4-13-8588/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Liina Pohlak

Määruse tegemise aeg ja koht 20.detsembril 2013 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number 4-13-8588

Vaidlustatud määrus Kaebus Maksuja Tolliameti juhi poolt volitatud ametniku Ruth Paade 04.12.2013 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas 930013001980/04. Menetlusosalised kaebuse esitaja Janek Keskküla kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLTUSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p1, § 191 p 12 kohus, määras: Jätta Janek Keskküla kaebus Maksuja Tolliameti juhi poolt volitatud ametniku Ruth Paade 04.12.2013 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas 930013001980/04 rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Väärteotoimikust nähtuvalt alustas 21.10.2013 Maksuja Tolliamet menetleb väärteoasja nr 930013001980 maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 ja lg 2 ning 154 lg 1 ja lg 2 tunnustel füüsilise isiku Janek Keskküla ja juriidilise isiku Hagateks OÜ suhtes. Maksuhaldur väljastas 18.09.2013 Hagateks OÜ-le korralduse nr 12.2-3/16067-5 11.06.2013 alustatud maksukontrolli perioodi laiendamiseks, dokumentide esitamiseks ja suulise teabe andmiseks. Korralduse täitmise tähtpäev oli 26.09.2013 kell 13.00, aadressil Endla 10a, Tallinn. Isik eelnimetatud korraldust ei täitnud. 08.10.2013 tagastati korraldus maksuhaldurile märkega “hoiutähtaja möödumisel". MKS 531 lg 4 järgi on korraldus isikule kätte toimetatud.

MKS § 137 lg 1 ja lg 3 ning § 138 lg 1 järgi on menetlusosalistel õigus 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast arvates esitada vaie MTA-le ning nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Kaebuse esitaja eelnimetatud haldusakti ei vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus nr 12.2-3/16067-5 omab õiguslikku jõudu ning Janek Keskküla, kui Hagateks OÜ seaduslik esindaja perioodil 17.02.2012-14.11.2013 pidi seda korraldust täitma. Kuna korraldust ei täidetud alustati menetlust MKS § 154 lg 2 alusel. Samuti alustatid menetlust MKS § 1531 lg 2 alusel kuna Maksuja Tolliamet alustas 11.06.2013 Hagateks OÜ veebruari 2013 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrollimenetlust. Antud menetluse raames esitas Janek Keskküla 10.07.2013 maksuhaldurile Hagateks OÜ Swedbanki arvelduskonto perioodi 01.02.2013 - 28.02.2013 väljavõtte. Selle alusel maksuhaldur tuvastas veebruarikuu töötasude väljamaksed, mis Hagateks OÜ oli jätnud deklareerimata. 14.10.2013 esitas Hagateks OÜ veebruari 2013 paranduse, millel deklareeris töötajatele tehtud väljamaksed. Isik on maksumenetluses andnud teavet, et ei deklareeri töötajaid rahaliste vahendite puudumise tõttu.

21.10.2013 väljastati Janek Keskkülale kutse ilmuda MTA kontrolliosakonda. Kutset ei õnnestunud J.Keskkülale kätte toimetada 15.11.2013 väljastati uus kutse, mille kohtuvälise menetleja ametnikud toimetasid 27.11.2013 allkirja vastu Janek Keskküla kätte XXXi ruumides aadressil XXX, Tallinn. 28.11.2013 esitas menetlusalune isik Janek Keskküla kaebuse kohtuvälise menetleja ametniku tegevuse peale väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 76 korras. Kaebuses on toodud järgmised kaebaja seisukohad: • väärteomenetluse alustamiseks puuduvad väärteo tunnused MKS § 1531 lg 1 ja lg 2 ning 154 lg 1 ja lg 2 mõttes. Samas kaebuse esitaja väidab, et kuna enne väärteomenetluse alustamist jaanuarikuu 2013. a deklaratsiooni vormi TSD üldse ei olnud esitatud, siis ei olnud alust väärteomenetluse alustamiseks valeandmete esitamise osas; • Maksuja Tolliameti ametnikud on tema suhtes väärteomenetluse nr 930013001980 raames teostanud jälitustoimingud; • kohtuvälise menetleja ametnik rikkus VTMS § 41 lg 4, kui toimetas kutse nr 930013001980/3 kätte VTMS § 41 lg 2 järgi. • kutse nr 930013001980 ei ole kätte toimetatud piisava ajavaruga vastavalt VTMS § 41 lg 5. Kaebaja esitas järelpärimise selle kohta, kust pärinevad andmed Janek Keskküla seotuse kohta tema koostööpartneriga (XXX)

04.12.2013 määrusega rahuldas kohtuvälise menetleja juht kaebuse osaliselt ja tühistas väärteomenetluse nr 930013001980 raames teostatud toimingu nr 930013001980/3 s.o kohustuse ilmuda kohtuvälise menetleja juurde 28.11.2013, kuivõrd kutse toimetati menetlusalusele isikule 27.11.2013, aga kutses oli määratud kohale ilmumise ajaks 28.11.2013. VTMS § 41 lg 5 Is 1 kohaselt tuleb menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kutse kätte toimetada piisava ajavaruga, s.t isikul peab olema võimalik muuta oma tööja elukorraldust viisil, mis tagab kutse järgimise ning tulenevalt kutse eesmärgist jääb piisavalt aega valmistuda vastavaks menetlustoiminguks ja oma õiguste teostamiseks ning kaitsmiseks. Piisav ajavaru ei ole väärteomenetluses ega ka kriminaalmenetluses õiguslikult sisustatud. Seega tuleb rakendada mõistlikkuse printsiipi ja senises praktikas on üldjuhul aktsepteeritud kutseid, mis kutse kättesaamisest arvates jätavad isikule minimaalselt seitse päeva kutsest tuleneva kohustuse täitmise ettevalmistamiseks. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata.

Kaebuse lahendaja leidis, et väärteomenetluse nr 930013001980 raames jälitustoiminguid ei teostatud. Kohtuvälise menetleja ametnik selgitas, et informatsioon Janek Keskküla XXXiga seotuse kohta on avalik ja kättesaadav interneti otsingumootoritest. Kaebuse lahendaja, kontrollimaks kohtuvälise menetleja ametniku selgitusi, teostas katse uurimaks välja, millist infot on võimalik internetist leida Janek Keskküla viibimise kohta XXX , otsingumootor/ Google kaudu. Selgus, et Janek Keskküla viibimine XXX on vabalt internetist kättesaadav informatsioon -otsingumootor viitas õppeasutuse tunniplaanile, milles nähtuvad kuupäevad ja kellajad, millal isik antud koolis loenguid läbi viib. Seega kohtuvälise menetleja ametnik ei ole rikkunud jälitustoiminguga tõendite kogumise keeldu, mis sätestatakse VTMS §-s 32.

Janek Keskküla väidab, et kutse kättetoimetamine XXX ruumides rikub tema õigust privaatsusele ja isikuandmete kaitsele. Kaebuse lahendaja on arvamusel, et selline väide ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. XXX territoorium on avalik koht, kuhu sissepääs ei ole piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-29-10 üheselt mõistetavalt selgitanud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Samuti Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-33-11 tuli järeldusele, et nt XXX ruumid on avalik koht. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälise menetleja ametnikku kutse kättetoimetamisel kasutama ainult elektronposti. Väärteomenetluse seadustik annab võimaluse valida selleks sobiva viisi. VTMS § 41 Ig-s 1 on sätestatud kutse kättetoimetamise kord, mille kohaselt kutse antakse isikule kätte allkirja vastu, toimetatakse postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Tulenevalt sellest on kohtuvälise menetleja ametnikul õigus valida kutse kättetoimetamise viis omal äranägemisel.

15.12.2013 esitas Janek Keskküla Harju Maakohtule kaebuse VTMS § 78 lg 1 alusel. Kaebuses leitakse:

- väärteomenetluse alustamiseks puuduvad väärteo tunnused MKS § 153¹ lg 1 ja lg 2 ning 154 lg 1 ja lg 2 mõttes ning menetleja on rikkunu VTMS § 29 lg 1p1 nõudeid.

- MTA ametnikud on tema suhtes väärteomenetluse nr 930013001980 raames teostanud jälitustoiminguid ja rikkunud avalikku korda;

- kohtuvälise menetleja ametnik rikkus VTMS § 41 lg 4, kui toimetas kutse nr 930013001980/3 kätte VTMS lg 2 järgi;

- Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt, mis reguleerib suhteid inimeste ja riigi vahel, on MTA ametnikud sellega rängalt rikkunud kaeba õigusi privaatsusele ja isikuvabadusele. Kaebaja taotleb:

- Tühistada väärteomenetlus Janek Keskküla suhtes kuna see on alustatud valedel õiguslikel alustel kasutades varjatud jälitustoimingud ja rikkudes kaebaja õigusi privaatsusele ja isikuvabadusele. Samuti tegeleb Hagateks OÜ igapäevase tegevusega XXX, mistõttu kõik küsimused ja korraldused tuleb esitada ka temale.

- saada teada väärteomenetluse kutse kättetoimetanud isikute nimesid, mida MTA on keeldunud avaldamast;

- saada vastuseid kaebuses Maksuja Tollimatile esitatud järelepärimisele, millele vastamisest on MTA samuti keeldunud;

- alustada kohtulikku uurimist MTA ametnike suhtes vastavalt VTMS §-le 96.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 78 lg 2 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebus kohtule 10 päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kohtuvälise menetleja juhi määrus on tehtud 04.12.2013. Kaebaja sõnade kohaselt sai ta määruse kätte 06.12.2013. Kuigi kohtule esitatud materjalides puuduvad andmed selle kohta, millal kaebuse esitanud isik on kõnealuse määruse kätte saanud, on kaebus esitatud tähtaegselt.

Kohus, olles tutvunud kaebuse ja kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 76 alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuses peab näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. VTMS § 79 lg 3 kohaselt on kohtul võimalik teha üks järgmistest lahenditest: 1.jätta kaebus rahuldamata;

2. rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;

3. tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtul puudub VTMS§ 79 alusel kaebust lahendades pädevus teha lahend, mis ei vasta § 79 lg 3 sisule.

Janek Keskküla väidab, et väärteomenetlus alustati tema suhtes valedel õiguslikel alustel kasutades varjatud jälitustoimingud ja rikkudes kaebaja õigusi privaatsusele ja isikuvabadusele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on väärteomenetlust alustatud nii OÜ Hagateks kui Janek Keskküla suhtes. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette menetleja kohustust teavitada isikut tema suhtes alustatud väärteomenetlusest. Kuivõrd väärteomenetluse käigus tuleb menetlusalusele isikule anda võimalus ütluste andmiseks, saab isik hiljemalt kutse saamisel menetleja juurde ilmumiseks teada, et tema suhtes on alustatud väärteomenetlust.

Seega ei ole kohtuväline menetleja eraldi väärteomenetluse alustamisest teatamata jätmisega seadust rikkunud. Äriregistri andmetel on alates 14.11.2013 Hagateks OÜ ainuosanik XXX, kes on ka alates 21.10.2013 äriühingu ainuke juhatuse liige. Kuni 14.11.2013 oli OÜ Hagateks osanikuks Janek Keskküla, kes oli ka kuni 21.10.2013 juhatuse liikmeks. Maksuja Tolliameti materjalidest nähtub, et 15.11.2013 väljastati kutse Janek Keskkülale kui füüsilisele isikule kohustusega ilmuda menetlusaluse isikuna ütluste andmisele 28.11.2013 kell 15.00.

Kutse toimetati J.Keskkülale kätte alles 27.11.2013 ja kohtuvälise menetleja juht on tühistanud J.Keskküla kohustuse ilmuda kohtuvälise menetleja juurde ütluste andmisele 28.11.2013. Kohtule esitatud andmete alusel ei ole J.Keskkülal siiani olnud kohustust ilmuda menetlusaluse isikuna ütlusi andma, mistõttu ei ole ka isiku poolt ütluste andmisega seoses kuidagi rikutud J.Keskküla õigusi ja vabadusi. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri aga seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, mistõttu tuleb VTMS §-st 2 lähtuvalt juhinduda kriminaalmenetluse regulatsioonist.

KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui menetlejal esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Saades väärteole viitava teabe (antud juhul info, et OÜ Hagateks deklaratsioonis on esitatud valeandmeid ja et J.Keskküla ei ole täitnud maksuhalduri korraldust) oli kohtuvälisel menetlejal kohustus alustada väärteomenetlust.

Väärteomenetluse alustamine ei tähenda tingimata isiku karistamist väärteo korras. Alustatud väärteomenetlus võidakse menetleja poolt lõpetada nii VTMS § 29 lg 1 kui ka § 30 lg 1 alusel. Kohtule esitatud materjalide ja kaebuse alusel ei ole kohus tuvastanud, et menetleja oleks senise menetluse käigus rikkunud väärteomenetluse norme. Seega ei ole menetleja tegevus kuidagi rikkunud J.Keskküla põhiõigusi ja vabadusi. Kohus möönab, et olukorras kus isiku suhtes menetletakse kriminaalvõi väärteoasja võib isikule sellega kaasneda teatud kohustuste täitmise kohustus (N. ilmuda menetleja kutse peale ütluste andmisele), kuid sellist kohtuste täitmist ei saa lugeda isiku põhiõiguste ja vabaduste rikkumiseks.

Sellega tagatakse isikule õigus anda ütlusi ja teostada seeläbi talle seadusest tulenevaid õigusi (N õigus olla ära kuulatud) . Üksnes asjaolu, et isiku suhtes on alustatud väärteomenetlust, ei riku isiku õigust privaatsusele ja isikuvabadusele, Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendi, mis kinnitaks, et menetleja oleks väärteomenetluse senise menetluse käigus sekkunud isiku perekonnaja/või eraellu või teda seadusevastaselt kinni pidanud. Kuivõrd käesoleval ajal on väärteoasja menetlemine ja tõendite kogumine alles pooleli, ei ole ülekuulatud menetlusalust isikut ning koostatud ei ole väärteoprotokolli, puudub kohtul hetkel võimalus anda hinnang selle kohta, kas kaebuse esitanud isik on toime pannud väärteo või mitte, mistõttu ei saa kohus kaebust lahendades tühistada väärteomenetlust J.Keskküla suhtes.

Ekslik on J.Keskküla väide, et tema asukoha tuvastamiseks teostati varjatud jälitustoiminguid. Kohtuväline menetleja oli eelnevalt üritanud edastada Janek Keskkülale kutset tähitud kirjaga aadressile Lootsi 3a-131 Tallinn, mis on J.Keskküla rahvastikuregistrijärgne aadress. Nimetatud aadressil kutset kätte toimetada ei õnnestunud ja kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Väärteoasja materjalides olevad tunnistaja J.Paurmani ütlused kinnitavad, et OÜ-lt Hagateks, kelle juhatuse esimeheks oli J.Keskküla, oli juba septembris andmete saamisega probleeme, mistõttu tuli pöörduda kolmandate isikute poole.

Seega on kohtuvälise menetleja ametnikel olnud J.Keskkülaga suhtlemisel probleeme ka varasemalt. VTMS § 39 kohaselt kui menetlusaluse isiku asukoht on teadmata, selgitab selle kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja. Seega olukorras, kus isikule ei õnnestunud kutset kätte toimetada tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil, oli menetlejal kohustus välja selgitada isiku tegelik eluvõi asukoht. Kuivõrd Janek Keskküla ei olnud menetlejale kättesaadav enda elukohas, tuli menetlejal välja selgitada tema asukoht menetleja kasutuse olnud muude vahendite abil.

Kaasaegses ühiskonnas on Google´i ja teiste Interneti otsingumootorite kasutamine levinud andmete kogumise viis mitte ainult eraisikute seas, vaid neid võimalusi kasutavad ka riigija kohaliku omavalitsuse asutused. KrMS § 1261 – 12617 on jälitustoiminguteks varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine; postisaadetise varjatud läbivaatus; teabe salajane pealtkuulamine võivaatamine; kuriteo matkimine; politseiagendi kasutamine. Eeltoodust loetelust nähtuvalt ei loeta internetist avalike portaalide vahendusel teabe kogumist jälitustoiminguks.

Internetiportaalides olev teave on kõigile avalikult ja vabalt kättesaadav. Tegemist ei ole salajase infoga. On üldteada asjaolu, et õppeasutused edastavad info loengute ja õppejõudude kohta õppeasutuste interneti koduleheküljel. Seega on Janek Keskkülale olnud teada, et teave tema viibimise kohta XXX ruumes loenguid pidamas, on avalikkusele kättesaadav ja kõigil soovijatel on võimalus teda tunniplaanijärgsetel loenguaegadel koolist otsima tulla. Seega kogudes avalike internetiportaalide vahendusel teavet Janek Keksküla võimaliku asukoha kohta, ei teostanud kohtuväline menetleja jälitustoimingut ning ei rikkunud sellega kaebuse esitanud isiku põhiõigusi ega vabadusi.

Seadus ei näe ette, et kohtuväline menetleja võib isikule kutset kätte toimetada üksnes tema elukohas. Saanud internetiportaalide vahendusel teada Jane Keskküla võimaliku asukoha, ei olnud kohtuvälisel menetlejal seadusest tulenevat piirangut, et toimetada kutse menetleja juurde ilmumiseks isikule kätte tema hetke asukohas. Kuivõrd J.Keskküla pidas XXX loenguid, oli kool Keskküla selle hetke tööülesannete täitmise koht. Ei ole keelatud toimetada kutset kätte isiku töökohal. VTMS § 41 lg 1 näeb ette, et kutse antakse isikule allkirja vastu kätte.

Lg 3 kohaselt võib saata kutset ka elektrooniliselt, kuid kutse saaja peab elektrooniliselt saadetud kutse kättesaamist kinnitama 3 tööpäeva jooksul. Kui kutse kättesaamist ei kinnitada

3 tööpäeva jooksul saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. VTMS § 41 sõnastusest ei nähtu, et menetleja peaks igal juhul eelistama kutse elektroonilist kätte toimetamist. Asja materjalidest nähtuvalt oli menetleja eelnevalt üritanud posti teel isikule kutset kätte toimetada, kuid see ebaõnnestus, seega kasutas menetleja põhjendatult kindlamat kutse kättetoimetamise viisi, saates oma ametnikud kutset kätte toimetama isiku võimalikku töökohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-33-11 sedastanud, et nt XXXruumid on avalik koht, seega tule avalikuks kohaks lugeda ka XXX ruume. Kutse toimetati Keskkülale kätte avalikus kohas, tööpäeval ja tööajal. Puuduvad andmed, et J.Keskkülat oleks kutse kättetoimetamise ajal ametnike poolt kinni peetud või oleks muul viisil piiratud tema vabadust või isikupuutumatust. Kutse käte toimetamisega tööajal töökohas, ei sekkutud kuidagi J.Keskküla eraellu ega rikutud tema privaatsust (ei sekkutud isiku perekonnaja eraellu). Seega ei rikutud kutse kättetoimetamisega mitte kuidagi kaebaja õigust privaatsusele ja isikuvabadusele.

VTMS § 96 sätestab kuidas algab väärteoasja kohtulik uurimine, kui kohtule on saadetud arutamiseks väärteoasi mõne menetlusaluse isiku suhtes. Selle sätte alusel puudub kohtul võimalus alustada uurimist MTA ametnike suhtes, mistõttu kaebuse esitaja sellekohane taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja ei ole näidanud milliseid tema põhiõigusi ja vabadusi on rikkunud asjaolu, et talle ei ole teatatud nende isikute nimesid, kes talle väärteomenetluse kutse kätte toimetasid ning samuti asjaolu, et Maksuja Tolliamet ei ole vastanud kaebaja esitatud järelepärimisele. Hinnates kaebuses kajastatud asjaolusid ja kogutud materjale ei tuvastanud kohus, et kohtuväline menetleja oleks oma sellise tegevusega rikkunud Janek Keskküla põhiõigusi ja vabadusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud, et kohtuvälise menetleja ametnik/ametnikud oleks oma tegevusega rikkunud Janek Keskküla õigusi või vabadusi, mistõttu tuleb Janek Keskküla kaebus jätta rahuldamata. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

Liina Pohlak Kohtunik