3-13-86/55 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-86 Haldusasi S.P.i ja V.Š. kaebus Maksuja Tolliameti 08.10.2012 vastutusotsuse nr 13-7/182-16 tühistamise nõudes. Menetlusvorm

Suuliselt menetluselt üleminek kirjalikule poolte nõusolekul. Menetlusosalised

Kaebuse esitajad S.P. ja V.Š., nende lepinguline esindaja adv Meelis Krautmann ning vastustaja Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Miiko Vainer.

Resolutsioon

1. Jätta S.P.i ja V.Š. kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu-ja Tolliameti (MTA) Põhja Maksuja Tollikeskus (PMTK) kontrollis OÜ Coralseed käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.05.2007 kuni 31.03.2008, tehes OÜ-le Coralseed 21.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/5879-9, millega mh määras maksukohustusena käibemaksu summas 156 932,10 eurot. Maksuotsusega määratud täiendavalt tasumisele kuuluvad maksud jättis OÜ Coralseed tasumata. OÜ Coralseed vaidlustas maksuotsuse nr 12.2-3/5879-9 Tallinna Halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-915 ei rahuldatud OÜ Coralseed apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 06.05.2011 otsuse tühistamiseks, millega jäeti maksuotsus tühistamata. Eelnimetatud kohtuotsused jõustusid 11.02.2012. Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga OÜ-lt Coralseed sisse nõuda ja tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks maksumaksja vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvel. MTA tegi 08.10.2012 V.Š.le ja S.P.ile vastutusotsuse nr 13-7/182-16, millega kohustas isikuid solidaarselt tasuma OÜ-le Coralseed määratud maksukohustused summas 156 932,10 eurot. V.Š. ja S.P. esitasid Maksuja Tolliametile (MTA) 09.11.2012 vaide vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 13.12.2012 vaideotsusega rahuldamata. V.Š. ja S.P. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitajad: Tallinna Ringkonnakohus 11.01.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-915 on tuvastanud, et OÜ Coralseed pidi teadma, et OÜ Sharkst ei ole tegelik müüja. Selles maksuasjas ei ole maksuhaldur ja kohtud tuvastanud, et OÜ Coralseed osales maksupettuses. Tegemist on tõendiga, mida tuleb asjaolude tuvastamisel ja kaebajate süüküsimuse lahendamisel arvestada. Kaebajad leiavad, et ka sellisel juhul tuleb hinnata, kas juriidilise isiku puhul tingimus „pidi teadma“ võimaldab selle üleandmist konkreetsele juhatuse liikmele ning kas ja millise juhatuse liikme süü vormi on võimalik nimetatud tingimust teisendada.

Iga juhatuse liikme vastutuse eeldused tuleb tuvastada ja tõendada iseseisvalt. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur vastutusotsuse seda teinud. Maksuhaldur on juhatuse liikmete käitumise ja tahtluse kohta teinud ainult üldistatud ja oletuslikke järeldusi. Tingimus „pidi teadma“ tähendab MKS § 40 lg 1 sätestatud süü tuvastamise seisukohast, et juhatuse liige on teo toime pannud raske hooletuse vormis. Tingimus „pidi teadma“ ei võimalda teha järeldust, et kaebajad on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 kohaselt seisneb tahtlus õigusvastase tagajärje soovimises.

Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse põhjendanud enda järeldust, et miks kaebajad soovisid OÜ-l Coralseed õigusvastase tagajärje saabumist. Vaidlus ei ole selles, et kaup on saadud ja Telfer Grupp OÜ-le edasi müüdud. Kauba müügilt on käibemaksu õigesti arvestatud ja tasutud. Maksuhaldur leiab, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Sharkst, kuid ei ole tõendanud, et kaebajad oleksid sellest teadnud või pidid tehingute tegemisel sellest teadma. Kaebajad kinnitasid kohtuistungil vande all, et enne OÜ-lt Sharkst OÜ kauba ostmist paluti raamatupidajal kontrollida registritest äriühingu tausta.

Kontrolli tulemusel ei saadud teavet, mis oleks andnud alust arvata, et OÜ Sharkst ei tegutse kütuse müüjana. OÜ-l Sharkst oli õigusvõimeline juriidiline isik, ta oli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning oli registreerinud majandustegevuse registris tegevusala – kütuse müük. Sellekohased tõendid on materjalide hulgas olemas. Iga mõistlikult tegutsev isik saab aru, et selliseid registreeringuid omava äriühinguga võib tehinguid teha. Maksuhaldur registreeris OÜ Sharkst käibemaksukohustuslaseks, kuid miks maksuhaldur seda tegi.

Arvatavasti esitas piisavalt usaldusväärseid andmeid, et ta hakkab Eesti ettevõtlusega tegelema ning maksuhaldur ei tekkinud esitatud teabe osas kahtlusi. Kui maksuhaldur usaldab äriühingut, mispärast ei peaks kaebajad sama äriühingut usaldada. Jääb ebaselgeks, mispärast maksuhaldur leiab, et OÜ Sharkst ei ole kütust müünud. Selline väide ei ole eluliselt usutav, sest OÜ Coralseed on kauba saanud ja selle edasi müünud. Kust Coralseed OÜ kauba sai, maksuhaldur ei ole kauba saamist teistelt isikutelt tõendanud. Juhatuse liikme vastustus on sisuliselt karistusliku iseloomuga.

Seda kinnitab kasvõi kaebajatelt nõutava summa suurus. Karistuslik iseloomu tõttu tuleb maksuhalduril tõsikindlalt tõendada juhatuse liikme õigusvastane tegu ja süü. Kaebajate vastutus ei saa rajaneda oletustele ja pelgalt eeldustele, mille kohta tõendid puuduvad. Sellest tulenevalt kaebajad märgivad, et kui maksuhaldur ei tuvasta peale OÜ Sharkst muud kütuse müüjat, siis ei saa maksuhaldur vastutusotsuse andmisel väita, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Sharkst, vaid müüja oli tundmatu kolmas isik. Selline järeldus oleks ebamäärane ja oletuslik.

Kohtuistungil I.K. kinnitas, et OÜ Sharks müüs kütust OÜ-le Coralseed. Nimetatud isiku ütlus on usaldusväärne, kuna kütuse soetamist ja suhtlemist müügitehingutega seonduvalt just I.K.ga kinnitasid kaebajad ning I.K. tundis ära OÜ Telfer Grupp tolleaegse autojuht R.L.. R.L. kinnitas, et ta nägi I.K.t kütuse ümberpumpamise juures. Kaebaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et OÜ Sharkst pangakontolt nähtuvad rahade laekumised äriühingutelt Nordic Oil OÜ, Linnakütus OÜ ja Lavitrans OÜ. Tegemist oli kütuse valdkonnas tegutsevate äriühingutega.

I.K.le meenus, et OÜ Sharkst on kütust müünud ka Nordic Oil OÜ-le ja Linnakütus OÜ-le. Nordic Oil OÜ-st tundis ta juhatuse liiget R. Z.it. Maksuhaldur ei ole OÜ Sharkst poolt kütuse müüki nendele äriühingutele välistanud ega esitanud tõendeid, et kütuse müüki ei ole toimunud. Sellest tulenevalt maksuhaldur põhjendamatult väidab, et OÜ Sharkst ei ole kütust müünud. Maksuhaldur ei ole kõrvaldanud kahtlust, et OÜ Sharkst ikkagi kütust müüs. Kaebajad leiavad, et maksuhalduri väide, et sularahas kütuse soetamine ei ole usutav, on vastuolus ka maksuhalduri järeldusega, et kütus oli olemas ja selle müüs keegi kolmas, st ka sellisel juhul tuleb eeldada, et kütus soetati sularaha eest.

Kaebajad leiavad, et nende seisukohti teotab ka Riigikohtu lahendi 3-3-1-81-12. Riigikohus lahendis nr 3-3-1-81-12 selgitas, et „eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest. Maksuhalduri ja kohtute seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla, on ebamäärasuse tõttu asjassepuutumatu.

Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki.“ Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur eristanud, kas müüja tegelikult ettevõtluses ei osalenud või kas müüja on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt. Maksuhalduri järeldus OÜ Sharkst majandustegevuse puudumisest on ebamäärane ja vastuolus käibemaksuseaduse, direktiivi ja kohtupraktikaga.

Majandustegevus on Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi direktiiv) art 9 lg-s 1 määratletud õigusmõiste ning käibemaksuasjades tuleb nimetatud määratlusest majandustegevuse mõiste käsitlemisel lähtuda. Majandustegevuse mõistele vastab KMS § 2 lg-s 2 sätestatud ettevõtluse mõiste. Direktiivi artikkel 9 lg-s 1 nimetatud majandustegevus on tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute mis tahes tegevus, muu hulgas ka materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

Euroopa Kohus on leidnud, et majandustegevuse mõistega on hõlmatud lai kohaldamisala ja selle mõiste objektiivne olemus selles mõttes, et tegevust käsitletakse iseseisvana, sõltumata selle eesmärkidest või tulemitest (vt 26. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 235/85: komisjon vs. Madalmaad, EKL 1987, lk 1471, punkt 8;

12. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C 260/98: komisjon vs. Kreeka, EKL 2000, lk I 6537, punkt 26, ja 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C 154/08: komisjon vs. Hispaania, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 89). Seega on tegemist majandustegevusena, kui see on kestev ja kui kaupu või teenust müüakse tasu eest, mille saab kauba või teenuse müüja. Euroopa Kohtu praktikast samuti tuleneb, et käibemaksu süsteemi raames eeldab maksustatav tehing poolte vahelist tehingut, mille raames on kokku lepitud hinnas või tasus (vt Euroopa Kohtu

1. aprilli 1982. aasta otsus kohtuasjas 89/81: Hong-Kong Trade Development Council, EKL 1982, lk 1277, punktid 9 ja 10, ning 3. märtsi 1994. aasta otsus kohtuasjas C 16/93: Tolsma, EKL 1994, lk I 743, punkt 12). Eeltoodust järeldub, et majandustegevuse mõistele on käibemaksu direktiivis antud detailne kirjeldus ning majandustegevuse mõiste täpsustamist või sisustamist ei ole delegeerinud liikmesriigile ega seaduse rakendajale. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega põhjendanud, et OÜ Sharkst poolt kauba võõrandamine ei olnud majandustegevus eelnimetatud direktiivi artikkel 9 lg 1 ja ettevõtlus KMS § 2 lg 2 tähenduses.

Samuti ei ole kaevatud otsuses osutatud tunnustele, mis välistavad OÜ Sharkst tegevuse käsitamist majandustegevusena (ettevõtlusena). Pole välistatud, et OÜ Sharkst üksnes käitus majandustegevuse korraldamisel õigusvastaselt. Tallinna Ringkonnakohus on 12.09.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-964 võtnud seisukoha, et äriühingu õigusvastane käitumine ei tähenda ettevõtluse puudumist. Selle võimaluse ja seisukohaga ei ole käesolevas asjas maksuhaldur arvestanud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebajad oleks tegelenud dokumentide võltsimisega ja saanud tagasi OÜ Sharkst pangakontole makstud raha.

I.K. kinnitas, et ta ei ole kaebajatele pangakontolt väljavõetud raha tagasi maksnud, vaid andis raha üle E. L.le, kes tegeles äriühingus kütuse hankega. Nimetatud isiku sai hiljem ka äriühingu osanikult ja juhatuse liikmeks. Seega, et tegemist on ettevõtluses tegeleva isikuga, kinnitab ka Läti maksuhaldurilt saadud päringu vastus, mille kohaselt E. L. oli seotud Läti äriühingutega SIA BL Nafta ja SIA Nidas. Ärinimes sõna „nafta“ osutab kütuse valdkonnale. Sellest võib järeldada, et E. L. oli tegev kütuse valdkonnas, mille tõttu on tõenäoline, et ta võis kütust hankida.

Maksuhaldur ei ole järelduste tegemisel ja kaebajate vastutusele võtmisel arvestanud Euroopa Kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Euroopa Kohus 21.07.2012.a otsuse liidetud kohtuasjades C-80/11 ja C-142/11: Mahagében kft resolutiivosa punktis 2 sedastas, et Direktiivi 2006/112 artiklit 167, artikli 168 punkti a, artikli 178 punkti a ja artiklit 273 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus siseriiklik meede, mille kohaselt ei luba maksuhaldur mahaarvamisõigust kasutada seetõttu, et maksukohustuslane ei ole teinud kindlaks, kas selle tehingu kohta koostatud arve väljastanud isik, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on maksukohustuslane, et tal on olemas asjaomane kaup ja tal on võimalik seda kaupa tarnida ning et ta on täitnud oma kohustuse tehingud deklareerida ja käibemaksu tasuda, või seetõttu, et sellel maksukohustuslasel ei ole lisaks nimetatud arvele muid dokumente, mis tõendaksid, et need kriteeriumid on täidetud, kuigi direktiivis 2006/112 mahaarvamisõiguse kasutamiseks kehtestatud sisulised ja vormilised tingimused on täidetud ja maksukohustuslasel ei ole teavet, mis annab alust kahtlustada, et arve väljastanud isik on toime pannud rikkumise või pettuse.

Peale selle Euroopa Kohus 6. detsembri 2012 otsuses kohtuasjas C-285/11: Bonik EOOD sedastas, et Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 2, 9, 14, 62, 63, 167, 168 ja 178 tuleb tõlgendada nii, et nendega on sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vastuolus see, kui maksukohustuslasel ei lubata kaubatarnelt käibemaksu maha arvata seetõttu, et seda kaubatarnet ei peeta – võttes arvesse pettust või rikkumist, mis pandi toime enne või pärast selle tehingu tegemist – tegelikult toimunuks, ilma et objektiivsete tõendite alusel oleks tuvastatud, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega – asjaolu, mis tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

Euroopa Kohus on leidnud, et kuna mahaarvamisõiguse lubamisest keeldumine on erand sellest aluspõhimõttest, mida nimetatud õigus endast kujutab, siis tuleb maksuhalduril esitada õiguslikult piisavad tõendid, mis lubavad järeldada, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud pettusega, mille pani toime tarnija või teine tarneahelas hiljem osalenud ettevõtja. Maksuhaldur ei ole piisavalt tõendeid kogunud ega tõendanud, et OÜ Carolseed oli teadlik tarneahelas toimunud pettusest.

Tõendamata on ka see, et sellest oleks teadnud kaebajad ning nad oleks saanud sellest pettusest majanduslikku kasu. Kaebaja märgib, et käesoleval juhul ei ole vastutuse aluseks võimalik puudused dokumentides. Puuduseks ei saa pidada seda, et müüja ei ole märkinud saatelehele seda, kas tegemist on talvise või suvise diisliga. Kuna vaidlus kütuse saamise osas puudub, siis ei ole nimetatud asjaolu määrava tähendusega. Kaebaja vormistas dokumendid nõuetekohaselt. Tuleb märkida, et tulenevalt VKS §-st 6 peab saatedokumendid kütuse müügil vormistama müüja.

Seega vastutab saatedokumendil olevate andmete eest müüja, mitte aga ostja. Samuti ei ole puudused saatedokumendil tekitanud kahtlust kütuse saamises, mis võimaldab pidada tehtud soetust ettevõtlusega seotuks. Saadud kütuse kvaliteet vastas nõuetele. Samuti on dokumendid vormistatud viisil, mis selles valdkonnas tavapärane. R.L. selgitas, milliste dokumentide alusel ta kütust vedas. Selleks dokumendiks oli OÜ Coralseed väljastatud saatelehed. Saatelehel oli ka kütuse vastuvõtnud OÜ Telfer Grupp esindaja allkiri. Kaebaja juhib ka tähelepanu sellele, et OÜ Coralseed maksumenetluses A.

Š. ütlused kinnitavad, et Koplis Scantransi terminali lähedal on ta käinud kütust peale laadimas. Laadib ta kütuse peale teiselt kütuse autolt või terminalist. Tavaliselt ta paneb saatelehele oma allkirja. Kaebaja märgib, et antud juhul anti autojuhile kõik dokumendid kaasa ning OÜ Coralseed juhatuse liige allkirjastas ise saatelehed, mida kinnitavad allkirjad saatelehel. A. Š. samuti kinnitas, et ta on vedanud kütuse Huljale Telfer Grupile. Kaebaja märgib, et ka revidentide poolt tehtud vaatlus kinnitab, et Nõlva tn võis kütuse ümberlaadimine toimuda (vt vaatluse protokoll, 22.09.2009, vastuse lisa nr 31).

Maksuhaldur esitas kohtule andmed selle kohta, et perioodi 01.05.2007 kuni 31.03.2008 kohta ei ole MTA Sharkst OÜ- le teinud maksuotsuseid. 15.05.2008 otsusega nr 230088 (lisa) on isik kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. MTA leidis, et Sharkst OÜ ei esitanud ühtegi majandustehingut kajastavat originaaldokumenti. Analüüsides pankadelt saadud vastust MTA päringutele leidis maksuhaldur, et pangakontode väljavõttest ei selgu, mille eest on laekunud summad Sharkst OÜ arveldusarvel ning äriühing ei ole loonud maksuhaldurile reaalset võimalust selgituste saamiseks.

Sharkst OÜ pangakontodele laekunud raha on võetud välja sularahas. MTA leidis, et kuna ettevõtte poolt tehtud väljamaksete kohta ei ole maksukohustuslane esitanud ühtegi tõendit, siis maksuhalduril on alust arvata, et väljamaksete näol ei ole tegemist ettevõtlusega seotud kulutustega, samuti ei deklareeri äriühingväljamakseid töötajatele. MTA leidis, et puudub alus arvata, et Sharkst OÜ tegeleb ettevõtlusega ja seega otsustas äriühingu KMKR-st kustutada. Samas maksuhaldur ei ole pöördunud teiste kütuse eest tasunud äriühingute poole ega seadnud kahtluse alla nende poolt rahade tasumise alust ja õiguspärasust.

Jääb ebaselgeks, mispärast OÜ-d Coralseed koheldakse võrreldes teiste ostjatega teisti. Kaebaja soovis ka üle kuulata teiste kütuse ostjate endised juhatuse liikmed, kohus jättis taotluse rahuldamata ning ei rahuldanud korduvat ülekuulamise taotlust ka pärast vastuväite esitamist. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks seda, et kaebaja tõendaks täiendavalt, et OÜ-l Sharkst oli majandustegevus ja ta tegeles kütuse müügiga. Sellises olukorras on ebamõistlik eeldada, et kaebajad olid teadlikud, et OÜ Sharkst puudus majandustegevus.

Kui äriühing müüb kaupu, siis ei ole võimalik ostjal ette näha ega tuvastada, kas konkreetne tehing on äriühingu majandustegevus või mitte. Eeltoodust tulenevalt kaebajad leiavad, et vastutusotsus ei vasta MKS § 46 lg-s 2 ja lg-s 3 sätestatud nõuetele. Samuti ei ole otsuse tegemisel järgitud MKS §

95 lg-s 2 sätestatut, kuna vastutusotsuses ei selgu, miks kaebajad vastutavad OÜ Coralseed käibemaksuvõla eest. Kaebuse esitajad taotlevad vastutusotsuse tühistamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks.

Vastustaja: MTA peab vastutusotsust õiguspäraseks ning vaidleb kaebusele vastu. Maksustamisperioodi 01.05.2007 kuni 31.03.2008 kohta tehtud 21.12.2009 maksuotsuse nr 12.2- 3/5879-9 (maksuotsus) kohaselt ei soetanud OÜ Coralseed kütust Sharkst OÜ-lt, arve ei vasta nõuetele ja puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. OÜ Sharkst on arvevabrik, ta ei saanud olla kütuse müüjaks ja OÜ Coralseed oli sellest teadlik. Maksuhaldur määras maksukohustusena käibemaksu summas 156 932,10 eurot. Haldusasjas nr 3-10-915 kinnitasid Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus MTA järeldusi, maksuotsus jõustus.

OÜ-lt Coralseed ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja MTA vastutusotsusega kohustati OÜ Coralseed juhatuse liikmeid solidaarselt äriühingu maksuvõlga tasuma. Mõlema isiku puhul tuvastas maksuhaldur tahtliku ja teadliku juhatuse liikme kohustuste rikkumise, mis seisnes eelkõige äriühingu nimel teadlikult valedeklaratsioonide esitamises eesmärgiga suurendada äriühingu sisendkäibemaksu. Järgnevalt põhjendab vastustaja, miks Coralseed OÜ ja Sharkst OÜ vahelisi tehinguid ei toimunud ja miks S.P. ja V.Š. on juhatuse liikme kohustusi tahtlikult rikkunud.

Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 on praeguses kohtuvaidluses tõendamiskoormus kaebajal, mitte vastustajal. Riigikohus on leidnud (3-3-1-81-12 p 16; 3-3-1-34-07 p-d 11-13), et kui MTA haldusakt on nõuetekohaselt motiveeritud, tuleb maksukohustuslasel hiljem endal tõendada ekslikkust maksusumma määramisel. MTA hinnangul ei ole kaebajad täitnud tõendamiskoormust nõuetekohaselt ega esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses või vastutusotsuses toodud järeldusi või kinnitaksid usaldusväärselt maksumenetluses kogutud tõendite ebausaldusväärsust.

Vastuolulised seletused on tõenditena ebausaldusväärsed ja ei lükka ümber maksuhalduri seisukohti, mis on olnud maksustamise aluseks (3-3-1-32-09 p 20). Käesoleval juhul on tehingutega seotud isikute ütlused vastuolulised ja seetõttu ei lükka ümber vastutusotsuse ega maksuotsuse järeldusi. OÜ Coralseed vaidlustas talle tehtud maksuotsuse kohtus – nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus leidsid (otsused jõustunud), et OÜ Coralseed väidetav tehingupartner Sharkst OÜ- l puudus majandustegevuse läbiviimiseks kindel ja kättesaadav asukoht, töötajaskond, põhivara ja seesugune äriühing ei suudaks pakkuda nii palju erinevaid kaupu ja teenuseid, mistõttu kohtud nõustusid maksuhalduriga, et Sharkst OÜ kohta tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks ehk nn arvevabrikule.

Analüüsides ka I.K. tegevust ja rolli Sharkst OÜ juhatuse liikmena, leidsid kohtud, et OÜ Sharkst ei saanud kaebajale diiselkütust müüa. Tuginedes mitmete kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustele, puudulikule tehinguga seotud dokumentatsioonile ja juhatuse liikmete poolt tehingupartneritest ja tehinguga seotud asjaoludest puudulikele teadmistele, leidis kinnitust, et OÜ Coralseed tahtlikult ja hoolsuskohustust rikkudes sõlmis tehinguid sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-10-915 on ka käesolevas asjas kaalukateks tõenditeks ja MTA hinnangul puudub võimalus ja vajadus juba tuvastatud asjaolusid ümber hinnata.

Järgnevalt selgitab vastustaja enda seisukohta seoses maksuotsuse aluseks olevate asjaolude ja tõenditega, mis ühtlasi kinnitab vastutusotsuse õiguspärasust, st V.Š. ja S.P.i poolset teadlikku ja tahtlikku juhatuse liikmete kohustuste rikkumist. Vastustaja möönab, et kütus võis põhimõtteliselt olemas olla ja OÜ Coralseed juhatuse liikmed võisid mingisuguse kütuse kogusega kokku puutuda, sest isikute seletustest (sh kohtuistungil) nähtub, et nad olid olnud kütuse pumpamise juures Tallinnas Nõlva tänaval Kopli linnaosas. Samas on kütuse kuuluvus OÜ-le Coralseed väga kaheldav, sest juhatuse liikmete poolt kohtumenetluses antud seletustest nähtub omaksvõtt, et kütust füüsilisel kujul OÜ-l Coralseed ei olnud, vaid see liikus nende väidetel otse tarnijalt hankijale.

Samas ei osanud ka I.K. anda selget vastust küsimusele, kust Sharkst OÜ kütust soetas, sest sellega pidavat tegelema E.L., kes aga ei olnud isegi Sharkst OÜ juhatuse liige ega osanik ja oli maksuhaldurile ning Läti maksuhaldurile kättesaamatu. Samuti ei osanud OÜ Coralseed juhatuse liikmed anda üheselt mõistetavat vastust küsimusele, kas ning millisel hetkel sai OÜ Coralseed kütuse omanikuks. Isegi kui kütus oli OÜ-l Coralseed edasimüügiks Telfer Grupp OÜ-le (väidetav OÜ Coralseed hankija), on maksuhalduri seisukohast kütuse müüjaks OÜ-le Coralseed tundmatu kolmas isik, mis maksustamist ei välista.

Maksustamisel omab tähtsust, et kütuse müüjaks OÜ-le Coralseed ei saanud olla Sharkst OÜ ja OÜ Coralseed oli sellest teadlik. See, kas kütus oli olemas või kas see on liikunud kolmandale isikule OÜ-le Telfer Grupp, pole asjas määravat tähtsust. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õiguse tekkimine (Käibemaksuseaduse § 31 lg 1, § 29 lg 1, § 24) eeldab, et ostja saab olemasoleva kütuse just nõuetekohasel arvel (KMS § 37) märgitud müüjalt. Siinkohal rõhutab vastustaja, et tegeliku müüja väljaselgitamise kohustust, kui see asjas kogutud tõenditest ei nähtud, MTA-l või halduskohtul ei ole, sest selle välja selgitamine on ülemäära keeruline või isegi võimatu (3-3-1-50-03).

Kui tegelik müüja kogutud tõenditest nähtuks, ei tohiks seda kõrvale jätta, kuid praegusel juhul ei nähtu tegelik kütuse müüja OÜ-le Coralseed kogutud tõenditest. Sharkst OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus. Äriühing ei asu juriidilisel aadressil; äriühingu esitatud deklaratsioonidel olid deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaks ja sisendkäibemaks enam-vähem võrdsed, kuid pangakontodelt ei nähtu tasumisi hankijatele ettevõtluse tarbeks kaupade ega teenuste soetamise eest, mis annaksid õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks;

äriühingu pangakontodel ei ole kajastatud töötajatele palga maksmist, tasutud rendija telefonikulude ega muude tavapärase majandustegevusega ettevõttele iseloomulike kulutuste eest; äriühingu kontodele erinevate äriühingute poolt kantud summad kokku miljonites kroonides on võetud välja samal või järgmisel päeval arvelduskontolt sularahas I.K. poolt või pangakaartidega sularahaautomaatidest; erinevatele äriühingutele on väljastatud arveid väga erinevate kaupade ja teenuste eest (lihvimistööd, kütus, mööblija keerdtrepi paigaldus, kaupluse lao koristus, õlitõrjevahendid, vahuaine, reostusmatid).

Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-10-915, et Sharkst OÜ on arvevabrik (vt otsuse p 14, kohtuotsus esitatud vastusena kohtunõudele 20.09.2013). Lisaks Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tõendab Sharkst OÜ majandustegevuse puudumist Sharkst OÜ arvelduskonto väljavõtted ja vastused pankadelt (vastus kaebusele lisa 51, 42, 44, 46, 47, 48, 50, 53), puudulikult vormistatud saatelehed (lisa lisad 17-21), 22.09.2009 vaatlusprotokoll (lisa 31) ja I.K. ütlused (vastus kaebusele lisa 78, haldusasja nr 3-10-

915 kohtuistungi protokoll, käesolevas haldusasjas toimunud 28.11.2013 kohtuistungi protokoll). Samuti, Sharkst OÜ ei esitanud ühtegi tõendit ettevõtlusega tegelemise kohta, mistõttu ta kustutati käibemaksukohustuslaste registrist (MTA 31.10.2013 vastus kohtunõudele), Sharkst OÜ on kustutatud ka äriregistrist. Vastustaja hinnangul on I.K. isik, kes on värvatud Sharkst OÜ juhatuse liikmeks maksupettuste toimepanemiseks. Isiku enda selgituste kohaselt on ta Sharkst OÜ-s majandustegevusega vaid piiratud kujul kokku puutunud (arvete allkirjastamine, raha väljavõtmine ja edastamine) ja ülejäänud juhtimine oli kõik E. L. teha.

Läti kodanik E. L. ei olnud Eesti maksuhaldurile ega Läti maksuhaldurile kättesaadav. MTA juhib tähelepanu, et suuremal osal ajast, mil väidetavalt toimusid Coralseed OÜ tehingud Sharkst OÜga, E. L. ei olnud isegi Sharkst OÜ juhatuse liige ega osanik. Ta sai juhatuse liikmeks alles 18.02.2008. Eelnev kinnitab, et Sharkst OÜ on loodud tundmatute isikute poolt maksupettuste toimepanemise eesmärgiga, mille juhatusse värvati isik, kes ise ka ei teadnud mitte midagi äriühingu juhtimisest, veel vähem tehingutest OÜ-ga Coralseed. Eelnevat tõendavad I.K. maksumenetluses antud seletused (vastus kaebusele lisa 78), haldusasjas nr 3-10-915 antud seletused (protokoll esitatud vastusena kohtunõudele 20.09.2013), käesolevas asjas toimunud kohtuistungil antud seletused (28.11.2013 kohtuistungi protokoll), MTA päring Läti maksuhaldurile ja Läti maksuhalduri vastus (vastus kaebusele lisad 54-55).

Kütuse käitlemise aruannete (vastus kaebusele lisa 77) kohaselt on Sharkst OÜ soetanud kütust kokku 4 564 940 liitrit. Sharkst OÜ pangakonto (vastus kaebusele lisa 51) kinnitab, et Sharkst OÜ pole tasunud kütuse soetamise eest, vaid OÜ Coralseed poolt kantud raha on võetud välja sularahas. Pole eluliselt usutav, et 4,5 miljonit liitrit kütust on soetatud sularaha eest. Ka I.K. ütles, et ta arvas, et „asi käib rohkem ülekandega.“ (28.10.2013 protokolli lk 7). Samuti, vedelkütuse seaduse § 4 lg 4 järgi on sellise müügi puhul keelatud sularahaga arveldamine, arveldamine peab toimuma läbi panga.

Sularahaga arveldamine viitab sellele, et kütuse käitlemise aruannetes on esitatud valeandmeid. Eelnev kinnitab omakorda, et Sharkst OÜ-l ei ole kunagi kütust olnud. Pole eluliselt usutav ega tavapärane, et äriühingule soetab kütust sularaha eest äriühinguga registriliselt mitte seotud isik, kes koos oma sõpradega võtab kütuseäriga tegelevalt äriühingult vastu 500 000 või 700

000 krooni (I.K. ütlused E. L. ja tema sõprade kohta, 28.10.2013 kohtuistungi protokoll lk 8). S.P. ütles, et tema andis I.K.le juhtnööre, kus ning millal ümberlaadimine toimub (vastus kaebusele lisa 30 lk 3). Samas ütles I.K., et kütuse transpordiga ei tegelenud tema, vaid E. L. (lisa 78). 28.10.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas I.K., et ta on viibinud kütuse ümberpumpamise juures, kuid ütles, et kaubaks oli bensiin (28.10.2013 protokolli lk 4). Samas saatelehtede (vastus kaebusele lisad 17-21) kohaselt oli kaubaks „diislikütus euro“ (vastus kaebusele lisa 17 lk 2).

Isegi kui tehingutega seotud isikud käisid kütuse ümberpumpamise juures, ei olnud nad teadlikud kauba olemusest ega sellest, kellelt kellele tegelikult kütus liikus. Lisaks esineb vastuolu S.P.i seletustes, et kütus liigub otse tarbijalt hankijale (vastus kaebusele lisa lisa 27 lk 1) seletusega, et kütus liigub hankija Telfer Grupp autoga (vastus kaebusele lisa 30 lk 1). Kui isikute seletused on ebausaldusväärsed, tähendab see, et need seletused ei ole tõendina usaldusväärsed ega lükka ümber maksuhalduri seisukohti (3-3-1-32-09 p 20).

Veel, Sharkst OÜ-l puudusid kütuseveokid, tanklad jm põhivara peale osakapitali (28.10.2013 I.K. seletused, kohtuistungi protokolli lk 8), mis täiendavalt kinnitab, et Sharkst OÜ ei saanud olla kütuse müüjaks. OÜ Coralseed ja Sharkst OÜ vahelised arved-saatelehed (vastus kaebusele lisad 17-21) on vormistatud puudulikult, puudusid kirjalikud lepingud. Samas vormistatakse tavapäraselt suuremahuliste tehingute puhul kirjalikud lepingud, et näiteks välistada tsiviilõiguslikke kahjunõudeid ja tõendada tehingute toimumist, kui vastavad ametkonnad tõendeid nõuavad.

Dokumentidel puudub märge, kas tegemist oli talvise või suvise diiselkütusega, kuigi see on vedelkütuse seaduse järgi nõutav; puuduvad kütust iseloomustavad näitajad; diiselkütuse asemel on märgitud „diislikütus“; Telfer Grupp autojuhi R.L. nime juures oli allkiri, mida R.L. 28.10.2013 kohtuistungil omaks ei tunnistanud (protokolli lk 3); I.K. sõnul (28.10.2013 kohtuistungi protokolli lk 6) ei sõlmitud OÜ Coralseed ja Sharkst OÜ vahel lepinguid, mis maksuhalduri arvates on nii suuremahuliste tehingute puhul tavapärane; S.P. ütles, et ta ei mäleta Sharkst OÜ ja OÜ Coralseed vahelisi lepinguid (28.10.2013 kohtuistungi protokolli lk 9;

V.Š. ei mäletanud OÜ Coralseed ja Sharkst OÜ vaheliste lepingute olemasolust (28.10.2013 kohtuistungi protokolli lk 11). Puudub igasugune kirjavahetus, mis tõendaks, et isikud üldse omavahel seoses kütusetehingutega suhelnud oleksid. Ka Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3- 10-915 punktis 20-21 ja tuginedes Vedelkütuse seaduse § 6 lg-le 1 ning § 6 lg 2 p-le 3, et puudulik saatedokumentide vormistamine osundab sellele, et tehingu pooled pole kütuse saatedokumente oluliseks pidanud, mis on tavapäratu. OÜ Coralseed esindajad ei tundnud maksuhaldurile maksumenetluses seletusi andes Sharkst OÜ esindajat I.K.t üheselt ära.

Näiteks S.P. ütles maksuhaldurile 21.05.2008, et Sharkst OÜ esindaja nimi on Mark (vastus kaebusele lisa 27), samas 28.10.2013 (viis aastat hiljem) suutis S.P. kohtuistungil I.K. nime kergesti meelde tuletada. Pole eluliselt usutav, et isiku mälu viie aastaga toimunud sündmustest paraneb ja seetõttu ei ole vastustaja hinnangul S.P.i 28.10.2013 ütlused usaldusväärsed. Maksuhaldur näitas kaebajatele maksumenetluses I.K. fotot, millelt kaebajad teda ära ei tundnud. 28.10.2013 kohtuistungil ütles S.P., et foto kvaliteet ei võimaldanud isegi aru saad, kas fotol on naine või mees, kuid MTA hinnangul on see ilmselgelt näide, et kohtuistungil üritas S.P. tahtlikult näidata maksuhalduri tegevust halvas valguses, sest foto kvaliteet pole ilmselgelt halb – selle kinnituseks – kolmas isik H.

V. tundis I.K. fotolt hõlpsalt ära (lisa 80 koos fotoga). Arvestades asjaolu, et OÜ Coralseed pidas oma peamiseks partneriks Sharkst OÜ-d (28.10.2013 kohtuistungi protokolli lk 9) ja S.P.i sõnade kohaselt käisid ärikohtumised tavaliselt kohvikus, kuid I.K.ga kohvikus ei kohtutud (protokolli lk 10), oleks olnud tavapärane, et nii suuremahuliste tehingute tegelikul toimumisel oleksid isikud üksteisest rohkem teadnud, näiteks eesnime mäletanud. Samuti puuduvad tõendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta (nt e-kirjad). Ka Ringkonnakohus leidis asjas nr 3-10-915 punktis 18, et maksuhaldur leiab õigesti, et tavapärases äris omatakse olulise hankija esindaja kohta enam teavet.

Eelnevat kokku võttes leiab vastustaja, et Coralseed OÜ ja Sharkst OÜ vahel ei toimunud tehinguid. Sharkst OÜ oli arvevabrik, ta ei saanud olla kütuse müüjaks, millest OÜ Coralseed oli teadlik. Vaatamata sellele deklareeris OÜ Coralseed maksudeklaratsioonides vastavad tehingud, püüdes seeläbi kunstlikult suurendada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Valedeklaratsioonide esitamine saab Riigikohtu praktika kinnitusel olla ainult tahtlik (3-3-1-62-06, 3-3-1-54-01). Kaebajad on kinnitanud, et nemad tegelesid vaidlusaluse perioodi vältel aktiivselt OÜ Coralseed majandustegevuse juhtimisega ja Sharkst OÜ-ga seotud tehingutega.

Ühes faktiga, et nad olid OÜ Coralseed juhatuse liikmed ja tuginedes eelnevalt seletatule seoses Sharkst OÜ tehingutega, on juba see piisav näitamaks nende vastutust. Käesolevas asjas saab vastustaja arvates MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ning § 96 lg 1 eelduste täidetust hinnata subjektiivsete kaalutluste alusel (mõlemad kaebajad on tunnistanud enda poolset äriühingu aktiivset juhtimist ja raamatupidajale dokumentide andmist), kuid eelkõige faktiliste asjaolude pinnalt. Nii on Riigikohus leidnud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü tuvastamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (3-3-1- 23-12 p 20).

V.Š. on tahtlikult kajastanud OÜ Coralseed raamatupidamises tehinguid, mida ei ole tegelikult toimunud, mistõttu on OÜ Coralseed esitanud valedeklaratsioone. V.Š. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mida maksuhaldur kirjeldas täpsemini vastutusotsuse lehekülgedel 10-12. V.Š. oli OÜ Coralseed osanik ja juhatuse liige vaidlusaluste tehingute perioodil; V.Š. on öelnud, et tema suhtles Sharkst OÜ-ga ja kirjeldas, et arveid allkirjastasid ning pangaülekandeid tegid kõik juhatuse liikmed (27.11.2008 seletused, vastus kaebusele lisa 28; 12.06.2012 seletused, vastus kaebusele lisa II-7, 28.10.2013 seletused);

D. T. ütles, et rohkem tegelesid V.Š. ja S.P. äriühingu juhtimisega, näiteks oli neil õigus avada seifi (vastus kaebusele lisa 29 lk 1, lk 4); V.Š. allkirjastas vaidlusaluse tehinguga seotud arveid ja saatelehti (vastus kaebusele lisa II-7 lk 1, lisa 17 lk 9); V.Š. pääses ligi OÜ Coralseed pangakontodele (vastus kaebusele lisad 27-28, 12-16, II-7-8), S.P. ütles, et kõikidel juhatuse liikmetel on juurdepääs arvelduskontodele ja ka V.Š. tegeleb pangaülekannetega (vastus kaebusele lisa 30 lk 1); OÜ Coralseed ajutise halduri Toomas Saarma arvamuse ja tööaruande kohaselt olid OÜ Coralseed arvelduskontoga seotud ka V.Š. neli deebetkaarti (vastus kaebusele lisa II-11 lk 3).

Eelnev kinnitab, et V.Š. puhul on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. S.P. on tahtlikult kajastanud OÜ Coralseed raamatupidamises tehinguid, mida ei ole tegelikult toimunud, mistõttu on OÜ Coralseed esitanud valedeklaratsioone. S.P. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mida maksuhaldur kirjeldas täpsemini vastutusotsuse lehekülgedel 12-13. S.P. oli OÜ Coralseed osanik ja juhatuse liige vaidlusaluste tehingute perioodil; V.Š. on teise juhatuse liikmena öelnud, et ka S.P. suhtles Sharkst OÜ-ga ja kirjeldas, et arveid allkirjastasid ning pangaülekandeid tegid kõik juhatuse liikmed, seega ka S.P. (27.11.2008 seletused, vastus kaebusele lisa 28; 12.06.2012 seletused, vastus kaebusele lisa II-7, 28.10.2013 seletused);

S.P. ütles ka ise, et kõikidel juhatuse liikmetel on juurdepääs arvelduskontodele ja ka tema tegeleb pangaülekannetega. Samuti ütles S.P., et tema andis juhtnööre I.K.le (vastus kaebusele lisa 30, 27 lk 1); D. T. ütles, et rohkem tegelesid V.Š. ja S.P. äriühingu juhtimisega, näiteks oli neil õigus avada seifi (vastus kaebusele lisa

29 lk 1, lk 4); S.P. allkirjastas vaidlusaluse tehinguga seotud arveid ja saatelehti (vastus kaebusele lisa 27 lk 4, lisa 18 lk 3); S.P.il oli ligipääs OÜ Coralseed pangakontodele (vastus kaebusele lisad vastus kaebusele lisad 27-28, 12-16, II-7-8); OÜ Coralseed ajutise halduri Toomas Saarma arvamuse ja tööaruande kohaselt olid OÜ Coralseed arvelduskontoga seotud ka S.P. kaks deebetkaarti. Aruande kohaselt oli S.P. OÜ Coralseed sõiduki kasutajaks (vastus kaebusele lisa II-

11 lk 4). Eelnev kinnitab, et S.P.i puhul on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. MTA ei pea võimalikuks üle kanda pretsedendiõigusega loodud ja maksuotsuses kasutatavaid mõisteid „teadis“ või „pidi teadma“ vastutusotsusele, kus küsimuseks on eraldiseisvate füüsiliste isikute süü kvalifitseerimine, mis tuleneb seadusest – „hooletus“, „raske hooletus“ või „tahtlus“. Vastutusotsuses tuleb isikute süü eraldi tuvastada (3-3-1-41-05 p-d 12-13). Ka Riigikohus on varasemalt kasutanud mõisteid „teadis“ ja „pidi teadma“ erineval kujul ebajärjepidevalt. Näiteks on asjas nr 3-3-1-74-09 p-s 11 järeldatud, et maksukohustuslane „pidi teadma“, järelikult ta „ikkagi teadis“. On ka kaasusi varasemast ajast, kus maksuhaldur on ise neid mõisteid ebajärjekindlalt kasutanud, kuid seda pole peetud põhjenduseks, miks maksuotsus tühistada (Base Metal, 3-11-1395 lk 10-11). Alles hiljutine kohtupraktika on liikunud suunal, et „teadis“ tähendab tahtlust (st ostja teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja) ja „pidi teadma“ tähendab hoolsuskohustuse rikkumist (kui ostja oleks täitnud hoolsuskohustust, siis ta oleks saanud teada, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja). Vastustaja arvates on kaebajate esindaja ilmselgelt üle tähtsustanud pretsedendiõigusega loodud termineid. Eelkõige on vastutusotsuse tegemiseks asjaolude ja tõendite kogum, mille pinnalt otsus kujuneb. MTA veendumusel ei tähenda maksuotsuses mõiste „pidi teadma“ kasutamine, et vastutusotsuses ei saa tuvastada tahtlust. Ka on analoogiliselt väärtegudega seotud kohtuasjades leitud, et kuigi väärteo puhul kvalifitseeriti isiku tegevus „hooletusest tulenevaks ettevaatamatuseks“, siis vastutusotsuses on täiesti lubatav ja võimalik kvalifitseerida sama isiku süü tahtluseks (3-07-1863 p 14). Järelikult on kaebaja väide, et käesoleval juhul ei saa vastutusotsuses „tahtlust“ tuvastada, sest maksuotsuses leiti, et ostja „pidi teadma“, otsitud. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning palub jätta see rahuldamata, samuti jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud poolte suulisi, sh kaebuse esitajate vande all antud, selgitusi, tunnistajate ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud nii suulisi kui kirjalikke tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Maksustamisperioodi 01.05.2007 kuni 31.03.2008 kohta tehtud 21.12.2009 maksuotsuse nr 12.2- 3/5879-9 kohaselt ei soetanud OÜ Coralseed kütust OÜ-lt Sharkst ning äriühingul puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Otsuses märgitakse, et Sharkst OÜ on arvevabrik ja ei saanud olla kütuse müüjaks ning OÜ Coralseed oli sellest teadlik. Maksuhaldur määras maksukohustusena OÜ-le Coralseed käibemaksu summas 156 932,10 eurot. Haldusasjas nr 3-10-

915 kinnitasid Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus maksuhalduri järeldusi, eelnimetatud maksuotsus on jõustunud. Kohus käesolevas kohtuvaidluses ei hakka jõustunud kohtulahendites tuvastatud asjaolusid ümber hindama. Kaebaja pool ei ole kohtule täiendavalt esitanud selliseid tõendeid, mille alusel peaks kohus selles asjas hakkama hindama juba eelnevas kohtuasjas tuvastatud asjaolusid teisiti, kui seda tegi kohus haldusasja nr 3-10-915 raames.

Maksuhalduri kinnitusel OÜ-lt Coralseed maksuvõlga ei õnnestunud sisse nõuda. Sellest tulenevalt Maksu-ja Tolliamet (MTA) kohustas käesolevas asjas vaidlustatud vastutusotsusega OÜ Coralseed juhatuse liikmeid S.P.i ja V.Š.t solidaarselt tasuma äriühingu maksuvõlga. Mõlema isiku puhul tuvastas maksuhaldur tahtliku ja teadliku juhatuse liikme kohustuste rikkumise, mis seisnes eelkõige äriühingu nimel teadlikult valedeklaratsioonide esitamises eesmärgiga suurendada äriühingu sisendkäibemaksu.

Kaebaja pool väidab, maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebajad oleks teadnud või pidid tehingute tegemisel teadma, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Sharkst. Kaebajate arvates maksuhaldur põhjendamatult väidab, et OÜ Sharkst ei ole kütust müünud ning maksuhaldur ei ole kõrvaldanud kahtlust, et OÜ Sharkst ikkagi kütust müüs. Kaebajad leiavad, et maksuhaldur ei ole piisavalt tõendeid kogunud ega tõendanud, et OÜ Coralseed oli teadlik tarneahelas toimunud pettusest ning tõendamata on ka see, et sellest oleksid olnud teadlikud S.P. ja V.Š., kes oleks saanud sellest pettusest majanduslikku kasu. Kohus kaebaja sellekohaste väidetega ei nõustu. Kohtu arvates maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses, sh kohtule antud selgitustes, piisavalt põhjendanud oma seisukohti, mis on selged ja arusaadavad ning toetuvad maksumenetluses kogutud tõenditele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 4 kohaselt varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-10-915 leidsid (kohtuotsused on jõustunud), et OÜ Coralseed väidetaval tehingupartneril OÜ-l Sharkst puudus majandustegevuse läbiviimiseks kindel ja kättesaadav asukoht, töötajaskond, põhivara ja seesugune äriühing ei suudaks pakkuda nii palju erinevaid kaupu ja teenuseid, mistõttu kohtud nõustusid maksuhalduriga, et Sharkst OÜ kohta tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks ehk nn arvevabrikule. Kohus siinkohal märgib, et äriühingu tegevust juhivad selle juhatuse liikmed, kes on ühtlasi ka äriühingu seaduslikud esindajad. Seega peavad nad äriühingus toimuvaga väga hästi kursis olema. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et OÜ Coralseed seaduslikud esindajad olid teadlikud, et OÜ Sharkst on nn arvevabrik ning ei saanud olla kütuse müüjaks.

Kohus kuulas 28.10.2013 toimunud kohtuistungil vande all üle tunnistajad R.L. ja I.K. ning võttis vande all seletused OÜ Coralseed seaduslikelt esindajatelt S.P.ilt ja V.Š.lt.

Tunnistaja R.L. (OÜ Telfer Grupp autojuht) ütluste kohaselt tunneb ta kaebajaid umbes 6-7 aastat, kui ta töötas OÜ-s Telfer Grupp. Ta vedas diiselkütust, kui töötas OÜ-s Telfer Grupp autojuhina, firma esinduõigust tal ei olnud. Tema vedas kütust OÜ-le Telfer Grupp. Saatelehed sai kaebajatelt. Kütuse päritolust ei teadnud ta midagi. Tunnistaja kinnitas kohtus, et need seletused, mis ta andis maksuhaldurile, on õiged. Tunnistaja I.K. (OÜ Sharkst juhatuse liige) ütluste kohaselt tunneb ta S.P.it ja Valeri nimelist isikut, kelle perekonnanime ta ei mäletanud, kuigi Valeriga suhtles ta väidetavalt rohkem. Tunneb neid seoses kütuse müügiga, umbes 2007 suvest või sügisest, OÜ Sharkst kaudu, kelle juhatuse liige ja ainuomanik ta oli alates suve algusest 2007 kuni veebruarini 2008, kui müüs OÜ Sharkst maha E. L., kes oli tema tuttav juba enne OÜ Šharkst omandamist. Kui ta oli töötu pakkus E. L. talle tööd OÜ-s Sharkst. E. L. on lätlane ja elab Riias. Peale 2008 läks firma E. L. ainuomandisse. Tema sai dokumendid E. L. käest ja viis need tavaliselt Nõlva tn-le. Tavapäraselt helistas talle E. L., ütles orienteeruva aja, millal kütus peaks kohale jõudma. Siis võttis I.K. OÜ-ga Coralseed ühendust ja leppis nendega kokku. Tunnistaja ei teadnud, kust veok tuli, kütuse päritolu ja täpset asukohta ta ei teadnud. I.K. väitel raamatupidamine käis läbi E. L. I.K. kinnitas kohtus, et OÜ-l Sharkst ei olnud töötajaid. Kütuseks oli I.K. väitel tavaline bensiin. Toimus ümberpumpamine ühest autost teise, st kui OÜ Sharkst kütus saabus Tallinnasse, siis pumbati see teise autosse, kelle firmale OÜ Coralseed juba edasi müüs. Dokumentide alusel aga pumbati OÜ-le Coralseed. Kelle firma autod need täpselt olid, seda tunnistaja ei teadnud. R.L.t nägi tunnistaja tihti seal territooriumil, I.K. arvates oli ta OÜ Coralseed autojuht. E. L. kaudu toimus dokumentide vormistamine. OÜ-l Sharkst kontorit ei olnud. Telliskivi tn postkontori postkast oli OÜ Sharkst postiaadressiks, see oli juriidilise isiku postiaadress, meiliaadress oli sharkst666@gmail.com, kuid meilivahetust oli vähe, telefoninumbriks oli OÜ-l Sharkst I.K. mobiilinumber. I.K. kinnitas kohtus, et need ütlused, mis ta andis maksuhaldurile, olid tõesed. Tunnistaja ütluste kohaselt kui raha liikus OÜ Sharkst pangakontole, siis pidi ta selle pangakontorist välja võtma ning E. L. üle andma, kui ta Tallinnasse tuli või saatis

E. L. tuttavate kaudu talle Lätti. I.K. võttis raha välja niipalju, kui E. L. käskis välja võtta ning andis talle raha käest kätte üle. Väidetavalt I.K. pidi seda tegema, kuna kütust E. L. ostab sularahaga. OÜ Sharksti pangakaart oli ka vahel E. L. käes, aga ta ei tea, kas E. L. võttis kaardiga raha pangast välja. Arvelduskontod olid OÜ-l Sharkst 3-s pangas (Nordea pank, Krediidipank ja Äripank), kõigi pankade kaardid olid I.K. käes. I.K. ütluste kohaselt ta viis deklaratsioonid maksuameti postkasti. Andmed sai ta E. L. käest ja deklaratsioonid täitis ise. E. L. käest sai ka dokumendid, mis viis MTA-sse, E. L. ise tõi need talle Tallinnasse. OÜ Coralseed käest sai I.K. autojuhi nime ja autonumbri ning need pidi ta edasi andma E. L.. I.K. ise dokumente ei koostanud, seda tegi E. L. I.K. väitel kaubaks oli ka diiselkütus, kuid põhikaup oli bensiin. Kauba nimetus oli dokumendis juba märgitud. E. L. helistas ja ütles talle, mis koguses, mis hinnas ja mis tuleb. Hinna määras E. L. I.K. helistas OÜ-le Coralseed ja ütles, millal auto saabub. I.K. kinnitas, et lepinguid ei vormistatud, olid ainult arved. OÜ Sharkst auto pumpas kütust OÜ Coralseed autosse. Kütuse päritolu tunnistaja ei teadnud. Maksuhaldurile sai öeldud, et pankadeks olid Hansapank, Sampo Pank ja Nordea Pank, kuna algselt olid kontod nendes pankades, kuid need pangad sulgesid arved. I.K. arvas varem, et asi käib rohkem ülekandega, kuid E. L. rääkis, et need, kellelt ta ostab kütust, on vene firmad ja nemad tahavad sularaha. I.K. võttis näiteks kontolt välja 700 000 krooni. Neil oli kokku lepitud, et saavad E. L. näiteks Coca Cola Plaza juures kokku, seal andis talle raha üle. I.K. väitel E. L. vajas sularaha. Mingid summad andis I.K. üle ka E. L. sõpradele üle - umbes 30 000 krooni. OÜ-l Sharkst puudus kontor, samuti kütuseveokid või tanklad. OÜ Sharkst põhivara koosseisu kuulus ainult kohustuslik tagatis 40 000 krooni ning peale osamaksu ei olnud äriühingul midagi.

Kaebuse esitaja seadusliku esindaja S.P.i ütluste kohaselt kaup toodi kohale OÜ-le Sharkst kuuluva transpordiga. Transpordi, millele toimus kütuse ümberpumpamine, tellis OÜ Telfer Grupp. Peale ümberpumpamist toimetati kütus sinna, kuhu käskis OÜ Telfer Grupp direktor (Kljain). OÜ Sharkst autolt pumbati kütus OÜ Telfer Grupp autole. Tehing toimus OÜ Sharkst ja OÜ Coralseedi vahel ning OÜ Coralseed ja OÜ Telfer Gurpp vahel. Füüsiliselt kütust OÜ Coralseed ei saanud, kütus läks otse OÜ-le Telfer Grupp. Ostu-müügi lepingud olid sõlmitud OÜ Coralseed ja OÜ Telfer Grupp vahel.

OÜ Sharkst vahel sõlmitud lepinguid S.P. ei mäletanud. OÜ Coralseed ei ladustastanud kütust. Kütuse üleandmisel vormistati saatelehed OÜ Sharkst ja OÜ Coralseed vahel. Kütuse üleandmisel või vastuvõtmisel S.P. ei kontrollinud midagi. Kütus, mida OÜ Coralseed soetas, müüdi OÜ-le Telfer Grupp. S.P. väitis kohtule, et E. L. Lätist ta ei tunne ja ei ole temaga suhelnud. S.P. väitis, et temale jäi see perekonnanimi lihtsalt meelde, sellepärast ta kohtuistungil oskas seda perekonnanime kohe välja öelda. Väidetavalt suhtles ta vaid I.K.ga OÜ-st Sharkst.

S.P.i väitel ta ei kontrollinud kütuse vastavust sertifikaatidele, millele oli viidatud saatelehtedel. OÜ Sharkst kontori asukohta S.P. ei teadnud. Väidetavalt soetas OÜ-lt Sharkst diiselkütust. I.K. fotot talle näidati MTA-s 2 korda, esimesel korral ta kahtles ja teisel korral tundis ära. S.P.ile teadaolevalt OÜ Sharkst esindaja oli I.K. ning et ta lihtsalt ajas maksuhalduri juures segamini, kui ütles OÜ Sharkst esindajaks isiku nimega Mark. Kütuseäriga hakkas S.P. väidetavalt tegelema, kui tutvus K.ga, kes on OÜ Telfer Grupp tegevdirektor.

Kaebuse esitaja seadusliku esindaja V.Š. ütluste kohaselt enne OÜ Coralseed asutamist tal kütuse valdkonnas kogemust ei olnud, teistel osanikel samuti ei olnud. OÜ Coralseed oli esimene äriühing, kus hakkasid tegelema kütuse ostu ja müügiga. OÜ Sharkst poolt vormistati saatelehed ja arved, kas oli ka ostu-müügi lepinguid vormistatud, seda ta ei mäletanud. OÜ Coralseed võttis kütust vastu OÜ-le Telfer Grupp kuuluva transpordiga. OÜ Coralseed kasutas OÜ Telfer Grupp transporti, kuna neil ei olnud oma transporti. OÜ Telfer Grupp poolt oli autojuhiks R.L., kellele ta andis saatelehe koos arvega üle.

V.Š. väitis, et Edmundsi nimelisest isikust on ta kuulnud MTA-s, kui seal küsiti temalt selle isiku kohta kohta. Edmundsi perekonnanime ta ei mäletanud (erinevalt S.P.ist). V.Š. väitel raamatupidaja vea tõttu kandis OÜ Sharkst OÜ-le Coralseed üle 21 800,39 krooni. Pangaülekandeid tegi OÜ-s Coralseed raamatupidaja. V.Š. väitis kohtule, et R.L.le andis juhtnööre K., samas ta ei osanud selgitada, miks ta MTA-s ütles, et R.L.le andsid juhtnööre OÜ Coralseed juhatuse liikmed. V.Š. ütluste kohaselt esialgu oli kütuse omanikuks OÜ Sharkst, siis OÜ Coralseed ja siis OÜ Telfer Grupp.

Saatelehtede üleandmise hetkel oli kütuse omanikuks OÜ Coralseed, kes oli kütuse omanikuks kuni 2 tundi, s.o seni kuni toimus kütuse pumpamine ühest veokist teise.

Kohus, võttes kokku ülaltoodud isikute ütlused, leiab, et need subjektiivsed ja kohati vastuolulised ütlused ei ole kohtu jaoks veenvad ja usutavad. Kohus toob mõned näited: I.K. väitis kohtule, et OÜ-s Sharkst tegeles aktiivselt äriühingu asjadega just E. L. ja seda ajal, kui tal õiguslikult puudus igasugune suhe OÜ-ga Sharkst (ei olnud esindaja/töötaja). Samas kui eeldada, et see tõepoolest nii ka oli, siis ei ole eluliselt usutav, et nii S.P. kui ka V.Š. polnud temast seoses OÜ-ga Sharkst midagi kuulnud (väidetavalt kuulsid esmakordselt tema nime alles MTA-s) ega temaga kordagi kohtunud (I.K. sõnul käis E. L. korduvalt Tallinnas nii dokumente toomas kui ka sularaha järel). V.Š. väitis kohtule, et R.L.le andis juhtnööre K. OÜ-st Telfer Grupp, samas ta ei osanud selgitada, miks ta MTA-s ütles, et R.L.le andsid juhtnööre OÜ Coralseed juhatuse liikmed. S.P. väitis maksuhaldurile, et OÜ Sharksti esindajaks oli Mark´i nimeline isik, kohtus ta selgitas, et ajas lihtsalt nimed segi

(samas Indrek ja Mark on täiesti erinevad nimed). I.K. väitis kohtus, et kütuseks oli tavaline bensiin, mis oli OÜ Sharkst põhikaubaks, kuid oli ka diiselkütust (kui suur/väike osa oli diiselkütusel ta ei täpsustanud). I.K. kinnitas kohtule, et OÜ-l Sharkst puudus kontor, töötajad, samuti kütuseveokid või tanklad ning et OÜ Sharkst põhivara koosseisu kuulus ainult kohustuslik tagatis 40 000 krooni ja peale osamaksu ei olnud äriühingul midagi, mis on suure käibega kütusefirmade puhul kaheldav ja eluliselt mitteusutav, välja arvatud juhul, kui äriühingu näol on tegemist pelgalt nn arvevabrikuga. Vastustaja on kohtu arvates õigesti hinnanud isikute ütlusi ning andnud neile piisavalt põhjaliku ja põhjendatud hinnangu, millega nõustub ka kohus ega hakka neid seisukohti siinkohal üle kordama. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused ja menetlusosaliste vande all antud seletused, mida kohus hindas kogumis ja vastastikuses seoses, ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid. Samuti ei lükka need ümber haldusasjas nr 3-10-915 jõustunud kohtulahendites toodud seisukohti.

HKMS § 61 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus käesolevas haldusasjas tõendite hindamisel on lähtunud eeltoodud põhimõtetest.

Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et OÜ Sharksti puhul on tegemist nn arvevabrikuga (OÜ Sharkst suhtes tuvastatud asjaolud on iseloomulikud äriühingule, mida kasutatakse fiktiivsete arvete väljastamiseks ehk nn arvevabrikule, nagu leidis Tallinna Ringkonnakohus 11.01.2012 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-10-915), kes ei saanud olla kütuse müüjaks ning OÜ Coralseed juhatuse liikmed/seaduslikud esindajad S.P. ja V.Š. olid sellest teadlikud. Mõlema isiku puhul tuvastas maksuhaldur tahtliku ja teadliku juhatuse liikme kohustuste rikkumise, mis seisnes eelkõige äriühingu nimel teadlikult valedeklaratsioonide esitamises eesmärgiga suurendada OÜ Coralseed sisendkäibemaksu, millega nõustub ka kohus. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebuse esitajate suhtes on täidetud alused vastutusotsuse tegemiseks, ning kohustanud vastutusotsusega S.P.it ja V.Š.t solidaarselt tasuma OÜ-le Coralseed 21.12.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/5879-9 määratud maksukohustused summas 156 932,10 eurot.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaevatav vastutusotsus on õiguspärane ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Elle Kask

Kohtunik