4-13-6832/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-6832

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-13-6832

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses Andry Antropov´i kaitsja Nele Tammemäe kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi 23.09.2013 otsusele nr 2590,13,003159

Menetlusalune isik

Kaitsja Andry Antropov, isikukood: 39409305217, elukoht: xxx

Vandeadvokaat Nele Tammemäe (e-post: nele.tammemae@namm.ee)

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Andry Antropov´i kaitsja Nele Tammemäe kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi 23.09.2013 otsusele nr 2590,13,003159 rahuldada.

Tühistada kohtuvälise menetleja 23.09.2013 otsus väärteoasjas 2590,13,003159 ning lõpetada väärteomenetlus antud asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Jätta ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 60 eurot riigi kanda.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale ning tema kaitsjale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhkevõi pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

03.09.2013 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik K. K. väärteoprotokolli AB 1324274 (lk 18) Andry Antropovi suhtes selle fakti kohta, et 07.05.2013 viibis ta Rakvere vallas Rakvere-Jõepere teel Jõepere külas ning ajavahemikul enne kell 19.29 oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (GHB ja THC) ilma arsti ettekirjutuseta. Nimetatud teoga rikkus Andry Antropov NPALS § 3 lg 1. Andry Antropovi tegu on kvalifitseeritud NPALS § 15¹ järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 03.09.2013.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi tegi 23.09.2013 otsuse nr 2590,13,003159, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, uuringuakt nr 1411T, isikusamasuse tuvastamise protokolli, 03.09.2013 väärteoprotokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik oli eelnevalt taritanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Andry Antropovit NPALS § 15¹ järgi rahatrahviga 35 trahviühikut summas 140 eurot. Samuti mõisteti Andry Antropovilt välja ekspertiisi tegemisega seostud menetluskulud summas 60 EUR.

17.10.2013 saabus Viru Maakohtule Andry Antropov´i kaitsja Nele Tammemäe kaebus 23.09.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2590,13,003159.

KAEBUS

17.10.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi 23.09.2013 otsus nr 2590,13,003159 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus.

Kaebuse sisu ja põhjendused Lubamatu tõend Otsuse kohaselt on väidetava väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millises Kaebuse esitaja eitab narkootiliste ainete tarvitamist; isikusamasuse tuvastamise protokolliga; Väärteoprotokolliga, millises Kaebuse esitaja samuti eitab narkootiliste ainete tarvitamist ning uuringuakti nr 1411T ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. Viimased on märgitud eraldi tõenditena, kuigi Väärteoprotokollis on tehtud viide üksnes joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 1411T ning ka kaitsjale edastati väärteomaterjalid, milliste hulgas sisaldus vaid joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T, millise allosas sisaldusid uuringu tulemused (uuringuakt nr 1411T), seega kaitsja eeldab, et ka Otsuses on tuginetud ühele tõendile – joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 1411T, milline sisaldab uuringuakti nr 1411T tulemusi. Eelviidatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et proov, milline on võetud Kaebuse esitajalt 07.05.2013.a., on edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti 09.05.2013.a. tellimusega tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus. 15.05.2013.a. teostatud uuringuga tuvastati Kaebuse esitajalt võetud proovimaterjalist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti THC COOH. Ekspert xx xx kinnitas saadud tulemused oma allkirjaga ning saatis vastuse 15.05.2013.a. kohtuvälisele menetlejale nagu nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjale kantud andmetest.

6 päeva hiljem, s.o 21.05.2013.a. on ekspert xx pidanud arusaamatutel põhjustel vajalikuks täiendava uuringu teostamist Kaebuse esitajalt 07.05.2013.a. võetud proovimaterjali osas ning tuvastanud väidetavalt GHB sisaldumise Kaebuse esitajalt võetud proovimaterjalis, millise tulemuse on jällegi ekspert xx xx oma allkirjaga 21.05.2013.a. kinnitanud ning edastanud kohtuvälisele menetlejale. Eelnimetatud hilisemalt teostatud uuringu tulemused on kantud joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 1411T juurdekirjutusena, milline tegevus ei ole samuti lubatav ning on käsitletav menetlusnormide olulise rikkumisena.

Seega eeltoodust nähtub, et Kaebuse esitajalt 07.05.2013.a. proovimaterjali osas tellitud narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuring on andnud 2 (kaks) täiesti erinevat tulemust – ekspert xxx tuvastas selles 15.05.2013 tetrahüdrokannabinooli metaboliiti THC COOH ning ekspert xxx tuvastas selles 21.05.2013.a. hoopis GHB-s, kusjuures rõhutada tuleb, et proovimaterjal saadeti ekspertiisiasutusse narkootilise või psühhotroopse aine (ainegrupi) sisalduse tuvastamiseks nö üldiselt mitte üksnes ühe konkreetse aine sisalduse tuvastamiseks.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjale on kohtuväline menetleja küll märkinud eelandmetena, et tal on kahtlus GHB tuvastamise kohta, kuid see ei tähenda, et uuring oleks tellitud kitsalt üksnes konkreetse aine (ainegrupi) tuvastamiseks – eriti väärib rõhutamist, et esialgse uuringu teostanud ekspert xxx ei tuvastanudki temale saadetud proovimaterjalis GHB-d, millise aine kohta oli kohtuväline menetleja teinud märke „Eelandmed“ lahtrisse. Eeltoodust nähtub, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjal märgitud uuringu tulemused on täiesti erinevad ja omavahelises vastuolus, kuivõrd ajaliselt varem uuringu teostanud ekspert tuvastas proovimaterjalist väidetavalt ühe narkootilise aine ning 6 päeva hiljem uuringu teostanud ekspert hoopis teise aine sisaldumise – kusjuures hiljem uuringu teostanud ekspert ei ole märkinud, et ta oleks tuvastanud ka THC esinemaist Kaebuse esitajalt võetud proovimaterjalist, ekspert xx on oma allkirjaga kinnitanud üksnes GHB esinemist.

Arvestades käesolevas väärteoasjas teostatud uuringutulemuste vastuolulisust, on joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T, milline sisaldab ka uuringuakti nr 1411T, lubamatu tõend, millist ei saa aluseks võtta Kaebuse esitaja süüstamisel. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et selline vastuoluline tõend on siiski lubatav, seavad eelkirjeldatud vastuolud kahtluse alla nimetatud tõendi usaldusväärsuse. Siinkohal tuleb rõhutada, et käesoleva väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei tulene need asjaolud, millistest üldse nähtuks kordusuuringu teostamise vajadus – käesoleval juhul jääb täiesti arusaamatuks, miks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi erinevad eksperdid pidanud vajalikuks Kaebuse esitajalt 07.05.2013.a. võetud proovimaterjali osas teostada ajaliselt kaks erinevat uuringut, saades seejuures ka kaks täiesti erinevat ja teineteisega vastuolus olevat järeldust.

Lisaks eeltoodule, viitab Kaebuse esitaja ka asjaolule, et temale tutvumiseks esitatud kriminaalasja nr. 13240101904 materjalide hulgas sisaldub 2 (kaks) erineva sisuga joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1411T, millised on lisatud kriminaalasja nr. 13240101904 toimikusse vastavalt tl 220 ja 221. Toimiku leheküljel 221 sisaldub samasisuline joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T nagu käesoleva väärteoasja materjalide hulgas (Lisa 3), milline on saabunud vastavalt dokumendile kantud templijäljendile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.05.2013.a.

Samas toimiku lk

220 asub sama dokument – joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T ja selles sisalduv uuringuakt nr 1411T, kuid täiesti erineva sisuga (Lisa 4), milline on saabunud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.05.2013.a. Kuivõrd käesoleval juhul on Kaebuse esitaja suhtes koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T, millises on kajastatud temalt 07.05.2013.a. võetud proovimaterjali uuringu tulemusi, kuid millised tulemused on kahes dokumendis kajastatud erinevalt, jääb arusaamatuks, millist joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1411T tuleks lugeda autentseks, kuivõrd ei ole võimalik lähtuda ühest dokumendist, milline on kahe erineva sisuga. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-72-07 on rõhutatud, et süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-157-05 tuleneb, et tõendite hindamisel peab kohus kontrollima ka seda, kas tõendid on kogutud menetlusnõudeid järgides. Kui nõudeid on rikutud, peab kohus otsustama, kas rikkumine on selline, millest tulenevalt on tõend lubamatu, s.o tuleb üldse jätta tähelepanuta, või kui tõend on lubatav, kas rikkumine seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse (vt nt RKKKo nr 3-1-1-19-05). Eeltoodud põhjustel ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T Kaebuse esitajal narkojoobe tuvastamise kohta tõendina lubatav ega usaldusväärne, mistõttu ei saa nimetatud tõend ei eraldivõetuna ega koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega tõendada Kaebuse esitajal narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joovet.

NPALS § 151 väidetav rikkumine

Arvestades Otsuses loetletud tõendeid, millistega on väidetavalt tõendamist leidnud Kaebuse esitaja poolt NPALS § 151 rikkumine, ning käesoleva kaebuse eelmises alapunktis käsitletut, millise kohaselt on joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T ja selles sisalduv uuringuakt nr 1411T lubamatu ning ebausaldusväärne tõend, millisele ei saa käesolevas väärteoasjas tugineda, ei ole väidetava väärteo toimepanemine Kaebuse esitaja poolt ühegi väärteoasjale lisatud tõendiga tõendatud, mistõttu tuleb Otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada.

NPALS § 151 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisund ei ole NPALS § 151 koosseisuline element. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-49-09 on rõhutatud, et „kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1- 1-92-05 - RT III 2005, 32, 320, p 7).

Iga süüteokoosseisu analüüsides tuleb esimese sammuna teha kindlaks tegu, mis on järgneva õigusliku arutluse ese. Käesoleval juhtumil asjassepuutuvaks NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Nimetatud kahe nähtuse samastamatust kinnitab muu hulgas ka karistusseadustiku eriosa erinevate koosseisude süstemaatiline analüüs. Näiteks eristab alkoholiseaduse §-s 70 sätestatud väärteokoosseis selgelt ühelt poolt avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimist ja teiselt poolt avalikku kohta alkoholijoobes ilmumist, kusjuures teise teoalternatiivi eest (avalikku kohta joobnud olekus ilmumine) karistatakse erinevalt esimesest üksnes juhul, kui see pannakse toime inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet solvates.

Ühtlasi sisaldab eriosa süüteokoosseise, mille puhul on objektiivse külje tunnuseks ainult joobeseisundis viibimine (näiteks liiklusseaduse § 7419 ja KarS § 424). Isiku vastutuselevõtmine nende sätete järgi ei sõltu sellest, kas joobeseisund on tekkinud narkootilise aine või alkohoolse joogi tarvitamise tagajärjel või muul moel. Kolleegium märgib, et erinevalt eelnimetatud sätetest ei ole joobeseisund NPALS § 151 koosseisuline element. /…/ Isik võib teatud juhul olla joobes ka siis, kui ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks ei realiseeri isik NPALS §-s 151 objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt).“ Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis oma lahendis 3-1-1-49-09 muu hulgas:

„Eelnevast lähtuvalt peab NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus tuvastama kõigepealt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise.” Käesoleva kaasuse puhul ei nähtu ühestki väärteomenetluse käigus kogutud tõendist, et Kaebuse esitaja oleks narkootilisi aineid tarvitanud, Väärteoprotokollis ja Otsuses heidetakse Kaebuse esitajale ette eelnevat narkootiliste ainete tarvitamist enne 07.05.2013 19:29 enne tema kinnipidamist, seega on narkootikumide tarvitamine Kaebuse esitaja poolt tuvastamata. Väärteomenetluses on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 sätestatud koosseisupärase teo ja leidnud menetlusaluse isiku süü tõendatud olevat väidetava joobeseisundi esinemise tõttu.

Arvestades juba eelnevalt viidatule, millise kohaselt ei ole käesoleval juhul joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T lubatavaks tõendiks, ei ole käesoleval juhul tuvastamist leidnud ka joobeseisundis viibimine Kaebuse esitaja poolt, milline asjaolu omakorda ei ole ka NPALS § 151 koosseisuliseks elemendiks nagu eelnevalt märgitud. Lisaks tuleneb Riigikohtu 10.06.2013.a. lahendist nr 3-1-1-55-13, et “narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga varasemas praktikas leidnud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes.

Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 15-12, p 14). Tuginedes kaitseväidete elulisele ebausutavusele olukorras, kus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid ei kinnita NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, pööras maakohus tõendamiskoormise kolleegiumi arvates alusetult ümber ja luges väärteokoosseisu tõendatuks sisuliselt seetõttu, et menetlusalune isik ei suutnud veenvalt tõendada, et ta kanepit ei tarvitanud.

Selliselt toimides läks maakohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Nimetatud minetus toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna praeguses asjas puuduvad võimalused uute tõendite kogumiseks, pole väärteomenetlusõiguse rikkumine väärteoasja uue arutamise käigus kõrvaldatav. Seetõttu tuleb väärteomenetlus S. Dombrovski karistamises NPALS § 151 järgi lõpetada.” Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Kaebuse esitaja puhul ei ole isegi mitte tuvastamist leidnud narkojoobe esinemine, kuivõrd joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T on lubamatu tõend ning sellele ei saa käesolevas väärteomenetluses tugineda, samuti ei ole tuvastamist leidnud Kaebuse esitaja poolt narkootilise aine tarvitamise fakt, mistõttu tuleb nii materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kui ka väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu Otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1.

Proovi võtmise, säilitamise ja uuringuks edastamise korra rikkumine

Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a. määruse nr 204 „Vereja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse saatekirjale muuhulgas proovi võtmise viis ja tingimused – nimetatud andmed on aga käesoleval juhul saatekirjale nr 1411T jäetud märkimata, milline asjaolu ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas proov on võetud nõuetekohaselt või mitte, arvestades muuhulgas Korra §-s 6 sätestatud nõudeid.

Korra § 14 lg 1 sätestab, et uriiniproov toimetatakse riikliku ekspertiisiasutuse laborisse 24 tunni jooksul. Kuivõrd käesoleval juhul nähtub saatekirjast, et proov on võetud 07.05.2013.a. kl 21:05 ning ekspertiisiasutuse poolt vastu võetud 09.05.2013.a. kellaaega märkimata, ei ole täiendavate andmete puudumise tõttu võimalik lugeda tõendatuks, et uriiniproovi laborisse edastamisel oleks järgitud Korra § 14 nõudeid. Täiendavalt sätestab Korra § 14 lg 2, et kui uriiniproovi ei ole võimalik 24 tunni jooksul laborisse saata, säilitatakse seda temperatuuril +2 kuni + 8 °C ainult volitatud isikutele juurdepääsetavas lukustatavas ruumis asuvas külmikus.

Kaebuse esitaja peab vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, millised olid uriinitopsi hoiutingimused enne laborisse saatmist, sh enne 24 tunni täitumist, samuti proovimaterjali transporditingimused. Nimelt peab Kaebuse esitaja vajalikuks viidata Terviseameti poolt 15.04.2013.a. avaldatud uriiniproovi võtmise juhendile, millises on rõhutatud, et uriiniproov tuleb saata kas viivitamatult laborisse või hoida seda külmikus (+2 kuni +8 °C juures) kuni 24h ning üle 2 tunni toatemperatuuril hoitud uriiniproov on kõlbmatu.

Samuti rõhutatakse, et ka külmikus säilitamisel (+2 kuni +8 °C juures) on uriiniproovi maksimaalne säilivusaeg alates proovivõtust kuni 24 tundi. Säilitusja/või transporditingimustele mittevastavate proovide analüüside tulemuste õigsus ei ole tagatud. Saatekirjast nähtub, et proovimaterjal on eksperdi poolt vastu võetud proovi andmisele alles ülejärgmisel päeval, seega on käesoleval juhul põhjendatud kahtlus Kaebuse esitajalt 07.05.2013.a. võetud uriiniproovi kõlblikkuses ja saadud analüüside tulemuste õigsuses, arvestades, et uuringud teostati nimetatud uriiniproovi osas alles 15.05.2013.a. ja 21.05.2013.a.

Samuti puuduvad andmed selle kohta, millistes tingimustes hoiti Kaebuse esitajalt 07.05.25013.a. võetud uriiniproovi ja mil viisil ja millistes tingimustes toimus nimetatud uriiniproovi transport Rakverest Tallinna Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Täiendavate andmete puudumise tõttu on võimatu tuvastada, kas olid täidetud uriiniproovi säilitamise nõuded enne vedu ja laborisse edastamisel. Kuivõrd nimetatud andmete puudumine ei võimalda järeldada, kas käesoleval juhul olid täidetud proovimaterjali säilitusja/või transporditingimused, esineb Kaebuse esitajal põhjendatud kahtlus proovi analüüsi tulemuste õigsuses, rääkimata asjaolust, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 1411T on tehtud hilisemalt juurdekirjutusi ning sama proovimaterjali suhtes läbiviidud kaks erinevat uuringut on jõudnud erinevatele tulemustele, milliste pinnalt ei ole võimalik teha usaldusväärseid, objektiivseid ega tõsikindlaid järeldusi narkootilise aine tarvitamise kohta Kaebuse esitaja poolt.

Kuivõrd eelkirjeldatud minetused ei ole hilisemalt enam kõrvaldatavad, ei ole eelviidatud dokument – joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1411T – tõendina käsitletav, mistõttu ei saa seda ka Kaebuse esitajal joobeseisundi tuvastamisel aluseks võtta. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega on käesoleval juhul tõendamata nii Kaebuse esitaja poolt narkootilise aine tarvitamine (vt käesoleva kaebuse p 2.2) kui ka joobeseisundis viibimine (milline asjaolu ei ole ka NPALS § 151 koosseisuline element), mistõttu tuleb Otsus tühistada ning väärteomenetlus Kaebuse esitaja suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Uuringu tulemustest teavitamata jätmine

Korra § 19 lg 1 sätestab, et saatekiri või ekspertiisiakt saadetakse uuringu valmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval ametnikule, kes tutvustab uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel. Saatekirja ja ekspertiisiakti koopiat säilitatakse ekspertiisiasutuses asutuse asjaajamiskorra kohaselt. Käesoleval juhul tutvus Kaebuse esitaja saatekirjaga esimest korda kaitsja vahendusel alles 11.10.2013.a., mil Kaebuse esitaja kaitsjale väljastati väärteotoimiku materjalid. Seega on kohtuväline menetleja käesoleval juhul rikkunud Korra §-s 19 lg 1 sätestatud uuringu tulemuste isikule tutvustamise nõuet, kuivõrd 5 (viis) kuud pärast uuringu valmimist selle tulemustega tutvumine kaitsja vahendusel ei ole samastatav Korra §-s 19 lg 2 sätestatud ametniku kohustusega tutvustada uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2590,13,003159. Kaebusest nähtuvalt ei ole Andry Antropov temale inkrimineeritud väärtegu teadlikult toime pannud. Samuti leiab kaebaja, et teo toimepanemine ei ole tõendatud. Kaebaja väidab, et tal puudub võimalus kaitseõiguse teostamiseks kuna ta ei saa aru milliste tõendite alusel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et NPALS § 15’ sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Kohtuväline menetleja ei ole aga tuvastanud kõigepealt objektiivset koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamist. Samuti on kohtuväline menetleja rikkunud tõendite kogumise korda kaasates menetlusse lubamatu tõendi rikkudes proovi võtmise, säilitamise ja uuringuks edastamise korda ja ei teavitanud menetlusalust isikut uuringu tulemustest. Menetlusaluse isiku väited narkootikumi organismi sattumise kohta tema enese teadmata pole eluliselt usutavad kuna Andry Antropov’it on narkootiliste ainete käitlemise eest varasemalt karistatud, millest nähtuvalt oli ta narkootikumidega tuttav ja sai aru, et tarvitab THC (tetrahüdrokannabinooli metaboliiti) ning GHB (Gammahüdroksübutüraat) seega pani NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. On üldteada, et kanepi mõju avaldub mõne minuti jooksul pärast selle suitsetamist ja kestab mõned tunnid. GHB mõju algab 15-30 minutit peale tarvitamist ja kestab 1-3 tundi. Andry Antropov kasutatakse GHB-d koos teise uimastiga st.kanepiga, mistõttu narkootiliste ainete toime tugevnes veelgi, suurendades stimulantide ergutavat ning rahustite rahustav mõju.

Juhul, mil isikul on usaldusväärselt tuvastatud narkootilise aine tarvitamise tunnused, ei ole tähtis, kus täpsemalt narkootilist ainet tarvitati. Mõistetavalt esineb olukordi, mil teo toimepanemise kohta ei õnnestugi välja selgitada. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab aga narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt (1411T), millisest nähtuvalt leiti Andry Antropov’i uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ehk rahvakeeles kanepit. Samuti avastati Andry Antropov uriinist GHB ehk rahvakeeles korgijooki. Joobeseisund on oluline tõend ja viitab sellele, et Andry Antropov on realiseerinud NPALS §

151 koosseisu - eelkõige antud olukorras, kus eluliselt pole usutav, et Andri Antropovi joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitavad ained on narkootilised. Kaebus esitaja väide, et tõendite kogumise korda on rikutud on alusetu, kuna erinevate narkootiliste ainete analüüsimise metoodikad on erinevad, seega tulevad nende tulemused ka eriaegadel so.THC/15.05.2013 ja GHB/21.05.2013. Samuti teavitas kohtuväline menetleja esimesel võimalusel Andry Antropovit. Narkojoovet saab Eestis tuvastada vaid arst. Seega narkojoovet ei ole võimalik sarnaselt alkoholijoobega kiiresti ja mugavalt tõendada. Narkomaania leviku tõkestamise seisukohalt on otsuses esitatud NPALS § 151 tõlgendus vajalik ja eesmärgipärane. Narkootikumide tarvitamine on ohtlik esmalt tarvitaja tervisele, tarvitamine võib lõppeda surmaga. 2012. aastal hukkus narkootikumide üledoosi tagajärjel esialgsetel andmetel 160 inimest, mis on läbi aegade suurim number. Samas kaasneb narkootikumide tarbimisega kahju ümbritsevale, lähikondlastele ja ühiskonnale üldiselt – seda võib lugeda juba pikka aega üldteada faktiks, mida kinnitavad mitmed uurimused, kaasa arvatud PPA-s aastate vältel tehtud analüüsid. Narkoprobleem ja selle ohjamine on olnud politsei prioriteediks nüüdseks juba ligikaudu 15 aastat. Narkoväärtegudega tegelemine aitab ära hoida mitmete teiste kuritegude sooritamise. Kohtuvälise menetlejana, analüüsinud kõiki väärteomaterjali juurde kogutud tõendeid olen seisukohal, et Andry Antropov on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluseõigust.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Väärtegu on kvalifitseeritud NPALS § 15¹ järgi.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Andry Antropovile NPALS § 15¹ järgi selles, et tema enne 07.05.2013 kella 19.29 on taritanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid (THC ja GHB) ilma arsti ettekirjutuseta. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 sätestab: Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni

200 trahviühikut või arestiga. Kanep ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusele nr 73 lisa

1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §-s 151sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtul tuleb tuvastada kas Andry Antropov tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, kas tema tegu on karistatav NPALS § 15¹ järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1411T (lk 21), mille kohaselt Andry Antropovilt 07.07.2013 kell 21.05 võetud uriini proovist identifitseerimise markeeringu koodiga 001877 on 15.05.2013 tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit ning 21.05.2013 tuvastatud GHB; - menetlusaluse isiku Andry Antropovi ütlused (tl 19), mille kohaselt ta pole teadlikult midagi tarvitanud; - järelevalve meetme kohaldamise protokoll (tl 20), mille kohaselt 07.05.2013 kohaldati järelevalve meetmeid Andry Antropovi suhtes ning tuvastati, et Andry Antropovil on silmade punetus, suured silma pupillid, reaktsioonikiirus normaalne, aja-,isiku ja kohataju selge, häireteta koordinatsioon, normaalne käitrumine, isik oli teadvusel, mäletas viimase 24-tunni sündmusi. Andry Antropovilt võeti proovi identifitseerimise markeeringu koodiga 001877; - isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 22-23), mille kohaselt 02.09.2013 kell 15:42 tuvastati Andry Antropovi isikusamasuse;

- karistusregistri andmed (tl 25-26), mille kohaselt on Andry Antropovil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja kaks kehtivat väärteokaristust.

Kohtu hinnangul ei oma isikusamasuse tuvastamise protokoll (tuvastati Andry Antropovi isikusamasuse peaaegu kahe kuu pärast talle inkrimineeritava väärtero toimepanemist) tõenduslikku tähtsust käesolevas väärteoasjas ning kohus jätab protokoll tõendite hulgast välja.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite (joobeseisundi tuvastamise saatekiri, järelevalve meetme kohaldamise protokoll) usaldusväärsetes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja selle alusel teostatud uuringuga on tuvastatud, et Andry Antropovil esinesid 07.07.2013 narkootiliste ainete tarvitamise tunnused, seega ta viibis viibis narkojoobe seisundis. Tema seisundile on ka kaudselt viitavad silmade punetus ja suured silma pupillid.

Andry Antropov ise ei tunnista, et ta oleks teadlikult tarvitanud mingeid narkootilisi aineid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.06.2009 otsuses väärteoasjas 3-1-1-49-09 kohaslet tuleb narkootilise aine tarvitamist eristada narkojoobes viibimisest. Narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium otsuses 3-1-1-55-13 märkis, et narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga varasemas praktikas leidnud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega - joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja järelevalve meetme kohaldamise protokolliga on kindlalt tuvastatud Andry Antropovi narkojoove, siinjuures pöörab kohus tähelepanu, et silmade punetus ja suured pupillid tõendavat kaudselt just joovet, sest antud tunnused võivad viidata ka haigestumisele. Teisi tõendeid väärteoasjas ei ole kogutud, seega puudub tõendite kogum, mis võimaldaks tõsikindlalt järeldada, et isik pani toime talle inkrimineeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas leidis, et menetlusaluse isiku väited narkootikumi organismi sattumise kohta tema enese teadmata pole eluliselt usutavad kuna Andry Antropov’it on narkootiliste ainete käitlemise eest varasemalt karistatud, seega oli ta narkootikumiga tuttav ja sai aru, et tarvitab narkootikume.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega. Kohtu arvamusel kasutas antud juhul kohtuväline menetleja nn välistamismeetodit, kuid kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud kõiki võimalikke versioone, ei ole kajastatud argumente, miks narkootikumid ei võinud sattuda organismi mõnel muul viisil. Vaieldamatu, et narkootikume varem tarvitanud isik peab tundma ja teadma, et mõju on põhjustanud narkootikumidega, kuid antud asjaolu ei kummuta menetlusaluse isiku kaitseversiooni.

Kohtu hinnangul puudub Andry Antropov teos NPALS § 15¹ objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele.

Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Andry Antropovi kaebus tuleb rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanem Tiit Jõgi 23.09.2013 otsus nr 2590,13,003159 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel.

KrMS § 181 alusel jätta ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 60 eurot menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Larissa Prokopenko