4-13-8491/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8491

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23 detsember 2013, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8491 (2317,12,007500)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

D.E, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. D.E süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. V™S § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 22.11.2013 kella 19.30st kuni 24.11.2013 kella 13.30ni, lugedes karistusest kantuks aresti 2 päeva.

3. Mõistetud ja ärakandmata arest 3 (kolm) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud ja ärakandmata arest peab olema ära kantud hiljemalt 03.02.2014. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandma asunud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

4. D.E-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena:

„D.E,

4-13-8491,

joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.12.2013. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364097 selles, et 17.06.2012 kella 20.41 ajal peeti Tallinnas, Alajaama 1 juures kinni D.E, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist. Menetlusesemeks olev väärtegu on viimane sarnane, pärast seda ei ole enam tarvitanud. Töötab ehitusel üldehitajana. On küsitud karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud arestiga. Taotleb aresti 5 päeva, millest maha arvata kinnipidamine 22.11.2013 kuni 24.11.2013, mida võib lugeda 2 ööpäevaks, ärakandmisele 3 päeva. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 03.02.1014.

Mõista välja ka menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ka uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks ning on ka teada, et sellist narkootilist ainet arst ka isikule välja kirjutada ei saa, siis menetlusalune isik oli fentanüüli tarvitanud arsti ettekirjutuseta, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse väärtegude toimepanemise eest pikemaajaliste arestidega. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järjekordse väärteo. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, millise toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistust oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Märt Toming

kohtunik