2-13-50181/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. detsember 2013.a kell 16.00 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-50181 Tsiviilasi R.U.i hagi I.U.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.U., isikukood x, elukoht x, e-post x, esindaja Karin Lehari, e-post karin.lehari@energia.ee Kostja I.U., isikukood x, elukoht x Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

11. detsember 2013.a, Pärnu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.U.i hagi I.U.i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada R.U.i ja I.U.i abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas (abieluakt nr x).

3. Taastada I.U.i varem kantud perekonnanimi „K.“.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud 24.10.2013.a esitas R.U. Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.U.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ning kostja abielu sõlmiti xx xx xxxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr x Pärnu Maavalitsuses (kinnitatud väljavõte abielu tõendist lisatud). xx xx xxxx. sündis abielust tütar K.U., kes elab käesoleval hetkel ema elukohas x. Hageja maksab kostjale regulaarselt elatist tütre ülalpidamiseks, täiendavalt hangib hageja suurema osa lapse riietusest ja tasub lasteaiakulud. Arvestades eeltoodud asjaolusid, hageja käesolevas asjas vanemaõiguste ja

Tsiviilasi nr 2-13-50181

2 (2) lapse elukoha senisest erineva määratlemise ja elatise määramise nõuet ei esita. Abielu ei ole faktiliselt toiminud juba aastaid, kooselu lõppes x, mil pooled kolisid eraldi elama. Arvestades, et kostja ei ole nõustunud abielu kohtuvälise lahutamisega, on hageja sunnitud abielu lahutamiseks kohtusse pöörduma. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates x, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada. Arvestades eeltoodut palub hageja lahutada hageja R.U.´i ja kostja I.U.´i vahel xx xx xxxx.a. sõlmitud abielu ning kummagi poole kohtukulud jätta nende endi kanda.

26.11.2013.a kohtule esitatud vastuses kostja, I.U., nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitab, et abielusuhted lõppesid x.a ja abielusuhete taastamine ning abielu jätkamine on täielikult välistatud.

11.12.2013.a toimunud ärakuulamisel nii kostja kui ka hageja esindaja kinnitasid oma soovi lahutada abielu.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõige 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ärakuulamisel, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on lõppenud x.a, hagejal ja kostjal on erinevad elukohad. Hagejal ja kostjal on üks ühist alaealine laps, kelle vanemaõigustes ja kasvatamise edasises korraldamises on pooled kokku leppinud. Ühisvara jagamist pooled ei soovi. Kostja avalduse kohaselt taastab kohus kostja abielueelse perekonnanime „K.“.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks (TsMS § 164 lg 2) ei ole pooled esile toonud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik