1-12-10475/41 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-10475

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-10475

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Natalia Lausmaa

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu F.H (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.12.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada F.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada F.H suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. KrMS § 180 alusel mõista F.H-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „F.H, kohtuasi nr 1-12-10475, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. F.H-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. F.H vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.H.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 06.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 16.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati F.H süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 ja 75 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga.

Harju Maakohtu 13.06.2013.a määrusega pöörati täitmisele F.H-le Harju Maakohtu 16.11.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 05.06.2013.a ja lõpp on 05.06.2014.a.

F.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Peale võimalikku vabanemist puudub garanteeritud töökoht. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

F.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Ema suhtleb isikuga telefonitsi ja kirjavahetuse teel. Ema käib tema juures kokkusaamistel ja toetab materiaalselt. Vabanedes vangistusest asuks kinnipeetav elama aadressile XXX, kus elas enne vangistust. Elamispinna üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava lähedased andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Vabanemise korral ei ole kindlat töökohta. Kinnipeetava ema töötab ja on nõus isikut materiaalselt toetama esialgu peale vabanemist.

F.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta F.H ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav kannab karistust esmakordselt, kuid algselt oli talle määratud tingimuslik vangistus ( katseaeg), kuid tingimuste mittetäitmise tõttu pöörati karistus täitmisele. Nõuete rikkumine ei anna kinnitust, et isik sobiks ennetähtaegsele vabanemisele, olgugi, et ta viibib vanglas esmakordselt. Süüdimõistmise korral peab isik mõistma ja arusaama, et ennetähtaegne vabanemine ei ole automaatne õigus ning ta peab arvestama, et tuleb kogu määratud karistus täielikult reaalselt kanda.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.H ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kannab karistust teise astme kuriteo - kelmuse eest. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud F.H mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Positiivsena käsitleb kohus ka distsiplinaarkaristuse puudumist vanglas, mis samuti kinnitab, et F.H on asunud paranemise teele ning võimeline alluma kehtivatele reeglitele. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, on kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega vajalik kohaldamaks F.H üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektrooniline järelevalve aitab kaasa vajalikule resotsialiseerimisele ning õiguskuuleka käitumise kinnistamisele. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et isik on väheohtlik avalikkusele, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 26 %, mida saab pidada madalaks näitajaks. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et isikul puuduvad otsesed kuritegelikud hoiakud, oma kuritegu kahetseb ja soovib kahju heastada – enne vangistust kogus raha võla maksmiseks.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht, samuti lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.H, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, on kinnipeetava ema valmis F.H materiaalselt toetama. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §- le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik