4-13-6273/22 · Tallinna Ringkonnakohus

4-13-6273

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-6273 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär

Väärteoasi O.R-i väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsus Kaebuse esitaja O.R (ik: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsus O.R-i väärteoasjas nr 4-13-6273 jätta muutmata.

2. O.R-i apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 18.12.2013. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Erika Moskvina on 09.08.2013 koostatud väärteoprotokoll nr AB1286889 selle kohta, et O.R 09.08.2013 kell 20.30 Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu mnt 43. km-l, liikudes Virtsu suunas, juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta, juhiloa kehtivusaeg lõppenud 28.02.2013, juhiluba kehtetuks tunnistatud. Sõidukil puudus kehtiv kindlustuspoliis, see oli lõppenud 28.03.2013. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus O.R kirjeldatud tegevusega LS § 33 lg 2 p 9, § 90 lg 1 p 1, § 124 lg 3 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Leides, et O.R vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-le 71 Pärnu Maakohtule arutamiseks.

Maakohtu otsus 3. süüdi 22.10.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-6273 mõistis Pärnu Maakohus O.R-i

LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 21 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsusega kohustati O.R ilmuma aresti kandma 06.11.2013 kell 10.00 PPA Põhja Prefektuuri arestimajja (Rahumäe tee 6 Tallinn). Otsuse kohaselt, kui O.R ei ilmu määratud ajal aresti kandma, teeb kohus määruse tema sundtoomiseks karistuse kandmisele. V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetas kohus väärteomenetluse O.R-i suhtes liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistuse mõistmisel leidis maakohus, et O.R-i süü on suur, sest ta on teo toime pannud otsese tahtlusega, asunud autorooli, teades, et tal juhtimisõigust ei ole. O.R on ülekuulamisprotokollis tunnistanud oma süüd. Politseile esitatud vastulauses (tl 7)

on O.R avaldanud, et väga kahetseb, et selline intsident juhtus Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Vastavalt karistusregistri teatisele (tl 13-15) on O.R korduvalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest: 1)29.07.2013 PPA Ida Prefektuuri otsusega LS § 201 lg 2, § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 512 eurot; 2)Harju Maakohtu 15.07.2013 otsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva; 3)Harju Maakohtu 26.11.2012 otsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva; 4)Harju Maakohtu 22.08.2012 otsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga 10 päeva; 5)Pärnu Maakohtu 08.08.2012 otsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Kohus märkis, et seega on käesolev juba kuues järjestikune samalaadne rikkumine O.R-i poolt. O.R on juba eelnevalt kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest arestiga. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et O.R on isikuks, kelle puhul karistuse eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus märkis, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. O.R ei hooli kehtestatud liiklusreeglitest, järjepidevalt juhib mootorsõidukit, kuigi tal selleks õigust ei ole ja see tähendab, et oma jätkuva õigusvastase käitumisega on ohuks kaasliiklejatele. Seetõttu pidas maakohus vajalikuks O.R toimepandud väärteo eest karistada arestiga, sest kergema karistusliigiga, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kuigi esineb karistust kergendav asjaolu, ei pidanud kohus võimalikuks mõista karistust alla karistuse keskmise määra. Kohus pidas vajalikuks mõista aresti üle keskmise määra, sest kaks korda on O.R juba samaliigilise teo eest karistatud 15-päevase arestiga, kuid see ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma.

4.

Kuna O.R teatas kohtule soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis tegi Pärnu Maakohus

05.11.2013 määruse, millega määras mitte kohustada O.R ilmuma Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsusega mõistetud 21-päevast aresti kandma 06.11.2013 kell 10.00. Kohtumääruse kohaselt teatab kohus O.R-ile aresti kandmise alguse aja peale kaebemenetluse lõppu.

Apellatsioon

5. , kes vaidlustab Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni. O.R kohtuotsust karistuse osas, paludes maakohtu otsus temale karistusena 21-päevase aresti mõistmise osas tühistada ja mõista talle karistuseks rahatrahv. Juhul, kui ei ole võimalik kohaldada talle karistuseks aresti asemel rahatrahvi, siis palub ta võimaldada tal kanda aresti osade kaupa graafiku alusel, kuna ta sai Lasnamäele uue töökoha parema palgaga ning ülemusega arutades seda, kas oleks võimalik palgata puhkust võtta, vastas ta, et see tähendaks O.R-ile töökoha kaotamist. Töökoha kaotus ei oleks aga kaebaja sõnul hea, sest ta elab naise ja lapsega ning perekonna sissetulek sõltub 90 % O.R-ist. Naise sissetulek on kaebaja väitel liiga väike, sellest pole isegi võimalik korteri üüri maksta.

6. Apellatsioonile esitas vastulause kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Kleeman, kes märgib, et karistusregistrist nähtuvalt on O.R korduvalt liiklusalaste ja muude rikkumiste eest karistatud. See annab selge signaali, et menetlusalune isik ei ole oma käitumist muutnud, karistused ei ole suunanud teda paranemise teele. Veel viidatakse vastulauses, et avalikult veebilehelt

www.riigiteataja.ee nähtuvalt arutab Harju Maakohus 23.01.2014.a samalaadilise rikkumisega seonduvat. Seega on O.R jätkanud väärtegude toimepanemist. O.R-ile on olnud ka väärtegude toimepanemise ajal teada, et tema ülalpidamisel on pereliikmed, seega on ta ise võtnud riski ning vastutuse. Menetlusväline isik on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse liigi osas taotledes O.R kohaldada talle aresti asemel rahatrahvi. Oma niisugust taotlust põhjendab apellant väitega, et aresti kandmise tõttu kaotab ta oma töökoha ja sellega seoses satub raskesse olukorda tema pere.

Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohus on O.R-ile karistuse mõistmisel KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna õigesti arvestanud O.R-i puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on maakohus põhjendatult võtnud arvesse seda, et O.R on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, seejuures on käesolev rikkumine juba kuues järjestikune samalaadne rikkumine O.R-i poolt. Seega ei ole varem kohaldatud karistused O.R-i puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu ei pidanud maakohus põhjendatult võimalikuks karistada O.R enam rahatrahviga. Seega, arvestades liiklusalaste rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistuse – aresti – mõistmine.

Lisaks taotleb apellant juhul, kui ei ole võimalik kohaldada talle karistuseks aresti asemel rahatrahvi, võimaldada tal kanda aresti osade kaupa, et mitte kaotada oma väidetavat uut töökohta, mis paneks raskesse olukorda tema pere. Seoses apellandi niisuguse taotlusega märgib ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu 22.10.2013 otsusega on O.R karistatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 21 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole O.R-ile karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Ehkki apellandi väitel tooks 21-päevase aresti korraga ärakandmine talle kaasa töökoha kaotuse, ei ole ta oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mistõttu selline väide on paljasõnaline. Samuti ei ole O.R esitanud ühtegi tõendit ka oma väidetava töökoha olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu

Maakohtu 22.10.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-6273 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Pavel Gontšarov Sten Lind