motors Estonia (registrikood 11070736; edaspidi: OÜ Inchcape Motors Estonia), kellelt on soetatud sõiduk Mercedes-Benz ML350 ning kelle poolt esitatud arvete nr 12062330 ja 12061786 alusel on arvestatud sisendkäibemaksu kokku 666,67 eurot, mis moodustab ligikaudu 92,7% kogu sisendkäibemaksust. OÜ Sevil finantseeris sõiduki soetust läbi AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), kellega OÜ-l Sevil on sõlmitud liisinguleping nr 201303920. Sõiduki ettemakset ja esimest lepingumakset on finantseeritud OÜ Sevil juhatuse liikme Kamil Gandakhovi ja Betepok OÜ antud laenust. Kamil Gandakhovi ja Betepok OÜ antud laenude laekumine nähtub ettevõtte arvelduskontolt. OÜ Sevil ei ole kontrolli käigus vastavaid laenulepinguid esitanud. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-lt Inchcape Motors soetatud sõidukid on viimane omakorda soetatud Isocom OÜ-lt, kes on need soetanud Saksamaalt. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et tegelikkuses ei olnud sõiduki Saksamaalt toojaks Isocom OÜ, vaid selle toomise organiseeris Saksamaalt OÜ Sevil juhatuse liige läbi oma tuttava N. N. Seega pidanuks OÜ Sevil kontrollitaval perioodil deklareerima lisaks sisendkäibemaksule ka ühendusesisest sõiduki soetust Saksamaalt ja 20% määraga käivet sõiduki müügist OÜ-le Inchape Motors. Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et isikul ei ole õigust sisendkäibemaksu OÜ Inchcape Motors Estonia arve alusel maha arvata, kuna sõiduki soetus ei ole seotud OÜ Sevil ettevõtluse ja maksustatava käibega. Sellisel viisil deklareerimise tulemusena ei tekiks OÜ-l Sevil märts 2013 käibedeklaratsiooni alusel tagastusnõuet. Maksuhalduri seisukohti kinnitavad järgnevad asjas kogutud tõendid:

1) OÜ Sevil on andnud tehingu eesmärgi kohta vastuolulist infot ega teeni tehingust kasumit: OÜ Sevil juhatuse liige Kamil Gandakhov selgitas 31.05.2013, et sõiduauto soetati edasimüügi eesmärgil ning sõiduauto ostu-müügitehinguga tegeles I. G. Kamil Gandakhov täpsustas, et sõiduauto hind oli kasumi teenimiseks kohane. 20.06.2013 selgitas OÜ Sevil volitatud esindaja I. G., et loodetavasti müüb OÜ Sevil sõiduauto edasi hiljemalt september 2013 ning oodatavaks kasumiks on 1000 eurot. Osaühingu Inchcape Motors Estonia, AS Nordea Finance Estonia ja OÜ Sevil vahel sõlmitud liisinglepingust nähtub, et sõiduauto hind on 70 000 eurot (sh käibemaks 11 666,67 eurot). Sõiduauto edasimüügikuulutus oli lisatud internetiportaali Auto24.ee (http://rus.auto24.ee/used/1310858), millelt nähtus sõiduauto esialgne hind 76 000 eurot (sh käibemaks 12 666,67) ning soodushinnaks oli märgitud 65 900 eurot (sh käibemaks 10 983,33 eurot). Soodushind, millega sõidukit müüdi oli 4100 euro võrra madalam kui sõiduki soetushind. I.

G. poolt 13.12.2013 antud teabe kohaselt oli viimase kehtiva kuulutuse (aktiveeritud 10.09.2013) kohaselt hinnaks samuti 65 900 eurot ning uue kuulutuse lisamisel kujuneb hind vastavalt sõiduki turuhinnale. Seega on sõiduki müügil hind madalam kui soetuse arvel märgitud hind ning kasumit ei teenita. Kontrolli käigus kogutud tõendid ei kinnita Kamil Gandakhovi ja I. G. selgitusi nagu oleks OÜ Sevil sõiduki soetanud edasimüügiks kasumi teenimine eesmärgil, kuna sõiduk oli soetatud äriühingu poolt kallimalt kui seda müüdi. Seega asub maksuhaldur seisukohale, et sõiduki soetuse põhjuse osas ei ole äriühing andnud maksuhaldurile tõele vastavat informatsiooni.

2) OÜ Sevil juhatuse liige on andnud vastuolulist teavet seoses sõiduki finantseerimisega:

I. G. antud selgituste kohaselt oli OÜ-l Sevil sõiduki soetamiseks vabu rahalisi vahendeid, mida I.

G. soovis tulu teenimiseks investeerida. OÜ Sevil poolt esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et sõiduki soetust on finantseeritud OÜ Sevil juhatuse liikme ja Betepok OÜ poolt antud laenust, mis on OÜ Sevil arveldusarvele laekunud vahetult enne sõiduki esimese osamakse tasumist. Nimetatud asjaolu ei kinnita I. G. väidet, sest tegelikkuses ei olnud OÜ-l Sevil investeerimiseks vabu rahalisi vahendeid. Soetuse finantseerimine laenuga toob endaga kaasa ka võetud laenult intresside ja muude täiendavate kulutuste tasumise kohustuse, mis suurendab OÜ Sevil poolt tehtud sõiduki seotusega seotud kulusid ning koos sõiduki ostu ja müügihinna kohta kogutud tõenditega ei kinnita kasumi teenimise eesmärki. Seega isiku selgitused ja põhjendused antud sõiduki soetamise ja vahendite osas on ebausaldusväärsed. Lisaks nähtub liisingulepingust, et selle sõlmimisel on isik tasunud lepingutasu 250 eurot ning AS Nordea Finance Estonia poolse finantseerimise tulemusena tuleb tasuda ka intressi kokku summas 3067,71 eurot, mis veel lisakuludena kokku on 3317,71 eurot. Lisaks nähtus portaalist auto24.ee, et kõnealuse sõidukiga samaväärsete sõidukite hinnaklass augustis 2013 oli 50 500 eurot kuni 69 900 eurot, mistõttu võib väita, et sõiduki hinna ja kulude kogusumma selle soetusel (70 000 eurot ja lisaks 3067,71 eurot liisinguintress) ei ole selline, millega võiks kasumit teenida.

3) Kogutud tõendid ei kinnita sõiduki soetust edasimüügi eesmärgil: Osaühingu Inchcape Motors Estonia, AS Nordea Finance Estonia ja OÜ Sevil vahel sõlmitud liisingulepingust nähtub, et sõiduauto soetamisel märtsis 2013 oli sõiduauto läbisõit 11 000 kilomeetrit. I. G. 12.08.2013 e-kirja kohaselt oli sõiduauto läbisõit 12.08.2013 seisuga 24 345 kilomeetrit ning lisaks oli e-kirjas mainitud, et märtsis 2013 sõiduautoga ei sõidetud. Arvestades eeltoodud andmeid on sõidukiga viie ja poole kuuga sõidetud 13 345 kilomeetrit (umbes 2500 kilomeetrit kuus). 13.12.2013 I. G. poolt antud teabe kohaselt oli sõiduki läbisõiduks teabe andmise hetkel 26 169 kilomeetrit, mis on lisaks veel 1824 kilomeetrit. Arvestades sõidukite edasimüümisel kehtivat praktikat, ei sõideta edasimüügi eesmärgil soetatud sõidukiga sellist kilometraaži, mille tulemusena sõiduki kere-, veermikuja mootoridetailid amortiseeruvad ning kokkuvõttes langeb sõiduki hind. Lisaks selgub Silberauto Eesti AS poolt antud teabest ja esitatud dokumentidest, et sõidukile on Silberauto Eesti AS esinduses teostatud juunis 2013 avariijärgseid remonditöid, mis on tingitud sõiduki kasutamisest ning mis sõiduki väärtust ning hinda veelgi langetab. Seega toetavad eeltoodud tõendid maksuhalduri seisukohta, et vastavat sõidukit kasutatakse pidevalt sõitudeks ning

S. R. ja I. G. ja Kamil Gandakhovi antud selgitused sõiduki kasutamisega seoses on ebausaldusväärsed, kuna isikud soovivad jätta oma käitumise ja selgitustega muljet, et OÜ Sevil on sõiduki soetanud edasimüügi eesmärgil, kuid tegelik põhjus sellise info andmise juures on see, et soovitakse jätta mulje, et sõiduk soetati edasimüügi eesmärgil, sellest tekib tulevikus maksustatav käive ja et sõiduki soetuselt arvestatud käibemaksu saaks seetõttu ka sisendkäibemaksu arvestuses maha arvata ja saada seeläbi maksueelis.

