4-13-8714/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus

23.detsembril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-13-8714

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Väärteoasi

H.G väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; 207;

Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

H.G,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, ei tööta, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlusteenistuse väärteomenetleja Liisa Miil

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.G Liiklusseaduse §

201 lg 2; 207 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ning mõista

KarS § 63 lg 1 alusel talle LS § 201 lg 2 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest karistuseks arest 15

(viisteist) päeva.

2. Lugeda H.G määratud arestist

kantuks tema kinnipidamise aeg so 21.12 –

23.12.2013.a so 2 päev.

3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades H.G

tööalast seisu võimaldada aresti kanda ositi,

määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab

olema vähemalt 2 päeva.

4. Vabastada H.G kohtusaalis.

5. Kohustada H.G arest ära kandma

hiljemalt 28.veebruariks 2014.a.

6. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri

arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Robert Vahter on 21.12.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1248335 selle kohta, et H.G 21.12.2013.a kella 10.10 ajal Harjumaal, Saku vallas, Kurtna tee 10 juures liikudes Kurtna suunas juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz 230 reg nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kontroll läbimata alates 10.2012.a.

Juhtis mootorsõidukit, mille suhtes oli sõlmimata kohustuslik liikluskindlustuse leping alates 23.01.2012.a. Oma sellise tegevusega rikkus H.G Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3; 73 lg 2; 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2; 207 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 23.12.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi).

Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik H.G tunnistas end Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.12.2013.a toimunud kohtuistungil, temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tunnistab oma süüd, palub arest asendada üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et H.G tuleks karistada LS § 201 lg 2; 207 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 raskeima teo eest, so LS § 201 lg 2 järgi arestiga kokku 25 päeva.

Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule H.G-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2; 207 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna sõidukit juhtides 21.12.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole, samuti oli sõidukil läbimata korraline tehnoülevaatus ja puudus kohustuslik liikluskindlustuse leping. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2; 207 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik H.G teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus H.G 21.12.2013.a mootorsõidukit juhtima. Samuti on sõidukil , mida H.G juhtis, läbimata kohustuslik tehnoülevaatus ning puudub kehtiv liikluskindlustus. Kohus märgib, et H.G on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, viimati Harju Maakohtu poolt 5.12.2012.a. arestiga 20 päeva, milline karistus asendati üldkasuliku tööga.

ÜKT on sooritatud. Käesolev väärteo episood on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega, millistest nähtub, et H.G kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omata juhtimisõigust, H.G suhtes 21.12.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga, H.G suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, H.G suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, seega tuleb talle karistus mõista vastavalt KarS § 63 lg 1 sätestatule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist.

Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist ühiselu reeglitesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks H.G karistada LS § 201 lg 2; 207 ja Liikluskindlustusseaduse § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtule ei ole vähetähtis teadmine, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud arestiga. Seega ei ole H.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Samas, arvestades H.G tööalast seisu võimaldab kohus aresti ära kanda ositi, juhindudes KarS § 66 lg 1. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/