3-13-1673/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1673 Haldusasi OÜ Kummimatid kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 25.03.2013 otsuse nr 1-25/63 ja 05.07.2013 vaideotsuse tühistamise nõuetes ning KIK-i kohustamise nõudes OÜ Kummimatid 12.03.2013 esitatud projektitaotluse uueks läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Kummimatid, seaduslik esindaja Andres Neemelo, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Grete Lind; Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindajad Silver Nittim ja Kaido Floren. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 06.11.2013. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19.12.2013 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 28.09.2012 esitas OÜ Kummimatid KIK-ile taotluse projekti „OÜ Kummimattide vanarehvide taaskasutuse suurendamise projekt“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondist ning 12.03.2013 modifitseeritud taotluse.

2. 25.03.2013 otsusega jättis KIK OÜ Kummimatid projektitaotluse rahuldamata.

3. 05.05.2013 esitas OÜ Kummimatid KIK-ile vaide 25.03.2013 otsuse tühistamiseks, mis jäeti 05.07.2013 vaideotsusega nr 1-16/2 rahuldamata.

4. 07.08.2013 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Kummimatid kaebus KIK-i 25.03.2013 otsuse nr 1- 25/63 ja 05.07.2013 vaideotsuse tühistamise nõuetes ning KIK-i kohustamise nõudes OÜ Kummimatid 12.03.2013 esitatud projektitaotluse uueks läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

Kaebuse sisu

5. Seoses KIK-i 22.01.2013 ärakuulamise kirjas esitatud väidetega tuli Kummimatid OÜ-l vähendada esialgset eelarvet, jättes välja ehituslikud tööd. Seejuures ei muutnud see projekti eesmärgi saavutamist, kuna rehvijäätmete taaskasutamise suurendamiseks ja uute vanarehvidest kummitoodete tootmiseks on eelkõige vaja just seadmeid ehk põhivara. Nimetatud väidet pole KIK oma taotluse rahuldamata jätmise otsuses käsitlenud. Lisaks on KIK-ile teada, et OÜ Kummimatid tegeleb juba praegu kummimattide lõhkamisega. Taotlusest on näha, et tegemist on renoveerimisning uuendustöödega, mida saab käsitleda töökeskkonna parendamisena. Tegemist ei ole uute tootmishoonete ehitamisega või millegi sellisega, millest nähtuks, et taotletava põhivara jaoks tuleks kohandada uusi ruume. Kuna ruumid on kasutatavad seadmete jaoks ka ilma koheste ehitusja renoveerimistöödeta, on alusetu ning põhjendamatu KIK-i väide, mille kohaselt ei ole tuvastatav projekti teostatavus.

5.1. KIK ei ole andnud kaebajale võimalust anda haldusmenetluses selgitusi projekti eesmärkide teostatavuse kohta ehitustöödest loobumise korral. KIK ei ole selgitanud, et kaebaja peaks tõendama seda, mil moel on võimalik projekti läbi viia ilma ehitustööde lisamiseta projekti taotlusse. Lisaks ei ole KIK võtnud arvesse kaebaja väiteid selle kohta, et projekti läbiviimine on võimalik ka ainult põhivara soetamisel. Haldusorgan on võtnud lakoonilise seisukoha selle kohta, et ilma ehitustöödeta pole projekt teostatav. KIK pole otsuse tegemisel arvestanud sellega, et kaebaja on toimiv ettevõte, kes omab tootmishooneid. KIK on eiranud ka kaebaja korduvaid kutseid tulla tootmishooneid koha peale vaatama.

5.2. Kaebajale jääb arusaamatuks KIK-i väide, mille kohaselt ei ole kaebaja konkurentsivõimelisust ammendavalt tõendatud. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 14 lg 1 p-d 1-9 ei sätesta konkurentsivõimega seotud sätteid nagu ka keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused (Meetme määrus) § 11 lg 2. Teostatavusuuringu esitamise juhendmaterjal ning hindamine on Meetme määruse lisas 1, mis on kaebaja hinnangul teostatud.

5.3. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja konkurentsivõimelisuse tõendamine läbi huvikirjade on paljasõnaline. Kaebaja märgib, et taotluse eesmärgiks on alustada uue tootmisega. Ilmselgelt ei saa ettevõtted, kes võivad olla huvitatud toodetest, sõlmida pikaajalisi lepinguid või väljendada siduvamalt oma huvi ettevõtte suhtes, mis planeerib alustada teatud toodete tootmisega.

Pikaajaliste lepingute sõlmimisel on tehingupartnerite sooviks toodete ülevaatamine ning kontroll. Praegusel hetkel, mil kaebaja taotleb alles rahastamist nimetatud projekti aluseks olevate seadmete soetamiseks, ei ole eluliselt võimalik klientidel tutvuda toodetega, mis päädiksid siduvate lepingutega. Ettevõtte puhul, mis on korrektselt toimiv ning pole veel saanud rahuldavat otsust taotluse rahastamise osas, pole konkurentsivõimelisust võimalik tõendada muul moel, kui huvikirjade esitamisega. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt esitatud huvikirjade ja lepingutega on tõendatud see, et kaebajal on olemas piisav tooraine sisseostetavate rehvide näol, mida ümber töödelda ning piisav huvi teistelt ettevõtetelt rahastamise kaasabil soetatud seadmete ja taaskasutuse tulemina saadud toodete müügiks. KIK on rikkunud motiveerimiskohustust, jättes igakülgselt põhjendamata, miks ei ole üks või teine tõend sobiv.

5.4. Kaebaja on seisukohal, et vastavalt Meetme määruse ning jäätmeseaduse (JäätS) regulatsioonile vastavad seadmete rahastamise tagajärjel toodetavad tooted (kummipuru) JäätS mõistes jäätmetele, mis lakkavad olemast jäätmete staatuses. Rehvide purustamise näol on tegemist taaskasutamistoiminguga JäätS § 15 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse § 2 kohaselt. Kaebaja on tõendanud, et toodet ehk kummipuru jms hakatakse kasutama kindlal otstarbel. Kaebaja on selgitanud täpset kasutamist oma taotluses. Vaidlus puudub selle üle, et toodetel on olemas kindel turg – kaebaja on esitanud selle tõendamiseks huvikirjad. Vaidlus puudub selle üle, et tooted vastavad tehnilistele nõuetele – tehtav kummipuru või kummiplaadid jms. Vaidlus puudub ka selle üle, et asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Seega on tegemist taaskasutustoimingute näol loodavate asjadega, mis vastavad JäätS §-s 21 sätestatud kriteeriumidele.

5.5. Vastustaja väide sellest, et kaebaja ei ole majanduslikult jätkusuutlik, on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebaja on esitanud oma kasumiaruande ja bilansi, millest nähtub see, et kaebaja on majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja on tõendanud turustamise võimalikkust ning esitanud piisaval hulgal huvikirju tulevastelt võimalikelt partneritelt. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Asjaolu, et pärast ehitustööde ärajätmist projektitaotlusest ei ole enam projekti teostatavus selge ehk tuvastatav, käsitles vastustaja oma 25.03.2013 otsuses. Kaebaja hinnang, et tootmiseks on vaja eelkõige seadmeid, võib olla isegi õige, kuid see ei anna ilmselgelt piisavalt informatsiooni, et tuvastada, kas tootmine on ka ilma ehitusja renoveerimistöödeta võimalik. Enne ehitustööde toetustaotlusest välja jätmist näitas kaebaja taotluses ja teostatavusuuringus neid kui projekti eesmärgi täitmiseks põhjendatud ja vajalikke töid. Kaebaja oleks pidanud ehitustöid ära jättes konkreetselt põhjendama, miks varasemalt planeeritud ehitustööd ei ole tootmise hädavajalikeks eeltingimusteks. Jääb mulje, et kaebaja arvates peaks vastustaja projekti teostatavuse hindamisel piirduma ainult kaebaja kinnitusega projekti teostatavuse kohta ning sellest heauskselt lähtuma. Sellega ei saa nõustuda.

6.1. Projekti teostatavuse hindamisel lähtub vastustaja Meetme määruse § 11 lg 2 p-st 2 ning Meetme määruse lisast 1, mis teostatavusuuringu nõuete kaudu avab kesksed küsimused projekti teostatavuse hindamisel. Nimetatud lisa 1 p 4 sätestab, et teostatavusuuring peab sisaldama nõudlusanalüüsi, mis analüüsib nõudlust jäätmekäitlusteenuste ja mahtude järele tulevikus. See tähendab, et analüüsida tuleb nii jäätmete kättesaadavust ehk vajadust jäätmeid taaskasutada kui ka nõudlust taaskasutatud jäätmetest toodete järele. Kui puudub nõudlus taaskasutatud toodete järele, ei ole teostatav jäätmete taaskasutamine projektis eesmärgiks võetud aastapõhiste mahtude ulatuses, kuna ei ole tõendatud, et tulevikus tooteid ostetakse. Seega on selge, et nõudlusanalüüs ei tähenda vaid selle tõendamist, et mingi teatud tootegrupi turg kui selline on olemas, vaid nõudluse eelduseks on loogiliselt ka konkreetse toote turustatavus ja konkurentsivõimelisus. Kui vastav analüüs puudub, on ainetud lisaks teostatavusuuringule ka kõik taotluse lisades läbivalt esitatud majanduslikud prognoosid projekti ellu viimise kohta ning projekti teostatavaks lugemine Meetme määruse § 11 lg 2 p 2 mõistes on välistatud. Kaebaja poolt esitatud nõudlusanalüüs ei ole piisav projekti raames tekkiva toodangu nõudluse olemasolu tõendamiseks. Huvikirjad on nö täiendavad tõendid nõudluse osas. Kui kaebaja oleks esitanud korrektse ning sisulise nõudlusanalüüsi, mille abil saab tõendada projekti teostatavust, ei oleks huvikirjade puudumine olnud antud küsimuses otsustava tähtsusega. Kuna aga kasutatavat nõudlusanalüüsi kaebaja esitada ei suutnud, lähtus vastustaja uurimisprintsiibist ja pakkus kaebajale võimalust tõendada nõudlust toote järele täiendavalt konkreetsete huvikirjade kaudu. Seetõttu on täiesti alusetu kaebaja poolt väita, et vastustaja on nõudnud siduvate pikaajaliste lepingute sõlmimist, mis on reeglina enne tootmise alustamist võimatu. Kaebaja ei esitanud ka vaidemenetluse raames ühtegi täiendavat huvikirja, kus konkreetset toodet kasutav ettevõtte kinnitaks oma esialgset huvi konkreetselt taotleja poolt planeeritava toote ostmise osas konkreetses koguses taotleja poolt küsitava hinna eest.

6.2. Projekt ei olnud nõuetekohane ka seetõttu, et kaebaja on taotluses deklareerinud plaani hakata kummipurust fiibrit tootma, kuid selged ei ole kummipuru omadused, nõuetelevastavus ning turustamisvõimalused. Kaebaja on saanud ekslikult aru kummipuru tootmise (teisisõnu kummide purustamise) õiguslikust tähendusest JäätS kontekstis. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kummide purustamine tähendab jäätmete lakkamist JäätS § 2¹ mõistes. Vastustaja leiab, et kummipuru näol on õiguslikult tegemist osaliselt töödeldud jäätmetega, mitte taaskasutatud toodetega. Igasuguse taaskasutustoimingu läbi viimine ei tähenda ilmselgelt seda, et jäätmed oleks seetõttu juba ringlusse võetud ehk lakanud olemast jäätmed või et jäätmed oleks taaskasutatud. Vaidlusalune taaskasutamistoiming – mehaaniline töötlemine nagu purustamine - eelneb jäätmete lõplikule taaskasutamisele. JäätS § 2¹ konteksti ei sobi selliselt töödeldud jäätmed seetõttu, et isegi kui nad vastavad tingimusele, mille kohaselt peab asja kasutama tavapärasel kindlal otstarbel ning selle järele on kindel nõudmine ja turg, ei vasta nad kindlasti JäätS § 2¹ p 3 tingimusele. Vastustajale teadaolevalt sellised tehnilised nõuded, õigusnormid ja tootestandardid konkreetselt jäätmete, sh rehvide, purustamise kohta puuduvad. Purustatud rehvid ei ole ka toode toote nõuetele vastavuse seaduse § 3 tähenduses. Kummipuru ei loeta kindlasti ka sertifitseeritavaks ehitustooteks. Seetõttu on arusaamatud kaebaja selgitused, mille kohaselt hakkab tema poolt toodetav kummipuru vastama standarditele ning see sertifitseeritakse ehitustootena. Pole välistatud, et kaebaja poolt toodetud kummipuru kasutatakse järgmises taaskasutusastmes valmistatavates toodetes, mille standard või sertifikaat seab kasutatavale sisendmaterjalile mingid eeltingimused, kuid tegemist ei ole siis enam kummipurule, vaid juba sellele uuele tootele suunatud standardi, nõude või sertifikaadiga. Eesti riiklikus jäätmearuandluses loetakse kummipuru töödeldud jäätmeks, mis ei ole veel taaskasutatud.

6.3. Vastustaja on seisukohal, et kummipuru valmistamist saaks lugeda Meetme määruse §-s 5 loetletud toetatavatest tegevustest ainult jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks, mida saab Meetme määruse § 5 lg 2 p 4 alusel toetada ainult tingimusel, et ringlussevõtt on tagatud. Vastustaja on nimetatud sätte rakendamisel nõudnud, et taotleja tõendaks, et tal on (siduva lepingu puudumisel) eelkokkulepe või esialgne kinnitus konkreetses mahus ettevalmistatud jäätmete ringlussevõtuks üleandmiseks ettevõttele, kes tegeleb jäätmete ringlussevõtmisega ning kellel on ka õigus jäätmeid ringlussevõtuks töödelda. Kaebaja ei ole ühegi sellise ettevõtte kinnituskirja esitanud. Kaebaja ei ole esitanud mingit konkreetset infot, kus, kes ja mis alusel hakkab tema poolt eeltöödeldud jäätmeid ringlusse võtma. Sellest lähtuvalt ei ole kummipuru tootmise kohta esitatud informatsioon piisav selleks, et lugeda projekti abil valmistatava kummipuru ringlussevõtt tagatuks ning tegevus Meetme määruse § 5 lg 2 p 4 alusel toetatavaks tegevuseks. Taotlust ei saaks ka osaliselt (kummiplaatide osas) Meetme määrusele vastavaks lugeda, kuna kummiplaatide ja kummipuru tootmise mahud projektis ei ole eraldatavad. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. KIK-i 25.03.2013 otsuse p-s 4 tõstatatud pretensioonile – kas projekt on Meetme määruse § 11 lg

2 p 2 mõistes teostatav ka täiendavaid ehitustöid teostamata – lahenduse leidmisel on KIK rikkunud uurimispõhimõtet ning ainuüksi p-s 4 toodud põhjendustel ei oleks KIK saanud jätta kaebaja taotlust rahuldamata. Kui KIK-il puudus veendumus, et projekti eesmärk on saavutatav ka ilma täiendavate ehitustöödeta, oleks ta pidanud kontrollima täiendavalt kaebaja vastavat asjaolu kinnitavaid väiteid ning kahtluse korral viima läbi paikvaatluse. STS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse STS-is ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades STS-st tulenevaid erisusi. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Tl-del 154-157 on kaebaja esitanud kohtule selgitused, fotomaterjali ja skeemid olemasolevatest tootmispindadest, millest nähtuvalt võib planeeritavate seadmete paigutamine hoonesse ja eesmärgipärane töölerakendamine olla võimalik ka täiendavaid ehitustöid läbiviimata. Kaebaja on kohtule esitanud ka kirjavahetuse KIK-iga (tl 153), milles kaebaja on korduvalt kutsunud KIK-i esindajat olemasoleva tootmise ja hoonetega tutvuma. Poolte vahel puudub vaidlus, et selline kirjavahetus toimus ning vaidlus puudub ka selles, et KIK kaebaja kutset vastu ei võtnud ning täiendavat uurimist vajalikuks ei pidanud. Ehkki kaebaja ei ole nimetatud fotosid ja skeeme eelnevalt KIK-ile esitanud, olnuks kõik KIK-i kahtlused kõrvaldatavad juhul, kui KIK oleks küsinud kaebajalt täiendavaid seisukohti seoses ehitustöödega või veelgi parem, käinud tootmist ja hooneid koha peal vaatamas. KIK peab talle esitatud taotluse ja läbiviidud uurimistoimingute tulemusel olema võimeline võtma seisukoha, kas projekti toimingud on teostatavad või mitte Meetme määruse § 11 lg 2 p 2 tähenduses. Taotlust menetledes ei saa KIK-i otsuse seisukohaks jääda, et projekti teostatavus on ebaselge. Kui mingi asjaolu on KIK-i jaoks jäänud ebaselgeks, siis näitab see, et KIK ei ole piisavalt rakendanud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Võttes arvesse ülalmärgitud menetlusviga, ei saa kohus siiski vaidlustatud KIK-i haldusakte tühistada, kuna oma lõppjäreldustes (nõudlusanalüüsi puudulikkus ning tegevuse vastuolu Meetme määruse § 5 lg 2 p-ga 4) on aktid õiged.

8. Meetme määruse § 11 lg 5 p 1 kohaselt peab toetuse taotleja lisama taotlusvormile projekti teostatavusuuringu, mis on koostatud vastavalt määruse lisas 1 kehtestatud metoodikale ja vastab selle p-s 11 sätestatud kriteeriumidele. Lisa 1 p 4 kohaselt tuleb teostatavusuuringus esitada ülevaade makromajanduslikust ning sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning nõudlusanalüüs - peatükk iseloomustab projektipiirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kirjeldatakse jäätmeteket, selle dünaamikat, piirkonnas toimivat jäätmekäitlussüsteemi. Prognoositakse jäätmetekke mahtu jäätmeliigiti ning nõudlust jäätmekäitlusteenuste ja mahtude järele tulevikus. Vastavalt lisa 1 p 11 alap-le 2 peab projektis olema esitatud projekti piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda iseloomustav info. Nõudluse prognoos ja teenuse tarbimise mahtude prognoos peab lähtuvalt sotsiaalmajanduslikust ja makromajanduslikust olukorrast olema realistlik. Projekti vajalikkus peab olema põhjendatud makroning sotsiaalmajanduslike näitajatega ning nõudlusanalüüsiga.

Kohus nõustub KIK-iga, et kaebuse esitaja teostatavusuuringu (tl 99-127) nõudlusanalüüs (tl 108- 116) ning selle täiendus (tl 128-130) ei ole veenev ega vasta Meetme määruse ülalnimetatud kriteeriumidele. Nõudlusanalüüs kirjeldab valdavas osas kaebaja tootmist ja partnereid seoses lõhkamismattidega, kuid planeeritava tegevuse (kummipuru, kummipuru plaadid, fiiber) osas on lakooniline. Taotleja poolt esitatud nõudlusanalüüs ei analüüsi taotleja konkurentsieeliseid ega suutlikkust oma toodet sihtkohtades turustada. Analüüs kirjeldab teoreetiliselt kummipuru kasutusvaldkondi ning võimalikke tootehuvilisi, kuid konkreetne seos võimaliku toote ja ostja ning planeeritud tootekoguse vahel on tegemata.

Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et tootmiseks vajalike vanarehvide kogus on kaebajal kehtivate või sõlmitavate lepingute alusel kaetud. Vaidluse all on küsimus, kas planeeritava toodangu järgi on planeeritavas mahus piisavalt nõudlust. Kaebaja poolt esitatud huvikirjad ei anna selles osas konkreetsust juurde. AS Espak 06.03.2013 kiri (tl 60) ei täpsusta koguseid ega hindu ega täpsusta ka, kas silmas on peetud alles tootmisse tulevaid kummipuru matte või juba toodetavaid lõhkamismatte; Vietnami ettevõtte HR Factory 01.02.2013 kirjast (tl 61) ei selgu samuti, millist toodet on silmas peetud; tl-del 63-64 esitatud soomekeelne dokument on nii üldsõnaline, et sellest ei ole võimalik välja lugeda mitte kellegi huvi kaebaja toodete vastu;

Jõelähtme Spordiklubi soovib oma 09.04.2013 kirjas (tl 132) kasutada kummipuru sponsorluse korras Loo staadioni muru katteks ning Eesti Jalgpalliliit kinnitab (tl 133), et põhimõtteliselt on huvi kummipuru kasutamise osas olemas, kuid see eeldab labori ning suuremate kunstmuru paigaldajate heakskiitu. Nii on taotleja poolt esitatud huvikirjad jäänud tinglikuks ega käsitle ostuhuvi mingite konkreetsete ostumahtude kontekstis. Ainsad erandid on OÜ Kroonikivi 14.09.2012 kiri (tl 62) ning Graniidi Import OÜ 12.09.2012 kiri (tl 131), mis aga katavad plaanitavaid tootmismahtusid vaid osaliselt.

Seega on õige KIK-i seisukoht, mille kohaselt ei tõendanud esitatud huvikirjad nõudlust konkreetse toote järele projektis planeeritud kogustes. Õige on ka KIK-i see seisukoht, et nõudlust tõendav analüüs peaks näitama, et toode on turul uudne, alapakutud või omab konkurentsieelist olemasolevate analoogsete toodete ees. Kaebaja täiendatud nõudlusanalüüs seda ei tõenda, vaid kirjeldab ülevaatlikult Eesti, Soome ja Norra turgu, seostamata seda kuidagi kaebaja toote konkurentsieelistega. Konkurentsieeliseid pole kaebaja nõudlusanalüüsis mingil moel välja toonud.

Tl 150 pöördel välja toodud konkurentsieelised on kaebaja esmakordselt esitanudki alles oma 29.10.2013 menetlusdokumendis kohtule, mitte aga taotlusele lisatud teostatavusuuringus. Järelikult ei saanud KIK neid oma otsuste tegemisel arvesse võtta ega saa otsuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka kohus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kui kaebaja otsustab esitada KIK-ile uue taotluse toetuse saamiseks, saab ta vahepealsel perioodil tekkinud konkurentsieelised uues teostatavusuuringus välja tuua ning sellisel juhul saab KIK neid asja otsustades ka arvestada.

Eeltoodust tulenevalt ei esitanud kaebaja oma teostatavusuuringus sisulist ja nõuetekohast nõudlusanalüüsi. Seetõttu ei ole kaebaja tõendanud projekti tulemusena tekkiva toote turustatavust ning projekt selliselt esitatuna ei ole teostatav Meetme määruse § 11 lg 2 p 2 mõistes. KIK-i enda uurimisprintsiibi teostamine on nende andmete puhul piiratud, kuna tegemist on üksnes ja ainult kaebaja enda poolt esitatavate andmetega ja nendest tehtavate järeldustega.

9. Meetme määruse § 5 lg 2 p 4 kohaselt antakse toetust liigiti kogutud ehitusja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberija papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamiseks, sh ringlussevõtuks ettevalmistavaks tegevuseks, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud. Kohus nõustub KIK-iga küsimuses, mis puudutab asjaolu, kas vanarehvidest saadav kummipuru ja fiiber on käsitletavad eraldiseisva tootena või mitte. Kohus on seisukohal, et vanarehvide purustamise tulemusena saadav kummipuru ja fiiber on osaliselt töödeldud jäätmed JäätS tähenduses, mitte taaskasutatud tooted. Jäätmete purustamine on taaskasutustoiming Vabariigi Valitsuse 18.12.2011 määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamisja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 2 p 12 tähenduses (alajaotus R12s).

See aga ei tähenda, et taaskasutustoimingu läbiviimise tõttu oleks jäätmed ringlusse võetud ehk lakanud olemast jäätmed või et jäätmed oleks taaskasutatud. Vastavalt alajaotuse R12S sõnastusele on taaskasutamistoiming jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms) juhul, kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub. Eelnevast nähtuvalt eelneb jäätmete lõplikule taaskasutamisele taaskasutamistoiming jäätmete purustamine ning vaharehvide purustamine taaskasutamise hõlbustamiseks või tõhustamiseks on vaid üks eeltoiming taaskasutamise ahelas. JäätS § 2¹ kohaselt ei ole jäätmed enam jäätmed, kui nad läbivad taaskasutamistoimingu ja selle tulemusena saadud asi vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1) asja kasutatakse tavapäraselt kindlal otstarbel;

2) asjale on olemas kindel turg või selle järele on nõudmine;

3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;

4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Tuleb nõustuda KIK-iga selles, et isegi kui kummipuru ja fiiber vastaksid tingimustele, mille kohaselt peab asja kasutama tavapärasel kindlal otstarbel ning selle järele on kindel nõudmine ja turg, ei vasta nad JäätS § 2¹ p 3 tingimusele, mille kohaselt asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele. Rehvide purustamise tulemusel tekkivale kummipurule ja fiibrile puuduvad tehnilised nõuded, õigusnormid ja tootestandardid.

On tõsi, et kaebaja poolt toodetud kummipuru võidakse kasutada järgmises taaskasutusastmes valmistatavates toodetes, mille standard või sertifikaat seab kasutatavale sisendmaterjalile (näiteks kummipurule) mingid eeltingimused, kuid tegemist ei ole siis enam kummipurule, vaid juba sellele uuele tootele suunatud standardi, nõude või sertifikaadiga. See tähendab, et kummipuru saab ringlusse võetuks lugeda alles pärast järgmise toote – n staadioni tartaankatte - valmistamist. Eelnevast tulenevalt on õige KIK-i seisukoht, millest tulenevalt saaks lugeda kummipuru ja fiibri valmistamist Meetme määruse §-s 5 loetletud toetatavatest tegevustest jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks, mida saab Meetme määruse § 5 lg 2 p 4 alusel toetada ainult tingimusel, et ringlussevõtt on tagatud.

See tähendab, et vastava asjaolu tõendamiseks tuleks taotlejal esitada eelkokkulepped konkreetses mahus ettevalmistatud jäätmete ringlussevõtuks üleandmiseks ettevõttele, kes tegeleb jäätmete ringlussevõtmisega ning kellel on ka õigus jäätmeid ringlussevõtuks töödelda. Kaebaja ei ole ühegi sellise ettevõtte kinnituskirja esitanud. Seetõttu ei ole kaebaja poolt kummipuru ja fiibri tootmise kohta esitatud informatsioon piisav selleks, et lugeda projekti abil valmistatava kummipuru ja fiibri ringlussevõtt tagatuks ning tegevus Meetme määruse § 5 lg 2 p 4 alusel toetatavaks tegevuseks.

KIK-il ei olnud võimalik taotlust ka osaliselt (kummiplaatide osas) Meetme määrusele vastavaks lugeda, kuna kummiplaatide ja kummipuru tootmise mahud projektis olid esitatud väga tinglikult.

10. STS § 14 lg 1 p 2 ja Meetme määruse § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab taotleja olema majanduslikult jätkusuutlik. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-des 8 ja 9 tuvastanud, et kaebaja nõudlusanalüüs ei tõenda projekti teostatavust ning planeeritava kummipuru ja fiibri tootmise osas ei ole tõendatud selle ringlussevõtt, seetõttu on õige ka KIK-i järeldus sellest, et kaebaja ei ole projekti mõistes majanduslikult jätkusuutlik. Menetlusosaliste ülejäänud argumentidele ei pea kohus vajalikuks hinnangut anda, kuna need ei saa asja lahendamise seisukohast omada olulist tähendust.

11. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik