4-13-6345/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-13-6345

Otsuse tegemise kuupäev 19.12.2013, Rakvere kohtumaja ja koht

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteo väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi asi P.G

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 12.09.2013 otsus väärteoasjas nr: 2590,13,002959

Kaebuse esitaja (ik: xxx, menetlusalune isik P.G elukoht xxxx; e-post: xxxx)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta P.G kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 12.09.2013 otsus väärteoasjas nr , millega määrati P.G : 2590,13,002959 le liiklus

224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 230

920 eurot, seaduse § trahviühiku ulatuses, s.o muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Meelis korrakaitsebüroo Pallon koostas menetlusalusele isikule P.G-le 17.08.2013 väärteoprotokolli AB

1325868 selle kohta, et P.G 17.08.2013 kell 00.45 Lääne-Viru maakonnas

Kunda linnas Pargi tn 4 juures, liikudes Pargi tn 6 suunas, juhile juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,52 GER mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄ ALCOTEST 7110 EST nr ARAF-0024, taatlemistunnistus nr TTRC-13-00066. Sellega rikkus menetlusalune isik P.G liiklusseaduse (LS) § nõudeid ning väärtegu

69 lg 5

kvalifitseeriti LS § järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on asjas kogutud järgmised

224 lg 2

tõendid indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimise : lt

kõrvaldamise otsus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe väärteoasjas nr 12.09.2013 otsusega : 2590,13,002959 menetlusalusele isikule P.G-le määrati karistuseks LS § 224 lg

2 alusel rahatrahv 230 t

920 eurot, sest P.G 17.08.2013 rahviühiku ulatuses, s.o kell 00.45 -Viru maakonnas Kunda linnas P Lääne argi tn 4 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,52 mg/l. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja R. Kal Menetlusalune isik vastulauset dma ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega.

ei esitanud. Sõiduki juhtimisega seisundis, ku ületatakse lubatud alkoholipiirmäära, on s

tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega. Antud seisundis isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel lisaks kahetsusele kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kehtivate liiklusrikkumiste puudumist, kuid arvestas raskendava asjaoluna, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

3. 27.09.2013 esitas P.G Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr: 2590,13,002959. Kaebuses palub menetlusalune isik muuta otsust ja asendada rahatrahv üldkasuliku tööga või juhtimisõiguse peatamisega, kuna ta on hetkel materiaalselt väga halvasti kindlustatud. Menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta ei soovinud. 4. tleja poolt Viru Maakohtule saadetud vastuskirja kohaselt Kohtuvälise mene on kohtuväline menetleja seisukohal, et P.G on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhtima liiga kergek , äeliselt, kuna ta teadis, et on tarvitanud alkoholi ning arvata, et on juba kaine ja võib autot juhtida, on vale. On üldteada, et alkohol kaob organismist aeglaselt ja ainuüksi enesetunde järgi hinnates, kui eelnevalt on tarvitatud alkoholi, ei saa teha järeldusi, kas tohib sõidukit juhtida. Menetlusalune isik seadis oma teoga ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Alkoholi mõju all isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Mootorsõiduki juhtimisele alkoholijoobes ei saa olla ühtegi vabandust. Samas on kohtuväline menetleja nõus menetlusaluse isiku palvega muuta määratud rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmiseks ja seda 3 kuuks. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

6. sitatud kaebuse alusel, ei Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale e kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7.

69 lg 5 kohaselt ei tohi m LS § ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 8. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Antud juhul on menetlusaluse isiku poolt kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanemine on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli e, menetlusaluse isiku ja tunnistaja , sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ütlustega.

Menetlus l aluse isiku ülekuulamise protokollist (t 9) nähtub, et menetlusalune isik tarvitas 17.08.2013 enne sõitma asumist alkoholi. Menetlusalune isik nõustus politsei kella 00.15 ajal poo ja kaheses tehtut. lt tema joobeks mõõdetud tulemusega Tunnistaja l 10) 17.08.2013 ülekuulamise protokollist (t nähtub, et tunnistaja Rein Kaldma oli politseipatrullis koos piirkonnapolitseiniku Meelis Palloniga Kunda linnas, kui said väljakutse

Pargi tn 4 juurde, kus noored rikuvad haljasalalt avalikku korda. Kohale jõudes nägid nad tänavale suunduvat sõidukit, mille sõidustiil oli kahtlane mistõttu nad

ja otsustasid selle juhti

kontrollida. Sõidukit juhtis P.G, kellel indikaatorvahendiga kontrollides oli alkoholijoove 0,62 mg/l ja tõenduslik alkomeeter Rakvere politseijaoskonnas näitas mõõtetulemuseks 0,52 mg/l kohta. Isik oli näiduga nõus ja tunnistas, et oli vahetult enne sõidu alustamist tarbinud erinevat alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (t 11) kohaselt kõrvaldati P.G sõiduki l

juhtimiselt alates 17.08.2013 kell 00.45 kuni kainenemiseni, kuna liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku al omeetri kasutamise protokolli ühes tõendusliku k alkomeetri väljatrükiga (tl 12) kohaselt tuvastati P.G 17.08.2013 tõendusliku alkomeetriga joove 0,52 mg/l. Joobeseisund tuvastati alkomeetriga lõpliku mõõtetulemusena DRÄGER ALCOTEST 7110 EST nr ARAF-0024, taatlustunnistus nr TTRC-13/00066. Väärteoasja toimikusse lisatud karistusregistri väljavõtte (tl 13) kohaselt ei ole menetlusalune isik P.G varem väärteokorras karistatud. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõ § 224 lg 2 sätestatud väärteo endeid, leiab, et LS toimepanek menetlusaluse isiku P.G poolt on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Ka menetlusalune isik ise rikkumise toimepanemist ei vaidlusta.

9. Menetlusalune isik

224 lg 2 on toime pannud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega ei esine VTMS § s 29 sätestatud - väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 säte - statud alustel.

10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

11. LS § 2 karistatakse nimetatud väärteo toime pannud isikut

24 lg 2 kohaselt rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12. isikut karistatud rahatr Käesoleval juhul on menetlusalust ahviga 230 trahviühiku ulatuses,

s.o 920 eurot. Kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud nii karistust kergendavate kui raskendavate asjaoludega. Menetlusalune isik on vaidlustanud talle määratud karistuse liigi ning palunud talle mõista rahatrahvi asemel karistuseks juhtimisõiguse peatamine või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, kuivõrd tema majanduslik olukord on raske. Kohtuväline menetleja on nõustunud karistusliigi muutmisega. Kohus on sei a rahatrahv

sukohal, et kohtul puudub võimalus asendad üldkasuliku tööga. KarS § lg 1 kohaselt võib karistuse asendada üldkasuliku tööga, aga seda vaid juhul , kui karistuseks on arest. Rahat

mõistetud rahvi asendamist üldkasuliku tööga seadus ei võimalda.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kaebuse lahendamisel kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodust tuleneb keeld menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Seega ei saa käesoleval juhul raskendada menetlusaluse isiku olukorda, mõistes talle rahatrahvi asemel aresti ja asendades selle

siis üldkasuliku töö tundidega.

13. Samuti puudub kohtul võimalus mõista rahatrahvi asemel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine. Karistusliik ja määr on erineva sisuga mõisted. Karistusliik määrab karistuse -

olemuse, k aga konkreetse karistusliigi kohaldamise ulatuse. aristusmäär määrab Karistusseadustik annab võimaluse karistuse kergendamiseks või kohaldamiseks alla seaduses sätestatud alammäära karistusmäära valikuga ühe , seega on karistuse kergendamine piiratud karistusliigi piires.

14. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et karistuse eesmärk ei ole anda menetlusalusele isikule võimalus valida temale mee äraseim ja sobivaim karistus, mistõttu jätab kohus lep menetlusaluse isiku P.G kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. - -dest 133- . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 12.09.2013 otsus väärteoasjas nr e : 2590,13,002959 muutmata ja P.G kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik