1-12-12165/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12165 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. novembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vadim Mitini kaitsja Irina Gromtsev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määrus muutmata.

2. Süüdimõistetu Vadim Mitinini kaitsja Irina Gromtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevile määruskaebemenetluses Vadim Mitinile riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Vadim Mitinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

5. Vadim Mitinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Vadim Mitin 1-12-12165 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega nr 1-12-12165 tunnistati Vadim Mitin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning V. Mitini karistuseks mõisteti 2 aastat

8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.09.-23.09.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka. V. Mitinil kuulub ärakandmisele 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui V. Mitin ei pane kolme aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 04.04.2013.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande V. Mitini karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Viru Maakohtu 04.04.2013 otsusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralise ettekande kohaselt toimus 21.09.2013 kriminaalhooldusaluse elukohas kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume – täitmise kontrollreid.

V. Mitinil tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit 1,455 mg/l).

3. Viru Maakohtu 12.11.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati Viru Maakohtu 04.04.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva, ärakandmisele. Karistuse kandmise alguseks loetakse V. Mitini vanglasse saabumise aeg. 4. Kohus leidis, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku K.S. i erakorraline ettekanne V. Mitinile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest V. Mitin on taaskord katseajal rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Väärib märkimist, et V. Mitini suhtes on juba ühel korral esitatud erakorraline ettekanne samal alusel. Nimetatud erakorralise ettekande läbivaatamise tulemusena pikendas kohus V. Mitinile määratud kolme aastast katseaega kahe kuu võrra. Kriminaalhooldusalune toona kahetses oma tegu ja lubas edaspidi alkoholi tarvitamisest katseajal hoiduda. Seega ei ole V. Mitin teinud eelnevast enda jaoks vajalikke järeldusi ning on andnud katteta lubadusi, pannes taaskord teadlikult ja tahtlikult toime uue ja seekord raskema rikkumise. V. Mitin ei suhtu täie vastutustundega talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei pea võimalikuks V. Mitinile määratud katseaja veelkordset pikendamist, sest V. Mitinile on määratud maksimaalne võimalik katseaeg, seda on juba pikendatud ning rikkumised on toimepandud katseaja pikkust arvestades suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul katseaja algul. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks V. Mitini käitumist õigustada.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Mitini kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 12.11.2013 määrus ja jätta erakorraline ettekanne V. Mitini karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määrata V. Mitinile täiendavad kohustused vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 5 ja 8. Määruskaebuse esitaja põhjendab taotlust järgmiselt.

5.1 V. Mitin tunnistab alkoholi tarvitamist, ent lubab, et see enam ei kordu. Ta soovib võimalust, et tõestada end seaduskuuleka kodanikuna. Ta palub määrata endale lisakohustusi – alluda ravile alkoholisõltuvusest vabanemise eesmärgil ja osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

V. Mitinil ei olnud materiaalseid võimalusi enda kodeerida laskmiseks, sest tema ainsaks sissetulekuallikaks on 241 euro suurune pension. Lisaks on tal täiendavad kulud ravimitele. Ent praeguseks on vajaminev summa koos ja kui ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, palub

V. Mitin määrata selles tähtaja sundravi läbimiseks. V. Mitin leiab, et tuleb toime käitumiskontrolli nõuetega ja täiendavate kohustustega.

5.2 V. Mitin palub arvestada, et ta on 70% ulatuses töövõimetuspensionär, kellel oli 2003. a insult ning kes põeb epilepsiat. Kaks alkoholitarvitamise juhtumit olid seotud abikaasa lahkumisest tingitud stressiseisundiga. Praeguseks on perearst V. Mitinile välja kirjutanud antidepressandid. Nende tarvitamise ajal on alkohol keelatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

6.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

6.2 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et V. Mitin on rikkunud temale Viru Maakohtu 04.04.2013 otsusega § 75 lõikes 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 21.09.2013 tehti V. Mitini elukohas kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume – täitmise kontrollreid, kus V. Mitinil tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit 1,455 mg/l). Kontrollreidi käigus, mis teostati 15.06.2013, oli indikaatorvahendi näidu järgi V. Mitini alkoholijoove 0,754 promilli. Ka V. Mitini ise on alkoholi keelu rikkumist kinnitanud.

6.3 Maakohus, tunnistades V. Mitini süüdi lühimenetluses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, mõistis, et karistust ei pöörata täies ulatuses täitmisele KarS § 74 lg 1, 3 alusel ning määras V. Mitinile kontrollkohustused ja –nõuded. Kontrollnõuete ja -kohustuste eesmärgiks on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine võib karistuse täitmise aluseks olla üksnes juhul, kui see on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Maakohus ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks V. Mitini käitumist õigustada, ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, leides, et ka apellatsioonikohtule esitatud põhjendused (abikaasa lahkumine, stress) ei vabanda V. Mitini poolt korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist.

7. Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel puudub vaidlus, et

V. Mitin ei ole talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustusi täitnud. Küll aga peab kohus kaaluma, millist KarS § 74 lg-s 4 sätestatud võimalust – määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele – on V. Mitinile otstarbekas kohaldada.

7.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud

V. Mitinile mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on V. Mitin oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest. Ta on vähemalt 2 korda rikkunud tahtlikult talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Kusjuures ühel korral on talle antud ka uus võimalus ja pikendatud katseaega kahe kuu võrra. Märkimist väärib, et V. Mitin mõisteti süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis pandi toime alkoholitarvitamise käigus, mistõttu leiab kohtukolleegium, et alkoholi tarvitamisega seoses tõuseb V. Mitini puhul oluliselt risk toime panna uusi õigusrikkumisi, sealhulgas vägivallaga seotuid. Teades, et talle on juba antud uus võimalus sõltuvusega seoses, võinuks

V. Mitin pöörduda nõustaja poole abi saamiseks. Eriti veel arvestades, et esimesel rikkumise korral arvestas kohus, et V. Mitin kahetses oma tegu ja lubas edaspidi alkoholi tarvitamisest katseajal hoiduda. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks V. Mitini katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist, kuna V. Mitin ei täida talle juba kehtestatud kohustusi ning vaatamata lubadustele on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

7.2 Ringkonnakohus rõhutab, et V. Mitin oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli V. Mitin talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja V. Mitini kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas