3-13-1497/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-1497

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.detsember 2013. a Tallinn

Haldusasja number

3-13-1497

Haldusasi

Hansa Biodiesel OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 12.04.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/820 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Hansa Biodiesel OÜ Esindaja: v.adv Taivo Ruus Vastustaja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Esindaja: Sven Pääsukene ja Evelin Pärn-Lee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg 8 on 20.jaanuar 2014.a Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(HKMS § 182 lg 1 p 9 I ASJAOLUD 1.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse 13.07.2010. a otsusega nr 1.1-5.1/10/3337 rahuldati Hansa Biodiesel OÜ 24.03.2010 esitatud taotlus projektile „Kasutatud vanarehvide ümbertöötlemise tehas” majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu teotamise tingimused ja kord“ ( Määrus nr 44)

alusel toetuse saamiseks summas 971 648 eurot projektile kogumaksumusega 2 429 121, 73 eurot. 30.09.2010 pikendati Hansa Biodiesel OÜ avalduse alusel projekti abikõlbulikkuse perioodi kuni 23.09.2011.a.

2.EAS-i järelevalveüksus viis ajavahemikul 11.06.2012 -14.09.2012 läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi täiendava kontrolli, mille käigus analüüsiti ja hinnati struktuuritoetuse eesmärgija õiguspärast kasutamist ja rakendamist. Järelkontrolli käigus leidis EAS, et Hansa Biodiesel OÜ oli alustanud projekti elluviimisega seotud tegevusi enne abitaotluse esitamist EAS-ile, millele viitab nii leping, mis sõlmiti enne abitaotluse esitamist, kui ka arve, mis tasuti enne abitaotluse esitamist.Eelnevast tulenevalt asus EAS seisukohale, et tõendatud ei ole Euroopa Komisjoni Määruse 800/2008 artikkel 8 lg 2 nõutud ergutava mõju olemasolu. Vastavalt Määruse 800/2008 artikkel 8 lg 2 on väikeseja keskmise suurusega ettevõtjatele antaval abil ergutav mõju juhul, kui abi saaja esitab taotluse abi saamiseks enne kui alustab projekti või tegevuse teostamisega seotud töödega.

3.EAS-i 12.04.2013 otsusega nr 1.1-5.1/13/820 (tagasinõudeotsus), lähtudes EAS-i järelevalveüksuse poolt läbi viidud järelkontrolli tulemustest, millele Hansa Biodiesel OÜ esitas omapoolsed seisukohad 18.02.2013, tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks EAS-i 13.07.2010.a. otsus Hansa Biodiesel OÜ toetuse saamise taotluse rahuldamise kohta ja nõuti Hansa Biodiesel OÜ-lt temale välja makstud toetuse täies ulatuses, s.o. summas 240 099, 18 eurot tagastamist koos liitintressiga. Hansa Biodiesel OÜ 16.05.2013 esitatud vaide EAS-i 12.04.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks jättis Majandusja Kommunikatsiooniministeerium oma 11.06.2013 vaideotsusega rahuldamata, leides, et toetusel puudus ergutav mõju. 4.Hansa Biodiesel OÜ esitas 11.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 12.04.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/820 tühistamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID

5. Kaebuse väitel on tehnoloogiainvesteeringuks antud toetuse tagasinõudmine on põhjendamatu. Varasemate raamlepingute sõlmimine erinevalt EAS-i käsitlusest ei tähenda, et töödega oleks enne abitaotluse esitamist alustatud. EAS heidab taotlejale ette enne taotluse esitamist lepingu sõlmimist , pööramata tähelepanu asjaolule, et leping ise ei andnud kindlat alust ühegi seadme tarneks. Kaebaja ei olnud valmis projekti ise algusest lõpuni rahastama.

6.Vastavate seadmete turg on rahvusvaheline, mistõttu oleks võimatu eellepinguta vastavaid seadmeid osta ning projekti läbi viia. Seda tõendab ka asjaolu, et Hansa Biodiesel OÜ oli hoolimata eelkokkuleppest sunnitud taotlema abikõlbuliku perioodi pikendamist seadmete kiire tellimise võimatuse tõttu.

7. Abil oli selgelt ergutav mõju, sest moodustades projektist suure osa, ei oleks ilma abi saamata ükski mõistlik ettevõtja töid läbi viinud. Seega on abil selgelt ergutav mõju.

8. Seaduslikult antud riigiabi tagasinõudmine on õigusvastane ning kaebaja õiguspärase ootusega vastuolus. Toetuse saamine vastab ka siseriiklike õigusaktide tingimustele.

9. Kaebaja taotleb Euroopa Kohtult eelotsuse andmist küsimuses, kas Euroopa Komisjoni määruse nr 800/2008 artikli 8 lõiget 2 tuleks tõlgendada nii, et töö alustamiseks loetakse ka konkreetse projekti osas mittesiduvate raamlepingute sõlmimine või mitte.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

10.Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

11. Kaebaja on 19.11.2009, ehk enne EAS-ile taotluse esitamist sõlminud Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga pürolüüsiseadme müügilepingu (Purchase Contract of Scrap Tire Pyrolysis Production Line. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lepingu näol oli tegemist eelja raamlepinguga. Lepingus oli kokku lepitud nii müügiese kui ka hind ,seega on täidetud müügilepingu olulised tunnused. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-22-13 asunud seisukohale, et sellist lepingut tuleb lugeda müügilepinguks. Lepinguõiguse üheks aluseks on printsiip, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Lepingu näol on tegemist Regionaalabi suunistes nimetatud kindla kokkuleppega. Kaebaja oli Määruse 800/2008 artikli 8 lõike 2 mõistes tööd alustanud enne abitaotluse esitamist ning kaebajale EAS-i poolt antud toetusel puudus ergutav mõju.

12.Kaebaja väidab, et lepingu sõlmimine enne taotluse esitamist ei ole ergutava mõju kindlakstegemise kriteeriumiks, vaid hinnata tuleb, kas lepingust loobumine oleks abi saajale majanduslikult võimalik või mitte. EAS on seisukohal, et ergutava mõju kindlakstegemisel tuleb lähtuda Määrusest 800/2008 ning Regionaalabi suunistest, mis sätestavad, et ergutav mõju puudub, kui abi saaja on sõlminud siduva lepingu enne taotluse esitamist.

13.Vastavalt kõnealuse lepingu punktile 13 kohaldatakse lepingule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (edaspidi CISG). CISG artikli 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja konventsiooni nõuetega. Vastavalt CISG artiklile 74 võib pool nõuda lepingut rikkunud poolelt rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, sealhulgas saamata jäänud tulu. Vastavalt CISG artiklile 49 võib ostja lepingust taganeda vaid müüjapoolse olulise rikkumise korral või kui müüja jätab kauba tarnimata, ka selleks antud mõistliku lisatähtaja jooksul. Seega, isegi juhul, kui ergutava mõju kindlakstegemisel arvestada ka lepingust loobumise võimalikkusega, on tõendamata kaebaja väited, et Lepingu sõlmimisega ei võetud mingeid kohustusi ja tal oleks olnud võimalik lepingust taganeda ning ka tagasitäitmine oleks olnud võimalik. Ka projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluses on kaebaja ise lepingut käsitlenud kui siduvat põhilepingut.

14.Kaebaja on väitnud, et hinnata tuleb ka asjaolu, kas abi saaja oleks ilma abita vastava projekti ellu viinud. Komisjon on Habidite Alonsotegi riigiabi asjas 27.06.2012 tehtud otsuses (27. juuni 2012,riigiabi SA.28356 (C 37/09, ex N 226/09asunud seisukohale, et kui konkreetse projekti kallal on tööd alustatud enne abi taotlemist, ei avaldaks seejärel antav regionaalabi ilmselgelt ergutavat mõju, mis tähendab, et projekt oleks arvatavasti ellu viidud ka abi puudumisel. Eelnimetatud järeldus Habidite Alonsotegi otsuses põhineb abi andmise hetkel kehtinud piirkondliku riigiabi suunistel, kuid EAS on seisukohal et mõlemas suunises toodud ergutava mõju punkti eesmärk on sama, mistõttu Habidite Alonsotegi otsuse punktis 129 sisalduvat Komisjoni seisukohta saab rakendada ka perioodi 2007-2013 regionaalabi kontekstis.

15.Asjaolu, et toetust taotleti seadme soetamiseks ning toetustest tasuti teine ja kolmas seadmete soetamise osamakse, ei näita, et toetus on projekti rahastamiseks vajalik või et toetusega luuakse stiimul viia ellu projekti, mida muidu ette ei võetaks, nagu Kaebaja väidab. Enne abitaotluse esitamist sõlmitud lepingu alusel oli Kaebaja tasunud ka esimese sissemakse summas 400 000 USD, mis kinnitab, et ettevõtja oli valmis kandma projektiga seotud riske ka abitaotlust esitamata ning tuleb asuda seisukohale, et projekt oleks ellu viidud ka abi puudumisel. Seega puudus EAS-i poolt Kaebajale antud toetusel ergutav mõju.

16. Vaidlusalune leping ei olnud mittesiduv hinnapakkumus. Asjaolu, et kaebaja pidi taotlema projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ei tõenda, et lepingu näol oli tegemist eellepinguga. Kaebaja on taotlusele lisanud 02. 09. 2008 esitatud lähteülesande-tellimuse ning 16.11.2009 saadud hinnapakkumise, käsitletavat lepingut taotlusele lisatud ei olnud. Sellest tulenevalt on alusetu on kaebaja väide, et lepingu näol oli tegemist mittesiduva hinnapakkumusega, mille eesmärgiks oli teada saada Projekti maksumus.

17.Kaebajale antud riigiabi ei olnud seaduslik, sest sellel puudus ergutav mõju. Asjaolu, et EAS on lepingust teadlik olnud alates abitaotluse esitamisest, ei muuda abi õiguspäraseks ega tekita kaebajale õiguspärast ootust toetuse kehtima jäämise osas. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt, arvestades Komisjoni ainupädevust riigiabi andmise kontrollimisel Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (edaspidi ELTL) artikli 108 alusel, ei saa ettevõtjal, kellele on abi antud, tugineda õigustatud ootusele välja arvatud juhul, kui riigiabi on antud kooskõlas kehtivate reeglitega.

18.Euroopa Kohus on selgelt öelnud, et reeglina õiguspärast ootust ebaseadusliku riigiabi kehtivuse osas tekkida ei saa. Hoolikas ettevõtja peab üldjuhul ise olema võimeline kontrollima, kas riigiabi andmiseks ettenähtud protseduuri on järgitud, isegi siis, kui riigiabi andmise otsuse õigusvastasuse eest vastutab liikmesriik ning tagasinõudmine tundub olevat hea usu põhimõttega vastuolus. Seega peab ka ettevõtja ise olema hoolikas ja hoolt kandma selle eest, et kontrollida, kas temale makstud abi on olnud kooskõlas riigiabi reeglitega. Kaebajale antud riigiabi ei osutunud ebaseaduslikuks mitte seetõttu, et Euroopa Komisjon ei olnud sellest teadlik, vastupidi - antud riigiabi oli üldise grupirandiga vabastatud ELTL artikkel 108 kohasest teavitamiskohustusest komisjonile. Õiguspärasele ootusele saaks kaebaja tugineda ainult juhul, kui selle on loonud Komisjon, näiteks kui Komisjon on algselt asunud seisukohale, et tegemist pole riigiabiga või et see on kooskõlas kehtivate reeglitega, kuid hiljem oma seisukohta muudab. Riigisiseste haldusorganite tegevus (sh EAS tegevus) siinkohal tähtsust ei oma.

19.Vastavalt komisjoni teatise Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides punktile 2.2.1 on Euroopa Kohus kinnitanud oma praktikas põhimõtet, mille kohaselt ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine ei ole karistus, vaid loogiline tagajärg järeldusele, mille kohaselt abi on ebaseaduslik.Liikmesriikidel on kohustus nõuda tagasi ebaseaduslik riigiabi tulenevalt ELTL artikli 108 lõikest 2 ja Euroopa Nõukogu määrusest (EÜ) nr 659/1999 (nn menetlusmäärus), mis kehtestab üksikasjaliku üldraamistiku riigiabi tagasinõudmiseks ning seda on oma praktikas kinnitanud ka Euroopa Kohus. Nimetatud kohustuste eesmärk on taastada endine olukord nii palju kui võimalik ning kaotada ebaseadusliku riigiabiga saadud konkurentsivastane turueelis.

20.Ebaseadusliku riigiabi tagasinõue on kooskõlas siseriikliku seadusandlusega, sest vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 2 punktile 1 võib tagasinõudmise otsuse teha, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud ning sama lõike punkti 7 kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle STS-iga või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Sisuliselt sama sätestab Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus 278) § 10 lõike 2 punkt 1 ja punkt 6, mille kohaselt võib otsustaja toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud ja kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Käsitletava abi puhul on ilmnenud asjaolu mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud – Kaebajale antud abi ebaseaduslikkus. Samuti ei ole Kaebaja täitnud Määruse

44 § 23 punktis 22 tulenevat kohustust järgida Määruses 800/2008 sätestatut. Seega on tagasinõudmise otsus kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

IV KOHTU SEISUKOHT

21. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja vaidlustanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 12.04.2013 otsuse nr 1.1-5-1/13/820 ( tagasinõudeotsus) , milles EAS leiab, et Hansa Biodiesel OÜ on projekti elluviimisega seotud tegevusi alustanud enne abitaotluse esitamist EAS-le ning abi andmine on seetõttu vastuolus Euroopa Komisjoni määruse 800/2008 ( grupierandi määrus) artikkel 8 lg 2 tingimustega, sest antud riigiabil puudus ergutav mõju. Eeltoodust tulenevalt nõutakse kaebuse esitajalt toetuse tagastamist. Kaebuse nõudeks tagasinõudeotsuse tühistamisnõue. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 1 tulenevalt määravad halduskohtumenetluses vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses vaidlustatud, ega ületada nõude piire. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §

87 lg 2 punktiga 1 võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata ning sellisel juhul kuulub vaidlustatud haldusakti osas kaebuse rahuldamisel rahuldamisele ka vaideotsuse suhtes esitatud kaebus. Käesoleval juhul kaebuse esitaja vaideotsust koos EAS-i 12.04.2013 otsusega vaidlustanud ei ole. Seega on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebuses esitatud vastuväited vaideotsuses esitatud argumentidele tuleb jätta kõrvale kui asjasse mittepuutuvad.

22.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub EAS-i 12.04.2013 otsuse nr 1.1-5-1/13/820 ( tl 30-33) ja vaideotsuse ( tl 45-50) põhjendustega ning tuginevalt HkMS § 165 lg-le 2 puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks. Samuti nõustub kohus vastustaja kirjalikus seletuses ( tl 73-76) toodud põhjendustega ja ei pea menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks nende põhjenduste kordamist . Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused.

23.Majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008.a. määrusega nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ on kehtestatud meetme tingimused ja kord „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendusja kasvuvõime“ eesmärkide elluviimiseks (Määrus nr 44). Osundatud määruse § 1 lg 2 p 1 tulenevalt võib meetme raames anda regionaalabi , mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse § 34.2 sätestatut. Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määrus(EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks ( üldine grupierandi määrus) artikkel 8 lg 1 sätestab, et selle määrusega vabastatakse ainult abi, millel on ergutav mõju. Sama artikli lõike 2 kohaselt grupierandi määruse alusel VKE-dele (väikeseja keskmise suurusega ettevõtjatele) antaval abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks taotluse. Grupierandi määruse preambuli p 28 tulenevalt on arvestatud määruse andmisel , et „tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellistele tegevustele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva antava abi andmise puhul VKE-le tuleks lugeda kõnealune ergutamine aset leidvaks, kui enne abi saava projekti või tegevuse elluviimisega seotud tegevuse alustamist on VKE esitanud liikmesriigile taotluse .“ Seega tuleneb ülaltoodust, et VKE-de puhul on ergutav mõju olemas, kui abitaotlus on esitatud enne töö alustamist üldise grupierandi määruse artikli 8 lõike 2 mõistes.

24.Vaidlustatud tagasinõudeotsuses on tuvastatud, et Hansa Biodiesel OÜ on projekti elluviimisega seotud tegevusi alustanud enne abitaotluse esitamist EAS-le ning abi andmine on seetõttu ebaseaduslik, sest sellel puudus ergutav mõju. Otsuse kohaselt tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse 800/2008 ( grupierandi määrus) art 8 lg 2 rikkumisest tuleb kaebuse esitajalt nõuda toetuse tagastamist. EAS on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et grupierandi määruse ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt loetakse, et abil puudub ergutav mõju, kui toetuse saaja on projektiga alustanud ( nt sõlminud siduva lepingu seadmete ostmiseks) enne abitaotluse esitamist. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuses väidetu, nagu oleks EAS leidnud, et projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamine hõlmab ka mittesiduva lepingu sõlmimist enne seadmete ostmist, milline käsitlus ja reegel kaebajale teadaolevalt Euroopa Kohtu praktikas puudub. Vastupidiselt kaebuse käsitlusele on EAS tagasinõudeotsuses rõhutanud, et töödega alustamisena tuleb mõista eelkõige siduva kokkuleppe sõlmimist seadmete ostmiseks ning on analüüsinud ka 19.11.2009 , s.o.enne EAS-ile taotluse esitamist Hansa Biodiesel OÜ sõlmitud lepingut Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga ( tl 72-81) .

25.Kaebuse käsitluse kohaselt on 19.11.2009 Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga sõlmitud lepingu näol tegemist raamlepinguga , mis ei andnud alust ühegi seadme tarneks ning et eellepinguta ei oleks olnud võimalik tehnoloogiat soetada ja et vajadusel tagasinõutav esimene osamakse on tavaline eellepingu tingimus ning selline tegevus töö alustamisena grupierandi määruse mõttes ei kvalifitseeru. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohti põhjendatuks ei pea. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-22-13 (p.20) selgitanud : „ Kohtud on tähelepanuta jätnud ka selle, et eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selle järgi oli kokku lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused. Lepingu lugemist müügilepinguks ei välista selle nimetamine eellepinguks /../ . Kui tegemist on müügilepinguga, tuleneb hagejale sellest lepingu täitmise nõue /../“. Käesoleval juhul ei ole 19.11.2009 enne EAS-ile taotluse esitamist sõlmitud leping Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga asjassepuutuvas lepingus tegemist mittesiduva hinnapakkumisega, millega kaebuse väitel sooviti välja selgitada projekti maksumust, vaid on lepitud kokku nii müügiese (tl 73 lepingu p 3-pürolüüsiseade ) , samuti hind( tl 73 pöördel lepingu p 4-2 000 000 USD). Hansa Biodiesel OÜ 24.03.2010 taotlusest nähtuvalt lisas kaebuse esitaja taotlusele lähteülesande ja saadud hinnapakkumise ( tl 21), vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt lisas kaebuse esitaja taotlusele 02.09.2008 lähteülesandetellimuse ja 16.11.2009 saadud hinnapakkumise, millisele asjaolule kaebaja vastu vaielnud ei ole. Seega 19.11.2009 sõlmitud lepingu eesmärgiks ei olnud projekti maksumuse väljaselgitamine, vaid lepingut iseloomustavad müügilepingu olulised tunnused. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja põhjendatult jõudnud järeldusele, et 19.11.2009 enne EAS-ile taotluse esitamist sõlmitud leping Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga on müügilepinguks.

26.Vaidlus puudub selles, et määruse nr 44 § 1 lg 2 tulenevalt on meetme raames antav toetus regionaalabi. Kuigi EAS on viidanud ingliskeelsele Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste aastateks 2007-2013 joonealusele märkusele „40“, mille kohaselt “Töö algus” tähendab kas ehitustööde algust või esimese kindla kokkuleppe sõlmimist varustuse tellimiseks, väljaarvatud esialgsed tasuvusuuringud ning eestikeelses versioonis (http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2006:054:0013:0044:ET:PDF) on sama

joonealune märkus numbriga „39“, ei anna eeltoodu alust väiteks, et EAS oleks teinud otsuse tuginevalt õiguslikult mittesiduvatele selgitustele. Ergutava mõju kindlakstegemisel on EAS lähtunud grupierandi määrusest ja Euroopa Komisjoni regionaalabi suunistest aastateks 2007- 2013. Kaebaja märgib õigesti, et ELTL art 288 lg 1 kohaselt Liidu pädevuse teostamisel võtavad institutsioonid vastu määruseid, direktiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi. Sama art 288 lg 5 kohaselt soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Eeltooduga seoses leiab kohus, et mittesiduvaid soovitusi, arvamusi ja teisi õiguslikult mittesiduvaid regulatsiooni meetmeid saab kasutada abistavana õigusaktide tõlgendamisel .Samas on kaebuse esitaja, viidates korduvalt esitatud küsimuste kohta

Euroopa Komisjoni vastustele (http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/gber_practical_faq_en.pdf)leidnud, et „Euroopa Komisjoni hinnangul on grupierandi määruse artikli 8 lõigete 1 ja 2 kontekstis enne abitaotluse esitamist lubatud tegevus, mille eesmärgiks on investeeringu suuruse ja mahu kindlakstegemine“ ning et ergutava mõju kindlakstegemise kriteeriumiks ei ole mitte lepingu sõlmimine enne taotluse esitamist , vaid hinnata tuleb, kas lepingust loobumine oleks abi saajale majanduslikult võimalik või mitte. Kui lepingust loobumine on võimalik, ei ole tegemist sellise siduva lepinguga, mille sõlmimine välistaks abi ergutava mõju. Kohus osundab siinkohal, et vaidlustatud otsuses on EAS samuti viidanud ergutava mõju puudumisele projektiga alustamisel näiteks siduva lepingu sõlmimisel seadmete ostmiseks enne abitaotluse esitamist. Kaebuse väited, mille kohaselt on vastuolus rahvusvahelise praktikaga EAS arusaam, justkui enne taotluse esitamist ei tohi mingeid eelkokkuleppeid sõlmida ja et selline tegevus kvalifitseerub töö alustamisena grupierandi määruse mõttes, on alusetud, selliseid järeldusi vaidlustatud otsusest teha ei saa.

27.11.09.2009 sõlmitud lepingu siduvuse osas lisaks poolte kokkuleppe täitmise kohustuslikkuse printsiibile on vastustaja ka lähtuvalt lepingu p-st 3, mille kohaselt lepingule kohaldatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta , ning võttes aluseks käsitletava konventsiooni artiklites 53, 74 ja 49 sätestatu põhjendatult asunud seisukohale kaebuse väidete,mille kohaselt kaebaja ei võtnud lepingu sõlmimisega kohustusi ning lepingust oleks olnud võimalik taganeda ja tagasitäitmine oleks olnud võimalik, paljasõnalisusest. Kui arvestada kaebuses väidetud lepingust loobumise võimalikkusega , siis ei ole kaebuse esitaja kohtumenetluses täiendavate seisukohtade esitamisel neid vastustaja järeldusi kummutanud. Seega ei ole kaebuse esitaja ka tõendanud, et enne taotluse esitamist ei ole ta sõlminud siduvat lepingut , millega ta oleks võtnud kohustusi ning et tal oleks olnud võimalik lepingust taganeda ja tagasitäitmine oleks olnud võimalik.

28.Kaebuse väitel tõendab viivitus, mille tõttu kaebuse esitaja oli sunnitud taotlema projekti abikõlbulikkuse perioodi pikendamist, sest seadet ei olnud eellepingus ettenähtud ajaks tarnitud, et 11.09.2009 sõlmitud leping oli eelkokkulepe ja konkreetsete tingimuste määramine tellimuse täitmiseks jäid abikõlbuliku perioodi piiridesse. Kohus leiab, et kõnealuse 11.09.2009 sõlmitud müügilepingu tunnustega lepingut ei muuda eellepinguks asjaolu, et seadme tarnija ei täitnud lepingut selle p.5.1 kokkulepitud ajaks, s.o. 150 päevase tarneajaga. Siinkohal on igati asjakohane ka EAS-i poolt esiletoodu Hansa Biodiesel OÜ 08.09.2010.a. abikõlbulikkuse perioodi pikendamise taotluses( tl 25), milles Hansa Biodiesel OÜ on käsitlenud ka ise 11.09.2009 sõlmitud lepingut põhilepinguna . Asjas esitatud dokumentide alusel ei ole teistsuguste järelduste tegemine 19.11.2009 sõlmitud lepingu Jinan Eco-Energy Technology Co. Ltd-ga kohta kui kaebuse esitaja poolt siduva müügilepingu sõlmimine enne abitaotluse esitamist, mis välistab abi ergutava mõju üldise grupierandi määruse artikli 8 lõike 2 mõistes.

29.Kaebuse esitaja on taotlenud Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, kas Euroopa Komisjoni määruse nr 800/2008 artikli 8 lõiget 2 tuleks tõlgendada nii, et töö alustamiseks loetakse ka konkreetse projekti osas mittesiduvate raamlepingute sõlmimine või mitte. Seega kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks lähtub kaebaja käsitlusest 11.09.2009 sõlmitud lepingust kui mittesiduvast raamvõi eellepingust. Kohus on nõustunud vastustaja tagasinõudeotsuses, asjas tehtud vaideotsuses ning vastustaja kirjalikus seletuses esitatud põhjendustega, miks on alusetu kõnealust lepingut käsitleda mittesiduva raamvõi eellepinguna ning on esitanud ka täiendavad põhjendused, s.h seoses kaebuse väidetega, et lepingu näol oli tegemist eelja raamlepinguga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus ka käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikuks eelotsuse küsimist, sest vaidlust ei ole käesoleval juhul selle üle, kas konkreetse projekti osas on töö alustamiseks EAS-i poolt loetud mittesiduva lepingu sõlmimist, vaid asjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja sõlmis enne abitaotluse esitamist siduva müügilepingu.

30. Kaebuse väitel on seaduslikult antud riigiabi tagasinõudmine õigusvastane ning vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega. Kaebuse esitaja on märkinud, et vaidlus ei seisne mitte ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmise kohustuslikkuses ning et tema eesmärgiks ei ole väita, et ebaseaduslikku riigiabi ei võiks tagasi nõuda, vaid vaidlus on selles, et seaduslikult antud, s.o.grupierandi määruse tingimustega kooskõlas antud riigiabi tagasinõudmine on õigusvastane. Eespooltoodud põhjendustel ei olnud kaebajale antud riigiabi seaduslik, sest kaebuse esitaja suhtes on tuvastatud, et ta alustas grupierandi määruse artikli 8 lõike 2 mõistes tööd enne abitaotluse esitamist ja antud toetusel puudus ergutav mõju. EAS on tagasinõudeotsuses analüüsinud, kas toetuse saajal võis tekkida õiguspärane ootus toetusele ning on põhjendatult ja vastavuses Euroopa Kohtu praktikaga leidnud, et õiguspärasele ootusele saaks tugineda ettevõtja üksnes siis, kui selle on loonud Euroopa Komisjon ning et käesoleval juhul ei saanud kaebuse esitajal õiguspärast ootust toetuse kehtima jäämise suhtes tekkida.

31.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud, jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik