1-12-8709/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-8709 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör

Aita Ploom

Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.V, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.09.2012 05.02.2014 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.V

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 27.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Z.V karistust Viru Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsuse nr 1-

12-8709 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § sätestatud süüteo

toimepanemises ning karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati isikut vangistusega . KarS § 68 lg

8 kuud

1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 uks – päeva – karistusaja hulka ja mõisteti lõplik karistuseks 7 kuud ja 27 päeva. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu 17.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 12.09.2012.

Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on Z.V kriminaalkorras karistatud

7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat on korda. Kuritegude dünaamika

muutunud kergemaks. Eelmised kuriteod olid vägivaldsed, praegune mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemisel on isik olnud alkoholijoobes. Alates 16.10.2012 on kinnipeetav töötanud vanglas juuksurina, samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis ,,Eluviisitreening’’. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning töökoht. Suhted lähedastega on head, samas korralike sõpru pole. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, isik on korduvalt toime pannud esimese astme kuritegusid. Kinnipeet motiveeritud loobuma kuritegelikus av väidab, et on t käitumisest,

samas ründas isik vangistuse ajal koos grupiga kinnipeetavat, mistõttu on tal pooleliolev kriminaalasi. 42%, uue korduva kuriteo Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on toimepanemise tõenäosus 34%. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist.

Maakohtu istung: 09.12.2013 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et soovib vabaneda ja minna tööle.

Prokuröri seisukoht:

Prokurör ei soovinud võtta osa Z.V tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kohtule esitatud seisukohas isiku ennetähtaegset vabastamist, märkides, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi, milles alustati menetlust

KarS § 121 tunnustel. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse aluseks oleva liikluskuriteo pani isik toime ajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning kulges katseaeg. Olukorras, kus purjus juhtide süül hukkub kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid signaali sell on rangelt karistatavad ed est, et liiklusõigusrikkumised õigusrikkumis . Kinnipeetav ei ole t ega osanud hinnata malust karistust osaliselt õigustanud kohtu usaldus või vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kinnipeetava puhul on se risk käitumiskontrollist kõrvalehoidumi kõrge, mistõttu ei

ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas Süüdimõistetu alandada.

võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistu tamiseks. Kinnipeetava ennetähtaegne sest vabas

vabastamine pole Varasemad karistused ei ole põhjendatud ka arvestades ühiskonna ootusi. talle positiivset

nedes eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vaba kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega k korrigeerida ei ole võimali

tema . käitumist Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta süüdemõistetu vangistusest tingimisi vabastamata.

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja prokuröri seisukohaga, leiab, et ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaeg kinnipeetav a vabastamisele. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses toetavad lähedased ja elukoht, samuti töökoht, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et isikut on varem 7-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta neljandat korda. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tuleneb, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega, nähtub vangla poolt kohtule edastatud seisukohast, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%. Samuti on isiku suhtes käimas kriminaalasi, kuna teda kahtlustatakse KarS § 121 järgi vangistuses viibides

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega kuigi isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kinnipeetav vangistuse ajal õiguspäraselt käitunud, mistõttu pole täidetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise üks oluline tingimus.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Kohus peab vajalikuks märkida, et isik on varem rikkunud katseaja nõudeid, millest tulenevalt puudub kohtul veendumus, et isik sel korral suudab kehtestatud nõuetest kinni pidada ja katseaja edukalt l

äbida. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp