1-13-6724/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-6724

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2013.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-13-6724

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Tõlk

Elen Heidok

X

Prokurör

Kirjaliku arvamusega X

Kriminaalasi

O.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamine

Kinnipeetav

O T

.

Elukoht: X, Tartu; isikukood: XXX; kodakondsus: X

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus

määras: jätta vabastamata O.T (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 24.07.2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

O.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.07.2013. a otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS õ 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõisteti O.T-le liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, lugedes kergem karistus s.o Tartu Maakohtu 17.06.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4784 mõistetud karistus- 5 kuud vangistustkaetuks raskeima karistusega, s.o 24.07.2013. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 17.06.2013. a kohtuotsusega osaliselt ära kantud karistus- 2 kuud 10 päeva vangistust (14.05.- 23.07.2013. a)- ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 9 kuud 20 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust määrati lugeda alates 24.07.2013. a. Karistuse kandmise algus 24.07.2013. a ja lõpp 14.05.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.11.2013. a. O.T on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati karistatud: 1) 10.07.2009. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS 424 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga. Lisaks võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks; 2) 17.06.2013. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,7 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

Tartu Vangla 29.10.2013. a iseloomustuse kohaselt on O.T kriminaalkorras karistatud neljal korral ning ta kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Varasemalt on pannud toime varguse, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ja asja omavolilise kasutamise. Käesolevat vanglakaristust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuritegu ja kahetseb. Individuaalset täitmiskava ei ole koostatud, kuna karistus jääb jõustumisest alla ühe aasta. 02.09.2013. a on määratud kolm ööpäeva kartserit kolmekuulise katseajaga läbiotsimisel leitud kilesse pakitud tubaka eest.

Enne vangistust kindel elukoht puudus, enda sõnul elas erinevates kohtades lühikest aega. Ennetähtaegse vabanemise korral asuks elama aadressile X. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub X, lisaks X elab korteris ka X kes on kriminaalkorras karistatud. Omab 8 klassi haridust, sest kool jäi pooleli, kui ema suri, kuna tuli tööle asuda. Varasema vangistuse jooksul on omandanud keevitaja eriala. Vabaduses töötas mitteametlikult ehitajana erinevates ettevõtetes. Ametlikult on töötanud väga lühikest aega. Enda hinnangul tuli majanduslikult enamasti toime, kuid esines rahalisi probleeme.

Arvab, et vabanemisel ei ole töö leidmisega probleeme, kuna on palju tuttavaid. Tulevikus soovib töötada keevitaja erialal. Kriminaalhoolduse arvamuse kohaselt raskendab töö leidmist ja hoidmist vähesed tööoskused ja riigikeele oskus ning alkoholilembus. 29.10.2013. a seisuga on Tartu Vangla andmetel tasumata võlanõudeid 699.04 eurot ja vabanemisfondis raha ei ole. Vangistuse jooksul keegi rahaliselt toetanud ei ole. Sugulastest X. Suhteid X hindab heaks. Lisaks olid suhted head ka X enne seda, kui kinnipeetav tema suhtes kuriteod toime pani.

Vabanedes ei näe ei X ega kinnipeetav X. Tutvusringkonda kuuluvad mitmed kriminaalkorras karistatud tuttavad, kuid nendega kinnipeetav suhelda ei soovi. Kinnipeetav tarvitas enda sõnul alkoholi vähemalt kaks korda nädalas. Tunnistab alkoholiprobleemi, kuid motivatsioon sellest vabaneda on nõrk. Kinnipeetav saab aru, et alkohol on üks peamine kuritegusid soodustav tegur. Liikumine raskendatud ja jalas on valud 2012. a teiselt korruselt alla hüpates saadud vigastuse tõttu. Haige jalg raskendab ka töötamist. Samuti on aastaid probleeme unega.

Vanglas viibides on saanud rahusteid. Sotsiaalsed oskused on tagasihoidlikud. Suudab probleeme tunnistada ja kirjeldada. Probleemide lahendamise oskused puudlikud. Pikaajalisi tulevikueesmärke ei oma. Seab mõningaid lühiajalisi eesmärke. On mõjutatav, kuna pannud enamik kuritegusid toime grupis. Ei väljenda negatiivseid hoiakuid ühiskonna, kaaskodanike, ametnike ega iseenda suhtes. Kriminaalseid hoiakuid ei väljenda. Varasemalt olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, ei suhtu kriminaalhooldusesse positiivselt, leiab, et see ei ole tema jaoks vajalik, on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

Viimast kuritegu kahetseb rohkem, kuna see oli suunatud abikaasa vastu. Vangla on hinnangud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%. Tartu Vangla toetab O.T vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku 02.10.2013. a ettekande kohaselt kuulub kinnipeetava lähimasse suhtlusringkonda temast X, kes elab oma X. X on töötu ja saab sotsiaalosakonnast küttetoetust. Käesoleva aasta septembri lõpul leidis ehitusalase töö X, kes on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud.

Kinnipeetava ema ja vanaema on surnud, isa elab välismaal ja pojaga kontakti pole. Kinnipeetav on X, kuid kinnipeetava X. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka korduvalt kriminaalkorras karistatud X. X on käinud ühel lühiajalisel kokkusaamisel. Vabanemisel on võimalik asuda elama talle ja X kuuluvasse X saadud eramajas asuvasse kahetoalisesse korterisse, kus on kõik esmavajalik olemas. X sõnul olemas mõningad kogemused elektrija sanitaartehniku erialal, kuid ühtegi töökohta ei suutnud kinnipeetav pikalt pidada, sest tarvitas tihti alkoholi.

Varasemast käitumiskontrolli toimikuist nähtub, et O.T tööle saamiseks vajalikud oskused puuduvad, niisamuti raskendab varasema ametniku kogemustel tööle saamist vähene riigikeele oskus ja lihtsustatud maailmavaade. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral ei ole kindlat töökohta ootamas. 01.10.2013. a oli TÄITIS andmetel tasumata nõudeid ligi 1100 eurot. On olnud varem kolmel korral kriminaalhooldusel, kuid ei ole välistatud, et varasem käitumismuster võib taas korduda ja seda eelkõige väheste materiaalsete võimaluste ja varasemate varavastaste õigusrikkumiste tõttu.

On kriminaalhooldusel sooritanud õigusrikkumisi. Kriminaalhooldusametnik ei toeta O.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest risk uuteks õigusrikkumisteks on varasemat elukäiku ja praegust sotsiaalset olukorda analüüsides kõrge. Varasemad kaks kriminaalhooldust on lõppenud karistuse täitmisele pööramisega ja kõige esimese kriminaalhoolduse kulgemise kohta puudub ametnikul informatsioon. Juhul, kui kohus peaks otsustama O.T tingimisi enne tähtaega vabastada, siis palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kohustuste määramine on vajalik, kuna on oluline, et O.T ei tarvitaks alkoholi, sest suur osa õigusrikkumistest on pannud ta toime alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamise kohta ametnikul andmeid ei ole. Samuti oleks otstarbekas, et kuni kindla töökoha leidmiseni võtaks O.T ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Võimaliku sekkumisena näeb ametnik sotsiaalprogrammis osalemist. O.T avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta O.T ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras, s.h. vangistusega, kriminaalhooldusel on ta rikkunud käitumisnõudeid ja vanglas saanud distsiplinaarkaristuse.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leiab, et O.T tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi formaalselt on alus olemas. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja vaadates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et O.T vanglas vabastamine tingimisi ennetähtaegselt ei ole põhjendatud. O.T on kohtu poolt karistatud neli korda ning ta kannab kolmandat reaalset vangistust, mis on mõistetud X kehalise väärkohtlemise eest.

Hoolimata korduvatest karistustes on O.T jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et karistused ei ole tema suhtes oma eesmärki täitnud. Käesoleva vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud. Ta on varasemalt kolmel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid neist kahel korral on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mille tõttu on karistused tema suhtes täitmisele pööratud. Ka on O.T väljendanud kriminaalhoolduse suhtes negatiivseid hoiakuid, kuna leiab, et see ei ole tema jaoks vajalik. Kohtuistungil kinnitas O.T, et tal ei ole enam alkoholiprobleemi, kuid suure osa õigusrikkumistest on ta pannud toime just alkoholijoobes ning alkoholiprobleemi käsitlevaid programme O.T lühikese karistusaja tõttu vanglas läbinud ei ole.

Vabanemisel asuks ta elama X juurde aadressile X, kus elab ka tema X. Lisaks X kuulub O.T tutvusringkonda ka mitmeid teisi kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega O.T aga enda sõnul suhelda ei soovi. Tartu Vangla materjalidest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise risk on O.T järgneva kahe aasta jooksul väga kõrge: mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 25% ja vägivaldse kuriteo puhul 40%. Ülaltoodud asjaoludele tuginedes leiab kohus, et O.T vanglast vabastamine tingimisi ennetähtaegselt ei ole põhjendatud ning ta tuleb jätta vabastamata.

Kohtunik