1-13-3510/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-13-3510

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-3510 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku

erakorraline T.Üksik

ettekanne taotlusega pikendada U.Z-ile (ik

xxx, elukoht *) rnu Maakohtu 17.04.2013 Pä kohtuotsusega määratud katseaega RESOLUTSIOON

1. ahuldamata Jätta r Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu

kriminaalhooldusametniku

U.Z-ile u T.Üksik taotlus pikendada Pärnu maakoht 17.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13- . 3510 määratud katseaega 2. prokurörile Ü.Tamm

Edastada määruse ärakiri , U.Z-ile

ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Määrus jõustub selle tegemisest.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõist

17.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3510 is kohus U.Z

süüdi KarS § järgi KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus ja karistas vangistusega 5 kuud.

U.Z suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p U.Z 1-6 t kohustust mitte tarvitada alkoholi ja tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tuleneva narkootikume. Katseaeg algas 17.04.2013. Pärnu maakohtu 23.10.2013 kohtumäärusega nr 1 määras -13-3510 kohus U.Z-ile katseajaks

täiendava kohustuse – osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisiktreening“. Lisakohustuse määras kohus seoses sellega, et U.Z oli rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

17.12.2013.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku

T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1-13-3510 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.Z on 17.04.2013 P ärnu Maakohtu otsusega nr 1 3510 süüdi mõistetud KarS § 424

järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kohtu poolt määrati täiendav lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 28.11.2013 tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 1,02 mg/l, mis on fikseeritud indikaatorvahendi protokolliga 28.11.2013. Alkoholi tarvitamise faktist teavitati kriminaalhooldajat Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna vanemspetsialisti Aili Sinimäe poolt 29.11.2013 meili teel. Kats 'il juba teine eajal on see U.Z rikkumine. KarS § 74 lg 4 ja 75 lg 2 p 23.10.2013 Pärnu Maakohtu määrusega määrati U.Z-ile

8 alusel täiendav lisakohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Seletuskirjas 06.12.2013 kirjutas, et 28.11.2013 tuli * joogijanu. Vett töölt ja autos tekkis tugev

kaasas ei olnud ja kuna autos oli 1 pudel õlut Pilsner, siis jõi selle ära. Istus autos juhi kõrval.

Politseipatrull, märganud nende autot, peatas neid alkoholijoobe kontrollimiseks. Autojuhti oli kaine, temal fikseeriti joove. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE U.Z on kriminaalhooldusel oldud aja jooksul rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral. Ta tunnistab oma alkoholiprobleemi, võõrutuskuuri läbimist aga ei pea vajalikuks ja loodab iseseisvalt alkoholi tarbimisest vabaneda. Kriminaalhooldaja on alustanud temaga kohtu poolt määratud teise kohustuse täitmist s.o. mi Eluviisitreeningu läbiviimist. sotsiaalabiprogram

Hooldusal Alkohol ja toimunud on 7-st tunnist erakorralise ettekande une on täitnud töövihiku

esitamise hetkeks 3 kohtumist. Hooldusalune on kodutööde tegemisel olnud hoolas, programmi läbiviimisel on hea analüüsivõimega ja töötab pingsalt kaasa. Kriminaalhooldaja h innangul on

toimunud hooldusaluse mõtlemises ka esimesed positiivsed tulemused ja ta on hakanud tõsiselt mõtlema sellele, mida alkoholi tarbimine endaga kõik halba kaasa toob. On aru saanud sellest, et alkoholist aitab eemal olla pidev töö olemasolu. Suvel 2013 töötas hooldusalune 3 kuud ametliku

töölepingu alusel Soomes ja siis ei olnud alkoholi tarvi misega mingeid probleeme, kuna ta

tööpäevad olid pikad ja siis ei tekkinud tal mõtetki tarbida alkoholi. Hooldusalune väljendas viimasel kohtumisel soovi minna taas Soome tööle, sest seal ei teki kiusatust alkoholi tarbida. Hetkel töötab ta mitteametlikult metsatöödel Hiiumaal.

Kontrollnõudeid on tä korrektselt. Vestlustel kriminaalhooldajaga on avatud, itnud U.Z

räägib oma proble töö sujub suurepäraselt. Hooldusalusega on läbi viidud emidest ausalt ja koos

motiveerivaid vestlusi alkoholist loobumiseks, käsitletud valikuliselt liiklusohutusprogrammi teemasid ja töölehti. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pikendada katseaega kuni 1 aasta Kriminaalhooldaja ei pea U.Z-i osas karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks. U.Z on aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust ja teeb pingutusi selleks, et iseseisvalt saada probleemiga hakkama. Ta osaleb aktiivselt programmis Eluviisitreening ja on kriminaalhooldajale avaldanud, et loodab väga selle programmi läbimisel edule, kuna tema mõtlemises on toimunud juba praegu olulised muutused ja tekkinud tahe elada ilma alkoholi tarbimata. U.Z-i katseaeg algas 17.04.2013, sisuline töö temaga hetkel käib ja on hakanud kandma ka vilja. Karistuse täitmisele pööramise korral jääb sisuline töö temaga aga pooleli. Seetõttu teen kohtule ettepaneku pikendada U.Z-ile 17.04.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1 3510 määratud 18 kuulist katseaega 2 kuu võrra s.o. kuni 16.12.2014. Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise

1-13-3510 või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Pärnu U.Z suhtes süüdimõistva otsuse .05.2013 võeti Maakohus tegi 17.04.2013. 06 U.Z

arvele kriminaalhooldusosakonnas. Kohtule on juba korra seoses U.Z poolt kohtu poolt määratud kohustuse rikkumisega erakorraline ettekanne esitatud ja 23.10.2013 määrusega kohus kohustas U.Z-i läbima sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening.

Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et U.Z on 28.11.2013 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine U.Z .2013 indikaatorvahendi kasutamise poolt on tõendamist leidnud 22.11 protokolliga ja U.Z enda seletusega.

Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole veel vajadus vangistust täitmisel pöörata, kuna nud alkoholi kahjulikust mõjust ja teeb pingutusi selleks, U.Z on aru saa

et iseseisvalt saada probleemiga hakkama. Kriminaalhooldaja on kirjeldanud, et käimasolev sotsiaalabiprogramm on poole peal, kuid juba praegu on näha selle positiivset mõju U.Z-ile –

U.Z osaleb programmis aktiivselt, on aru saada, et tema mõtlemises on toimunud olulised muutused ja on tekkinud tahe elada ilma alkoholi tarbimata.

Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et o tarvitanud alkoholi, ei ole käeoleval U.Z li ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks ega ole vaja määrata ka muid täiendavaid kohustusi

. On üldteada asjaolu, et alkoholiprobleem ei ole tavaliselt lahendatav lühikese ajaga. Oluline on, et kriminaalhooldaja on leidnud, et U.Z on aru saanud probleemi olemasolust ja muutnud mõttemaailma. Hetkel on pooleli sotsialaabiprogramm, mille positiivset mõju kriminaalhooldaja juba on märganud. Kohus leiab, et iaalabiprogrammiga tuleb edasi minna ja hinnata programmi sots

mõju isikule se lõp ejärel tuleb jälgida, kas isik on võimeline ise alkoholitarbimisest lle pemisel. Se loobuma või on vajalik leida veel kriminaalhooldusel olevaid võimalusi probleemi lahendamiseks. Kohus leiab, et kuigi alkoholi tarvitamine U.Z poolt on tõendatud, tuleb arvestada ka sellega, et U.Z ei viibinud joobes olekus avalikus kohas, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et ta seoses joobega oleks toime pannud mõne õigusvastase teo või olnud joobe tõttu ohtlik teistele või iseendale. U.Z katseaeg algas 17.04.2013 ja on seega kestnud 8 kuud, üle poole katseajast on veel ees.

See tähendab, et on veel piisavalt aega, et tegelda isiku resotsialiseerumise ja õiguskuulekale teel suunamisega. leiab kohus

Lähtudes eeltoodust , et käesoleval ajal ei ole põhjendatud ka katseaja pikendamine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik