4-13-3294/26 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Listovi poolt 25.04.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1345287 kohaselt Kalle Kaup, viibides 25.04.2013 kell 20:16 XXX XXX pst XX juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K. Kaup sellise teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Legislator headnote
AI generated4-13-3294/26 · Tallinna Ringkonnakohus: Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 09.10.2013 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-13-3294
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-3294 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Malle Preimer, Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Kalle Kaupi (Kaup) väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.10.2013 otsus Kaebuse esitaja Kalle Kaup (ik: 38003280428) Istungil osalenud isikud Ei osalenud RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 09.10.2013 otsus Kalle Kaupi väärteoasjas nr 4-13-3294 jätta muutmata.
2. Kalle Kaupi apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 19.12.2013. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Listovi poolt 25.04.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1345287 kohaselt Kalle Kaup, viibides 25.04.2013 kell 20:16 XXX XXX pst XX juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K. Kaup sellise teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Kohtuväline menetleja saatis VTMS § 84 alusel väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule.
3. Väärteoasi oli esmakordselt arutamisele määratud 10.06.2013 kell 13:00. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutamine edasi lükata seoses haigestumisega. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 18.06.2013 kell 09:30. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 18.06.2013 kell 09:30. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutamine edasi lükata seoses haigestumisega. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 25.06.2013 kell 11:30. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutamine edasi lükata, kuna jäi auto alla. Kohus määras uueks istungi ajaks 03.09.2013 kell 12:00. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutamine edasi lükata seoses haigestumisega. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 17.09.2013 kell 09:30. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud ning palus asja arutamine edasi lükata seoses haigestumisega. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 03.10.2013 kell 10:00. Nimetatud kuupäeval K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud, teatades e-kirja teel, et ei ole võimeline osalema kohtuistungil, kuna on haige. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 09.10.2013 kell 09:30. Kohus tegi 03.10.2013 elektronkirjaga K. Kaupile teatavaks uue kohtuistungi aja ning K. Kaup kinnitas samal päeval kohtu poolt saadetud elektronkirja kättesaamist (tl 39). 09.10.2013 K. Kaup kohtuistungile ei ilmunud.
Maakohtu otsus
4. 09.10.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-3294 tunnistas Harju Maakohus K. Kaupi süüdi NPALS § 15¹ järgi ja mõistis talle karistuseks 7 päeva pikkuse aresti, määrates aresti kandmise alguseks väärteoasjas nr 4-13-3600 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise kuupäeva ning lugedes karistusaja alguseks K. Kaupi poolt reaalselt aresti kandmisele asumise. Ühtlasi mõistis kohus K. Kaupilt menetluskuludena välja tasu joobe tuvastamise eest kokku
119 eurot. Kohus märkis, et VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse eristusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 2 p 3 kohaselt on kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitab nimetatud takistuse esinemise kohta isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistava tõendi vormi ja väljaandmise kord on sätestatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85. Vastavat tõendit K. Kaup kohtuistungile mitteilmumise põhjendamiseks esitanud ei ole. Seepärast määras kohus arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.
Apellatsioon
5. Harju Maakohtu 09.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni K. Kaup, kes märgib, et soovib esitada apellatsioonikaebuse, kuna siis, kui kohtuotsus tehti, oli ta haige ega saanud minna kohtusse. Sellest teavitas ta ka kohut ja pidi hiljem sellekohase tõendi viima. Kaebaja märgib, et kohtuistungi päeval oli ta vanaema juures, kes on väga haige ja ei saa iseseisvalt hakkama ning keda ta käib hooldamas. Vanaema tervis oli juba eelmisel päeval väga halb ja kaebaja käis teda abistamas. 09.10.2013 hommikul ta rääkis vanaemaga ja läks tema juurde, kuigi enda tervis oli väga paha. Nimelt oli tal olnud kaklus mõned päevad tagasi, kui talle tungiti pargis kallale. Vanaemale sai kutsutud 09.10.2013 kiirabi, kes ta insuldiga ja väga raske seisundiga haiglasse viis. Praegu on vanaema lastud kodusele ravile ja K. Kaup käib teda hooldamas. Sellekohased dokumendid lisab kaebaja määruskaebusele. Kaebaja palub teha antud asjas uus otsus ja kutsuda teda ikkagi kohtuistungile. Kui see pole võimalik, siis palub K. Kaup karistust kergendada, võimaldades tal kanda aresti mitte järjest vaid osade kaupa nädalavahetustel, et tal oleks võimalik ka edasi tööl käia. Apellant soovib ka ise osaleda kohtuistungil.
K. Kaup lisab oma apellatsioonile arstitõendi tõendamaks seda, et ta oli antud ajavahemikul haige. Kuna talle tungiti kallale, soovitas talle arst emo-st ja ka perearst, et ta peaks puhkama ega tohiks ringi liikuda, kuna tal oli raske peapõrutus. Samuti lisab K. Kaup kaebusele tõendi emo-st kus on registreeritud antud kallaletungi juhtum ja muud dokumendid sellekohased on saadetud politseisse.
6. Ringkonnakohtu istungile Kalle Kaup ei ilmunud, kuigi kohtukutset sai kätte temaga koos elav ema. 16.12.2013 Kalle Kaup edastas kohtule e-posti teel taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna ta on haigeks jäänud ning lubas haiguslehe kohtule toimetada 2 päeva jooksul. Samas teatas menetlusalune isik, et 17.12.2013 samal kellaajal toimub tal kohtuistung ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päevaks ei ole menetlusalune isik kohtule vormikohast tõendit oma haigestumisest esitanud, samuti Riigiteataja kohtuteave andmebaasist nähtub, et 17.12.2013 ei toimunud Kalle Kaup’i suhtes istungeid Liivalaia kohtumajas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi, leiab, et apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sisulise väitega tema kaitseõiguse rikkumise kohta sellega, et tema väärteoasja arutamine toimus ilma tema osavõtuta, kuna ta oli kohtuistungi ajal väidetavalt haige. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 170 lg 2 p 3 kohaselt on kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitab nimetatud takistuse esinemise kohta isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise kord (edaspidi: Kord) on sätestatud sotsiaalministri 22.06.2004. a määrusega nr 85. Maakohus käesolevas asjas K. Kaupil põhjendatud takistust kohtuistungile ilmumiseks ei tuvastanud, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast tõendit oma tervisliku seisundi kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et nimetatud Korrale vastavat tõendit K. Kaup 09.10.2013 kohtuistungile mitteilmumise põhjendamiseks esitanud ei ole. Tema poolt kohtule esitatud töövõimetusleht (tl 68) eelpoolnimetatud tõendina käsitletav ei ole. Muuhulgas puudub esitatud töövõimetuslehel eelpoolnimetatud sotsiaalministri määruse §
4 lg 9 kohane kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks.
Samuti ei ole niisuguseks tõendiks kaebusele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna poolt K. Kaupile väljastatud patsiendikaart nr 2013057416 (tl 65-67). Ringkonnakohus märgib, et Korra § 2 lg 6 sätestab tõepoolest, et kiirabi osutamise korral võrdsustatakse lõikes 3 viidatud sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras vormistatud kiirabikaart või selle koopia tõendiga. Kuid sama sätte teine lause näeb ette ka seda, et kiirabikaart või selle koopia tõendab takistuse esinemist juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja kiirabi väljakutse esitati menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Käesoleval juhul on K. Kaupile väljastatud patsiendikaart 30.09.2013, kohtuistung toimus aga 09.10.2013. Seega ei väljastatud K. Kaupile patsiendikaarti samal päeval kui toimus kohtuistung, mistõttu see patsiendikaart ei tõenda K. Kaupil takistuse esinemist kohtuistungile ilmumiseks. Samuti ei ole niisuguseks tõendiks, mis kinnitaks K. Kaupil takistuse esinemist kohtuistungile ilmumiseks, ka Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 08.11.2013 väljastatud tõend nr 13853 selle kohta, et L. K viibis 09.10.-15.10.2013. a statsionaarsel ravil intensiivis raskes seisundis (tl 69) ega ka väljavõte L. K haigusloost (tl 70-75). Nimetatud haigusloost nähtub, et L. K saabus kiirabiga ravile 09.10.2013 kell 13:04. Kohtuistung samal päeval algas aga juba kell 09:30. Lisaks ei tõenda esitatud tõend nr 13853 ja väljavõte L. K haigusloost seda, et K. Kaup tõepoolest oma lähedase L. K juures viibis ja et tal polnud võimalik L. K haiguse tõttu kohtuistungile ilmuda. Apellant ei ole oma niisuguse väite tõendamiseks ei maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud ühtegi tõendit, mistõttu ringkonnakohus peab apellandi eelpoolnimetatud väidet paljasõnaliseks. Pealegi kinnitab K. Kaup oma apellatsioonis ise, et kohtusse ei saanud ta minna seetõttu, et oli ise haige. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas puuduvad tõendid seesuguste objektiivsete asjaolude esinemise kohta, mis kaebuse esitajast sõltumatu põhjendatud takistusena teinuks tal võimatuks kohtuistungile ilmumise. Seega arutas Harju Maakohus seaduslikult ja põhjendatult väärteoasja vastavalt VTMS § 90 lg-le 1 ilma menetlusaluse isiku
K. Kaupi osavõtuta ja tegemist ei ole kaitseõiguse rikkumisega.
8. Harju Maakohtu otsusega on K. Kaupi karistatud NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 7 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Apellant vaidlustab maakohtu otsust karistusena kohaldatud aresti korraga ärakandmise osas, paludes võimaldada tal kanda aresti osade kaupa, nädalavahetustel. Taotlust aresti ositi kandmise võimaldamiseks põhjendab K. Kaup vajadusega käia tööl. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole K. Kaupile karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Puuduvad tõendid K. Kaupi tööalase olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Ringkonnakohus möönab, et aresti korraga kandmine võib tõepoolest mõjuda ebasoodsalt apellandi majanduslikule olukorrale, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et see mõju oleks ebamõistlikult ränk ning seaks apellandi ja tema lähedased ebamõistlikult raskesse olukorda. Seetõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.
9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 09.10.2013 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Pavel Gontšarov Malle Preimer Sten Lind