4) Kogutud tõendid viitavad sõiduki eratarbeks kasutamisele: 18.03.2013 esitas AS Nordea Finance Estonia avalduse Maanteeametile sõiduki registriandmete muutmiseks, millega muuhulgas märgiti sõiduki vastutavaks kasutajaks OÜ Sevil. Seega selleks hetkeks oli dokumentide kohaselt sõiduk OÜ Sevil valduses. OÜ Sevil esitas märts 2013 käibedeklaratsiooni 22.04.2013 kell 11.36. Sõiduki müügikuulutus aktiveeriti portaalis auto24.ee esmakordselt 22.04.2013 kell 19.55. Seega kui OÜ Sevil oleks sõiduki soetanud edasimüügi ja kasumi teenimise eesmärgil, siis oleks sõiduki müügikuulutuse aktiveerumine pidanud väidetava kasumi teenimise eesmärki silmas pidades toimuma võimalikult kiirelt, mitte umbes kuu aega soetusest hiljem.

Kuulutuse aktiveerimise ja tagastusnõude esitamise aeg viitab sellele, et vaid tahetakse jätta mulje nagu sõiduk oleks soetatud edasimüügiks. Asjaolule, et tegelikkuses ei ole OÜ Sevil eesmärk sõiduk edasi müüa, viitavad ka I. G. 20.06.2013 antud selgitused (s.o kolm kuud peale sõiduki soetust), et selgituste andmise hetkeks ei olnud sõiduki soetusest veel keegi huvitatud olnud ning fakt, et kontrollakti väljastamise seisuga ei ole sõiduki kohta aktiivset müügikuulutust ning sõiduk ei ole ka müüdud. Tulenevalt Kamil Gandakhovi ja I.

G. selgitustest ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditest on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Sevil ei soetanud sõiduautot edasimüügi eesmärgil, vaid sõidukit on tegelikkuses kasutatud OÜ Sevil ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. OÜ Sevil volitatud esindaja I. G. sõnul ei peetud sõiduki kohta sõidupäevikut, sest märtsis 2013 sellega ei sõidetud, mistõttu puudub igasugune teave selle kohta, et sõidukit on kasutatud vahepealsel ajal OÜ Sevil ettevõtluses, mille alusel tekib äriühingul maksustatav käive. Arvestades sõidukiga läbitud kilometraaži suurust ei ole eluliselt usutav, et sõidukit märtsis 2013 ehk nimelt kontrollitaval perioodil ühelgi korral ei kasutatud.

Äriühing ei ole esitanud teavet ega dokumente, millelt oleks selgelt arusaadav, kuidas konkreetselt sõidukit ettevõtluse tarbeks on kasutatud. Lisaks eelnevale nähtub Maanteeameti liiklusregistri andmetest, et kõnealuse sõiduki kasutajateks on märgitud OÜ Sevil juhatuse liikme tütar S. R. (endine S. G.) ja S. R. abikaasa D. R. OÜ Sevil juhatuse liige on 31.05.2013 selgitanud, et kui OÜ Sevil töötaja I. G. kasutab sõidukit isiklikuks tarbeks, siis tasub ta sõidukiga seotud kulutused isiklikest vahenditest. Eeltoodud selgitus viitab samuti sellele, et sõidukit kasutatakse erasõitudeks.

Isegi kui OÜ Sevil kasutaks sõidukit aeg-ajal klientidega kohtumiseks vms, viitab 13 345 kilomeetri läbimine viie ja poole kuuga sellele, et enamus sõidud võivad olla ettevõtlusega mitteseotud. Eeltoodud väiteid kinnitab ka 09.10.2013 Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt antud teave, mille kohaselt oli Silberauto Eesti AS poolt mainitud kindlustusjuhtumi korral kontaktisikuks D. R. S. R. 29.07.2013 antud selgituste kohaselt on ta kindel, et tema abikaasa D. R. ei ole sõidukiga ühtegi korda sõitnud. Isiku sõnade kohaselt on temal ja tema abikaasal D.

R. isiklik sõiduk, kuid OÜ Sevil äritegevusega seotud sõitusid on ta teinud kõnealuse sõidukiga, sest nende isiklik sõiduk on tavaliselt D. R. valduses. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole S. R. ega D. R. alates jaanuarist 2013 ühegi sõiduki omanikud ega vastutavad kasutajad (mis viitaks sellele, et isikud oleksid isiklikuks kasutuseks oleva sõiduki soetust finantseerinud liisingut pakkuva finantsettevõtte kaudu). Ei ole ka eluliselt usutav, et S. R. ei ole teadlik, kui tema abikaasa tema isa ettevõtte nimel olevat sõidukit kasutab.

Asjaolu, et S. R. on andnud valeteavet, viitab sellele, et sõiduki tegelikku kasutust üritatakse varjata. Liisingulepingus on tagatise näol märgitud käendajaks S. R. (lepingu sõlmimise ajal G.). Käenduslepinguga kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, lisaks ka lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega võttis S. R. kui käendaja endale hulgaliselt kohustusi ning tema nõusolek käendajaks olemise osas viitab selgelt asjaolule, et tegemist on isiklike huvidega.

Tulenevalt eeltoodust võib teha järelduse, et sõiduki tegelikud kasutajad on S. R. ja D. R.

5) Kogutud tõenditest ja antud selgitustest nähtub, et sõiduki tegelikuks Saksamaalt soetajaks oli OÜ Sevil:

I. G. selgitas 20.06.2013, et sõiduauto soovitas soetada tema ammune tuttav N. N. I. G.sõnade kohaselt oli tal vabu rahalisi vahendeid, mida ta soovis ettevõttesse paigutada ja N. N. andis talle jutu käigus teada, et osaühing Inchcape Motors Estonia pakub hea hinnaga kõnealust sõidukit müügiks. Teises maksumenetluses on selgunud, et N. N. on OÜ-ga Sevil ka sugulussidemete kaudu seotud isik, kes on varasemalt Saksamaalt sõidukeid soetanud ning ühe ka oma äriühingu kaudu väidetavalt OÜ-le Sevil müünud. Seega on N. N. vajalikud teadmised ja kogemused, et sõidukeid Saksamaalt soetada. Maksumenetluses kogutud tõendid näitavad, et tegelikkuses ongi N. N. sõiduki Saksamaalt OÜ-le Sevil toonud. OÜ Isocom ei ole reaalsuses sõidukiga tehtud tehingutega seotud. Seda kinnitavad OÜ Isocom endiste juhatuse liikmete J. B. ja R. S. selgitused (lisa 10), mille kohaselt on kogu tehingute jada ja soetuse protsessi organiseerinud N. N. ning sõidukit ei ole kunagi OÜ Isocom valduses ega käsutuses olnud. Sõiduk on alates selle Saksamaalt soetusest olnud

N. N. või tema venna D. R. kontrolli all. Soetuseks sobiva sõiduki otsis välja N. N. ning peale suhtlust Saksamaa ettevõttega viis soetuse aluseks oleva arve R. S.le. Seega on N. N. teadlik sõiduki tegelikult soetuse hinnast, kuid läbi tehingute jada on OÜ Sevil käibemaksu tagastusnõude suurendamise eesmärgil sõiduki hinda kunstlikult tõstnud.

6) Sõiduki väidetav müüja Isocom OÜ ei oma tavapärast majandustegevust: Isocom OÜ kohta kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et tegemist ei ole tegutseva ettevõttega ning äriühing omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid. Isikul on kontrollakti koostamise seisuga maksuvõlg kokku summas 24 271,41 eurot ning isiku perioodi 01.04.2012–22.05.2013 arveldusarve väljavõttelt ei nähtu ettevõtlustegevusele omaseid kulusid, vaid ühelt äriühingult saadud summad on koheselt sularahas välja makstud või üle kantud muudele mittetegutsevatele äriühingutele. Isocom OÜ-l on esitamata 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruanded ja Maanteeameti liiklusregistri ning kinnistusraamatu andmetel puudub isikul registervara. Isocom OÜ on tema suhtes läbi viidud kontrolli käigus käibedeklaratsiooni parandusega tühistanud suure osa deklareeritud tehingutest ning allkirjaga kinnitanud, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Äriühingu endiste juhatuse liikmete R. S. ja J. B. suulistest selgitustest selgub, et isikutel ei ole olnud kontrolli ettevõtte nimel tehtud tehingute üle, samuti ei kinnita J. B. selgitused, mille kohaselt ei olnud temal äriühingus mingit rolli ja ta ei olnud ettevõtte tegevusega üldse kursis, et äriühing oleks reaalse ettevõtlusega tegelenud. Lisaks kinnitab Läti kodanikule suurtes võlgades ettevõtte müümine, et ka ettevõtte jätkuv majandustegevus on ebatõenäoline. OÜ Isocom jättis koheselt peale tehingute vormistamist tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu riigile tasumata ning äriühingus vahetus juhatuse liige, mis viitab vastutusest vabanemise kavatsusele. Eeltoodu koosmõjus Isocom OÜ endiste juhatuse liikmete selgitustega kinnitab selgelt, et äriühingul puudus reaalne majandustegevus, Isocom OÜ nimel vomistati vaid tegelikkusele mittevastavaid dokumente ning äriühing ei saa olla sõiduki reaalseks müüjaks.

Kontrolli käigus kogutud materjalidest nähtub, et sõiduki hind Saksamaalt soetusel oli 51 260,50 eurot. Kuivõrd kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Sevil on ise organiseerinud Saksamaalt sõiduki soetuse, siis tuleb see soetus vastavalt KMS § 1 lg 1 p-le 5 pöördmaksustada. Esitatud materjalidest nähtus, et Saksamaalt soetatud sõiduk müüdi OÜ-le Inchcape Motors hinnaga 56 516,67 eurot. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sevil organiseeris sõiduki soetuse Saksamaal ise ning müüs selle ka Isocom OÜ asemel OÜ-le Inchcape Motors ise, tuleb sellelt müügilt arvestada 20% määraga käibemaksu. Tulenevalt asjaolust, et kontrolli käigus on tuvastatud, et tegelikkuses ei kasuta OÜ Sevil soetatud sõidukit ettevõtluses ning selle kasutamisest ei teki ka käivet, puudub KMS § 29 lg 1 kohaselt õigus OÜ Inchcape Motors Estonia arve alusel sõiduki soetuselt sisendkäibemaksu maha arvata.

Tulenevalt eeltoodust kuulub tõenäoliselt OÜ Sevil märts 2013 käibedeklaratsioon korrigeerimisele vastavalt allolevale:

• suurendatakse 20% määraga maksustatavat käivet 107 777,17 eurot võrra (51 260,50 eurot sõiduki ühendusesisene soetus ja 56 516,67 eurot sõiduki müük OÜ-le Inchcape Motors Estonia);

• suurendatakse sisendkäibemaksu 10 252,10 eurot võrra, mis on ühendusesisese soetuse pöördkäibemaks;

• vähendatakse OÜ Sevil sisendkäibemaksu 11 666,67 euro võrra, mis on OÜ Inchcape Motors Estonia arve alusel maha arvatud sõiduki soetuse sisendkäibemaks.

Kontrolli käigus on OÜ Sevil jätnud korraldusi täis mahus täitmata, mistõttu ei ole olnud võimalik menetlust lõpuni läbi viia, nt ei ole maksukohustuslaselt saadud lisateavet ja dokumente, mida maksuhaldur on äriühingult 21.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/15329-22 nõudnud (sh laenulepingud ning nendega seonduvad dokumendid). Äriühing on eelnimetatud korralduse vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei ole maksuhalduril olnud võimalik läbiviidud kontrolli kohta koostada kontrollakti. Kontrolli käigus on maksuhaldur ära kasutanud KMS §-s 34 antud võimalused eelnimetatud käibedeklaratsiooni parandusega esitatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt lõppeb pikendatud tähtaeg raha kandmisega ettemaksukontole 27.12.2013. Samas ei ole maksuhalduril eelnimetatud kontrolli raames olnud võimalik koguda kõiki antud asjas tähendust omavaid ja otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mida tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest on maksuhaldur kohustatud koguma, nt ei ole maksuhaldur saanud veel teavet ja dokumente 0% määraga maksustatava käibe kohta, mistõttu ei saa seda tõendatuks lugeda.

Eelaresti taotluse ajendiks on asjaolu, et suure tõenäosusega tuleb maksuhalduril eelnimetatud tagastusnõue vabastada ettemaksukontole hiljemalt 27.12.2013, st enne kui maksuhaldur on võimalik maksukohustuslasele väljastada kontrollakt eriarvamuse esitamiseks ning kontrollitava perioodi osas koostada maksuotsus. Samas on maksuhaldur seisukohal, et eeltoodud faktiliste asjaolude pinnalt on maksu määramine tõenäoline ning raha tagastamine äriühingule alusetu. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse koostamist võib selles sisalduva rahalise nõude sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse ning varalise seisu tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu 2012 aasta majandusaasta aruandes sisalduvas bilansis on märgitud põhivara kokku summas 64 623 eurot ning omakapital kokku summas 50 616 eurot, kuid lühija pikaajalised kohustused on kokku 30 972 eurot. Äriühingu omandis ei ole väikelaevu ega väärtpabereid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le Sevil sõidukeid ning kinnistusraamatu andmetel ei kuulu OÜ-le Sevil kinnisasju. OÜ Sevil poolt maksuhaldurile esitatud perioodi 01.04.2013-30.04.2013 kohta esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttelt nähtub nimetatud perioodi vabade rahaliste vahendite lõppjääk summas 112,46 eurot, mis moodustab perioodi kreeditkäibest (sissetulekutest) ligikaudu vaid 4,3%. Lisaks on OÜ-l Sevil taotluse koostamise kuupäeva seisuga maksustamisperioodide august kuni november 2013 tuluja sotsiaalmaksuvõlg ning töötuskindlustusja kogumispensionimaksete võlgnevus kokku summas 2050,33 eurot. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et kontrolli lõppemisel võib maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude summas 5250 eurot hilisem sissenõudmine osutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab maksuhaldur, et esineb alus OÜ Sevil suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Maksuhaldur leiab, et MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata/pärsita äriühingu majandustegevust, milliseks äriregistri teabesüsteemi kohaselt on hoonehalduse abitegevustööd.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur on seisukohal, et kuivõrd tegemist on käibemaksu enammaksega, piisab täitmist tagava toiminguna nimetatud enammakse summas 5250 eurot arestist isiku ettemaksukontol.

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Sevil on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Tagatise esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tagatis oleks esitatud suuruses 6300 eurot (5250 eurot + 20% sundtäitmise kulud). Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Kui antud juhul tekib täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib MTA piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 6).

5. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 26.04.2013 teatega nr 12.2-3/15329-1 alustanud OÜ Sevil 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 13.08.2013 teatega nr 12.2-3/15329-11 OÜ Sevil märts 2013 käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontrolli tulenevalt MKS §-st 10. 13.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse.

9. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine OÜ-le Sevil, millega muuhulgas määratakse äriühingule tasumiseks sõiduki Mercedes-Benz ML350 (registreerimismärk: 218 MHX; tehasetähis: WDC1660241A016920) soetuse teise osamakse käibemaksu summa 5250 eurot. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sevil organiseeris sõiduki soetuse Saksamaal ise ning müüs selle ka Isocom OÜ asemel OÜ-le Inchcape Motors ise, mistõttu tuleb sellelt müügilt arvestada 20% määraga käibemaksu. Tulenevalt asjaolust, et kontrolli käigus maksuhaldur tuvastas, et tegelikkuses ei kasuta OÜ Sevil soetatud sõidukit ettevõtluses ning selle kasutamisest ei teki ka käivet, puudub maksuhalduri põhjenduste kohaselt isikul õigus OÜ Inchcape Motors Estonia arve alusel sõiduki soetuselt sisendkäibemaksu maha arvata. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA taotluses on viidatud äriühingu poolt teadlikult fiktiivse arve kasutamisele oma maksuarvestuses ning asjaosaliste umbmäärastele ja vastuolulistele seletustele sõidukiga Mercedes-Benz ML350 seotud tehingu kohta. Samuti toetavad maksuhalduril põhjendatud kahtluse tekkimist järgmised asjaolud: äriühingul puudub igasugune registervara; maksuhaldurile esitatud perioodi 01.04.2013-30.04.2013 kohta esitatud Swedbanki arvelduskonto väljavõttelt nähtub nimetatud perioodi vabade rahaliste vahendite lõppjääk summas 112,46 eurot (mis moodustab perioodi kreeditkäibest ligikaudu vaid 4,3%); taotluse koostamise kuupäeva seisuga on OÜ-l Sevil maksustamisperioodide august kuni november 2013 tuluja sotsiaalmaksuvõlg ning töötuskindlustusja kogumispensionimaksete võlgnevus kokku summas 2050,33 eurot. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistuspärane kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 6300 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

12. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.

13. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Nimelt soovib MTA äriühingu ettemaksukontot arestida MTA hinnangul äriühingu poolt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 5250 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on maksumenetluse esemeks üksnes tagastusnõue summas 5250 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 5250 eurot. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või kolmandal isikul õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega MTA pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas. Määruse § 13 lg 1 kohaselt kantakse ettemaksukontole ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt. Kohus selgitab, et ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu 2013.a märtsikuu käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 13.08.2013 teatega nr 12.2-3/15329-11 algatatud kontrollimenetluse piiridesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik