1-13-2836/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2836 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör

Aita Ploom

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi A.H

enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

A. , isikukood , Eesti kodanik, H XXX viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 24.05.2013 22.05.2014 ja lõpp RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve A. H alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 21.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla.

Käesoleval ajal kannab A. karistust Viru Maakohtu 24.05.2013 kohtuotsuse nr H

1-13-2836

263 p 1 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § sätestatud süüteo

toimepanemises ning karistuseks mõistetud . KrMS § 238 lg 2 alusel

1 aasta 6 kuud vangistust vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati isikut vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg

1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

– 2 päeva – karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva. Karistusaega arvestati alates 24.05.2013.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kriminaalkorras karistatud A.

H

8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Antud karistus on mõistetud avaliku korra raske rikkumise eest. Soodusteguriks Kuritegude dünaamika muutunud ei ole.

on alkohol. Isik on korduvalt kasutanud v suhtes. Distsiplinaarägivalda oma elukaaslase karistused kinnipeetaval puuduvad. Isik asuks vabanedes elama ema ja isa juurde, elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on omandanud keevitaja eriala, riigikeelt ei valda. Peale vangistust isikul töökoht puudub on võlgnevusi 340 euro ulatuses , tal . Isik suhtleb vanemate, tütre ja õega. Kuriteod on toime pannud grupis, mistõttu võib järeldada, et kinnipeetav on mõjutatav. Isik alkoholiprobleeme ei tunnista, samas on kõik vägivallakuriteod pandud toime alkoholijoobes olles. Varasemalt on isik määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on

39% givaldse kuriteo toime . Vangla toetab kinnipeetava , vä panemise tõenäosus 54% vabastamist.

Maakohtu istung:

09.12.2013 toimunud video soovib vabaneda, leida kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et töökoht ja hakata elatist maksma.

Prokuröri seisukoht:

Prokurör ei soovi võtta osa A. tingim enne tähtaega vangistusest H nud isi

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetas kohtule esitatud seisukohas isiku ennetähtaegset vabastamist, märkides, et A. käitumises vangistuses on mitmeid H

positiivseid asjaolusid, mis viit

avad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. m Prokurör leidis, et ennetähtaegse vabastamise õte on selles, et vabanev isik ei

kao õiguskaitsjate silmist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab eesmärkide

vangistuse

täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kui A. vabaneb H

täht tegevusetuse üle kontrolli teostada. Uue aegselt, puudub riigil alus tema tegevuse ja

kuriteo toimepanemise riske oleks kriminaalhooldusele võimalik vähendada süüdimõistetu

allutamisega, elektroonilise elevalve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega. jär

E vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest nnetähtaegse

vanglas.

nii Isiku taasühiskonnastamise huvides võib A. ennetähtaegselt vabastada – H võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata teda seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks kriminaalhooldaja. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. ajal, on

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, olt esitatud materjalide ja kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla po prokuröri seisukohaga tingimisi enne tähtaega , leiab, et kinnipeetav ei kuulu vangistusest vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem 8-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist.

Isikul ei ole vabanedes töökohta. Seega ei ole täidetud isiku vabastamise aluseks olevad tingimused.

Kuigi prokurör ja vangla toetavad isiku vabastamist, nähtub vangla poolt kohtule edastatud seisukohast, et uue on 54%. Isik on varem vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Kohus leiab, et isiku vabastamisel enne tähtaega on olemas arvestatav

risk, et isik jätkab vägivallakuritegude toimepanemist. Kuivõrd

soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkohol, kuid isik ise alkoholiprobleeme ei tunnista, on kohtu hinnangul olemas ka risk, et isik jätkab kuritegude toimepanemist alkoholi mõjul.

Eeltoodust tulenevalt kohus vangistuse kandmisest vabastamisega ei nõustu süüdimõistetu

enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla.

Kohus leiab, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei taga isiku õiguskuulekat käitumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik on varem rikkunud katseaja nõudeid, millest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et isik sel korral suudab kehtestatud nõuetest kinni pidada ja katseaja edukalt läbida. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Maakohus juhindus KrMS

KarS § 76 ning § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp