3-13-1606/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1606

Haldusasi

G.T.e kaebus Keskkonnaameti 11.07.2013 välisõhu saasteloale

nr L.ÕV/323458.

Menetlusosalised

Kaebaja — G.T., esindaja abikaasa Georg Tahves;

vastustaja — Keskkonnaamet;

eeldatav kolmas isik — KÜ Järvevana tee 3, esindaja advokaat

Ahti Kuuseväli.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada G.T.e kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. 27.07.2013 esitas G.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse (toimiku I köide, lehed 3–6) Keskkonnaameti

11.07.2013

väljastatud

välisõhu

saasteloa

nr

L.ÕV/323458

(toimiku

I

köide,

lehed 13–15) õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt koosneb KÜ Järvevana tee 3 viiest kaugküttevõrgus asuvast korterelamust, mida

varustab soojusega AS Tallinna Vesi gaasikatlamaja läbi oma välissoojustrasside. Korterelamuid

varustatakse aastaringselt kütte ja sooja veega. KÜ Järvevana tee 3 juhatus on hakanud arendama KÜ-s

gaasikatlamajade ehitust, väitega, et võrguomaniku välissoojustrassid on vanad ja soojuskaod suured. KÜ

juhatuse liige Ene Eensalu esitas korteriomanike teadmata 06.12.2011 Keskkonnaametile saasteloa

taotluse, millele lisas juurde Margus Kördi (Kört) koostatud lubatud heitkoguste (LHK) projekti.

Keskkonnaamet väljastas 16.04.2012 KÜ Järvevana tee 3 välisõhu saasteloa nr L.ÕV/321507. Kaebaja

vaidlustas nimetatud saasteloa nr L.ÕV/321507 ning see tunnistati Keskkonnaameti peadirektori

15.06.2012 käskkirjaga nr 1-4.1/12/288 kehtetuks. KÜ Järvevana tee 3 juhatuse liige Ene Eensalu esitas

08.03.2013 Keskkonnaametile uue saasteloa taotluse samale objektile ja samadel alustel. Keskkonnaamet

uuendas 18.03.2013 saasteloa taotluse menetluse. 21.05.2013 ja 24.05.2013 kirjadega palus Ene Eensalu

muuta LHK projekti andmeid. Keskkonnaameti vastuskirjas nr HJR 9-4 /13/6801-19 on märgitud, et

KÜ Järvevana tee 3 on oma gaasiprojektiga toetunud spetsialistidele — KÜ on valinud gaasiprojekti

koostajaks Peet Parikase Gaas-Soojusprojekti OÜ-st (GSP OÜ) — tuntud ja majandustegevuse registris

registreeritud litsentseeritud projekteerija, kellel on kolmekümne-aastane töökogemus vastaval alal.

GSP OÜ andmete alusel on koostatud lubatud heitkoguste projekt. Kaebaja esitas 30.05.2013

Keskkonnaametile taotluse nimetatud LHK projekti kooskõlastamiseks, ent tänaseni ei ole P. Parikas

KÜ Järvevana tee 3 kaasomanikule oma projekti kooskõlastamiseks esitanud.

Kaebaja leiab, et katlamajade ehituse arendamist on algusest peale tehtud ebapädevalt, ebakompetentselt

ja ebaseaduslikult. Andmeid on Ene Eensalu esitanud korteriomanike nimel vaid selleks, et

Keskkonnaametilt saada saasteluba. Sellise tegevusega on Ene Eensalu kuritarvitanud korteriomanike

usaldust ja tema tegevus on vastuolus heade kommetega, kuna saasteloa taotlemine KÜ puhul on

kaasomanike keskne küsimus. KÜ juhatuse liige, Ene Eensalu, ei saa otsustada selliseid küsimusi

ainuisikuliselt,

sest

saasteloaga

tekitatakse

võimalus

koormata

kaasomanikud

täiendavate

saastemaksudega ilma nende nõusolekuta. Kaebaja ega tema abikaasa ei ole sellega nõustunud. LHK

projekti kohaselt on kasutatud Keskkonnaministri 02.08.2004 määrust nr 99 „Põletusseadmetest

välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid“ kinnitatud arvutuse

metoodikat. Sellisel juhul peaks saasteaine heitkoguse määramine arvutuslikult olema märgitudB —

kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; ja B1— kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ ning ka kaevatavas

saasteloas nr L.ÕV/323458 peab ajaperioodiks olema märgitud 8760 tundi, kuna eluhoonetele on ette

nähtud erinõuded vastavalt majandusministri 11.08.1997 käskkirjale nr 86 “Soojusvarustuse kulude

arvestamise ja jaotamise metoodika“, mille kohaselt on arvestuslikuks kütteperioodiks aastaringne

periood, mis algab 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil. Kui gaasikatla töötundide aeg on vale, on

samuti valed välisõhku eralduvate saasteainete arvutustulemusena saadud andmed LHK projektis, sest

kütuse kulu on otsese seoses gaasikatla töö aja ja võimsusega. Arvutustulemused peavad tegelikkuses

olema üle nelja korra suuremad. LHK projektis on ka gaasikatelde võimsused (45kW ja 60kW) esitatud

valesti, et näidata näiliselt saasteallikast väiksemaid lenduvaid heitkoguseid (nende seas on järgmised

orgaanilised ühendid: lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid ja teised lenduvad orgaanilised ühendid).

LHK projekti muudatuste tegemise õigus on ainult LHK projekti koostajal. Keskkonnaamet oleks

pidanud teistkordsel KÜ Järvevana tee 3 saasteloa taotluse menetlusel keelduma saasteloa andmisest

toetudes välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 79 lg 1 punktile 1. KÜ korterelamuid ümbritsevad niigi juba

kaks olemasolevat saasteallikat. Olemasolevad saasteallikate korstnad asuvad aadressidel Järvevana tee 3

ja Järvevana tee 5. Korterelamute välisilmet ei ole vaja risustada planeeritavate korstnate ja ehitistega,

mis muudavad olemasolevate hoonete väljanägemist. Ebameeldiva ja ärritava lõhnaga aineid on ka täna

tunda Järvevana tee 3F korterelamu kolmanda ja neljanda korruse elanikele. Need aroomid väljuvad ka

täna AS Maru lokaalgaasikatlamaja saasteallika korstnast asukohaga Järvevana tee 5. Miks meie

Järvevana tee 3F korterelamu ülemiste korruste elanikud peame taluma seda lõhnataju ja peame seda

haisu kannatama, ning üldse seda lämbet lehka sisse hingama? Keskkonnaamet peab arvestama välisõhu

saasteloa nr L.ÕV/323458 väljaandmisel VÕKS §-ga 1 ja §-ga 34, sest Keskkonnaameti eesmärk ja

kohustus on säilitada välisõhu kvaliteet samal tasemel piirkondades, kus see on hea. Välisõhu saasteluba

nr L.ÕV/323458 rikub põhiseaduslikku õigust minu ja minu lähedaste tervise kaitsele (Eesti Vabariigi

Põhiseadus § 28). Kuivõrd tervis sõltub keskkonnast ja keskkond sõltub omakorda välisõhust, on

VÕKS suunatud looduskeskkonna ning inimese tervise säilitamisele. Nimetatud eesmärki silmas

pidades on seadusandja kehtestanud saastelubade väljastamise regulatsiooni, mis on vahetult seotud

saastaja poolt saastamise vähendamiseks või vältimiseks rakendatavate abinõudega. Lisaks on kaebuse

eesmärgiks, et Keskkonnaamet hoiduks tulevikus sarnastest tegudest ja ei levitaks avalikult saasteloas

olevat valet ning eksitavat infot üle terve Eesti riigi teistele Eesti Vabariigi kodanikele.

2. Kohus saab kaebusest aru, et selle eesmärgiks on takistada kaebaja koormamist saastemaksuga ja

kaitsta olemasolevat välisõhu kvaliteeti. Seega, ehkki kaebuses esineb puudusi, ei jäta kohus kaebust

käiguta, vaid tagastab selle HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, s.o põhjusel, et kaebajal puudub

kaebeõigus. Kohus eeldab, et kaebaja faktilised väited on tõendatud. Kohus selgitab oma seisukohti

järgnevaga.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib isik kaebusega

halduskohtu poole pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või

avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohtupraktikas on

leitud, et keskkonnakaitse küsimustes võib kohtusse pöördumise õiguse aluseks subjektiivsete õiguste

rikkumise kõrval olla ka muu puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt Riigikohtu lahendid

nr 3-3-1-68-11, 3-3-1-86-06). Puutumus tähendab, et mõju isikule peab olema oluline ja reaalne, mis

omakorda välistab keskkonnaasjades kaebuse esitamise avalikes huvides (nn populaarkaebused). Reaalne

mõju tähendab muuhulgas seda, et vaidlusaluse akti ja väidetava tagajärje vahel peab olema põhjuslik

seos ning väidetava tagajärje saabumine on tõenäoline. Isikul, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav

haldusakt rikub, on ka puutumus vaidlusaluse haldusaktiga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-87-11).

Käesolevas asjas vaidlustatud välisõhu saasteluba seondub otseselt keskkonnaküsimustega, olles

reguleeritud keskkonnaõiguse normidega. Kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud nii subjektiivsete

õiguste kaitseks kui puutumuse tõttu kaevatava saasteloa suhtes.

Tulenevalt VÕKS § 67 lõikest 1 on välisõhu saasteluba dokument, mis annab õiguse viia saasteaineid

paiksest saasteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse kasutamise tingimused. Kaebaja subjektiivsed

õigused vajaksid kaitset kohtu hinnangul kõige varasemalt ajal, mil saasteloa realiseerimiseks

vajaminevad mehhanismid (antud juhul gaasikatlad) on juba paigaldatud ning käitamiseks valmis.

Praegusel juhul on väljastatud küll saasteluba, ent selle realiseerimiseks vajalikud ettevalmistused lõpuni

teostatud ei ole, s.o ostetud ei ole gaasikatlad (toimiku I köide, leht 204), ehitisregistri andmetel ei ole

väljastatud ehitusluba nende püstitamiseks ega kasutusluba nende kasutamiseks. Saasteloa olemasolu

iseenesest aga kaebaja subjektiivsetele õigustele mõju avaldada ei saa — kaebajat ei koormata

saastetasudega pelgalt saasteloa väljaandmise või olemasolu faktist. Samuti ei tekita saasteloa

andmine/olemasolu

mistahes

kahju

välisõhule

või

keskkonnale

laiemalt.

Õiguse

vastavate

tehnosüsteemide muutmiseks ja paigaldamiseks Järvevana tee 3d // 3e // 3f hoonetesse saab anda kohalik

omavalitsus ehitusloa näol, kuid isegi ehitusloa väljastamisel ei saa kaebaja subjektiivsed õigused (mitte

tasuda saastemaksu ja hingata sisse olemasoleva kvaliteediga õhku) rikutud olla, kuivõrd ainuüksi

ehitusloa väljastamisest ei tulene saasteloa adressaadile õigust gaasikatelt käitama asuda. Saasteloa

adressaadil on õigus gaasikatlad käiku anda alles peale vastava kasutusloa väljastamist, mis sisuliselt

tähendab, et alles peale kasutuslubade väljastamist saab saasteloa adressaat asuda kaevatavat saasteluba

realiseerima. Seega saaks kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduda alles siis kui tema

subjektiivsed õigused reaalselt kaitset vajavad. Ühtlasi puudub kaebajal kujunenud faktilises olukorras

saasteloaga ka oluline ja reaalne puutumus, s.o välisõhu saasteluba iseenesest ilma vastavate kohaliku

omavalitsuse lubadeta kaebajale olulist mõju ei avalda. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaevatav haldusakt

kaebaja õigusi rikkuda ega tema vabadusi piirata ning kaebajal puudub välisõhu saasteloaga puutumus,

s.o realiseerimatu saasteluba ei avalda kaebajale olulist ega reaalset mõju.

Kohus selgitab lisaks, et KÜ õigusvastase tegevusega rikutud subjektiivseid õigusi saab kaebaja

vaidlustada

tsiviilõiguslikke

kaitsevahendeid

kasutades.

Halduskohus

lahendab

peamiselt

haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidlusi (HKMS § 4 lg 1). KÜ ja

korteriomaniku vahelised vaidlused kuuluvad aga tsiviilkohtu pädevusse ning kaebaja ongi KÜ Järvevana

tee 3 vastu alternatiivküttele ülemineku küsimusega seotult esitanud hagi Harju Maakohtule.

3. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud ning

kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1

alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik