1-13-11123/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedsüüdistatakse selles, et tema koostas tuvastamata kohas ja ajal enne Z 24.09.2013.a ebaõigete andmetega Afganistani Islamivabariigi välisministri ebaõige allkirjaga volikirja ja täitis 24.09.2013.a Eesti Vabariigi Välisministeeriumis asukohaga Tallinn, Islandi väljak 1 volikirjas olevate ebaõigete andmete alusel diplomaadikaardi saamiseks vajaliku notifikatsiooni (ingl k notification), mille alusel soovis saada Afganistani Islamivabariigi eriesindajaks Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi Välisministeerium teostas E.
Legislator headnote
AI generated1-13-11123/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi 1-13-11123
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsembril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-11123 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Kriminaalasi Liivi Viidemann
E. süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 Z järgi
Prokurör Steven-Hristo Evestus
Süüdistatav E.Z, sünniaeg: 13.06.1987, Hollandi Kuningriigi kodanik, kõrgharidusega, emakeel putšu, hollandi keel (valdab inglise keelt kõnes ja kirjas), elukoht XXX, ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 11.10.2013
Menetluse liik Kokkuleppemenetlus
Kaitsja RESOLUTSIOON Enn-Juho Aule
Süüdi tunnistada E. KarS § 344 lg 1 Z järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 kuud.
Süüdi tunnistada E. KarS § 345 lg 1 Z järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud.
KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.2013. s.o
1 päev ning ärakandmisele kuulub 3 kuud 29 päeva vangistust.
Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, ei pane 3 (kolme) aastase kui E. Z
katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.12.2013.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Asitõendid:
Volikiri, notifikatsioon, Afganistani Islamivabariigi 02.10.2013.a noodi kinnitatud koopia – tagastada Eesti Vabariigi Välisministeeriumile.
KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse:
E. ilt Z- menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 168 eurot.
Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606
Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-11123, sundraha.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.
Asjaolud ja menetluse käik:
E. süüdistatakse selles, et tema koostas tuvastamata kohas ja ajal enne Z 24.09.2013.a ebaõigete andmetega Afganistani Islamivabariigi välisministri ebaõige allkirjaga volikirja ja täitis 24.09.2013.a Eesti Vabariigi Välisministeeriumis asukohaga Tallinn, Islandi väljak 1 volikirjas olevate ebaõigete andmete alusel diplomaadikaardi saamiseks vajaliku notifikatsiooni (ingl k notification), mille alusel soovis saada Afganistani Islamivabariigi eriesindajaks Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi Välisministeerium teostas E.
Z
poolt esitatud dokumentide kontrolli, mille tulemusel teatas Afganistani Islamivabariigi
Välisministeerium 02.10.2013.a Eesti Vabariigi Välisministeeriumile, et ei ole E.Z nimelist isikut Eesti Vabariiki oma eriesindajaks saatnud ning viimase poolt Eesti
Vabariigis diplomaadikaardi ning välissuhtlemisseaduse § 9 lg-st 10 ja välisministri
09.11.2006.a määruse „Diplomaadija teenistuskaardi väljaandmise kord, diplomaadija teenistuskaardi vorm, tehniline kirjeldus ning kaardile kantavate andmete loetelu“ § 9 lg-st 3 tulenevate õiguste (kaardi omanik kasutab Eestis välisriigi diplomaadile ette nähtud puutumatust ja eesõigusi) saamiseks esitatud dokumendid ja vastavasisulised andmed on ebaõiged.
Sellise tegevusega pani E. toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava Z kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.
Samuti süüdistatakse E. selles, et tema esitas 24.09.2013.a Eesti Vabariigi Z
Välisministeeriumi ametnikele asukohaga Tallinn, Islandi väljak 1 sisult ebaõiged dokumendid, millega soovis saada Afganistani Islamivabariigi eriesindajaks Eesti Vabariigis.
Nimelt esitas E. ebaõigete andmetega Afganistani Islamivabariigi Z
välisministri ebaõige allkirjaga volikirja ja täitis võltsitud volikirjal olevate andmete alusel diplomaadikaardi saamiseks vajaliku notifikatsiooni (ingl k notification), missugused andmed puudutasid tema volitust asuda tegutsema Afganistani Islamivabariigi eriesindajana Eesti
Vabariigis. Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ametnikud teostasid E. poolt Z
esitatud dokumentide kontrolli, mille tulemusel teatas Afganistani Islamivabariigi
Välisministeerium 02.10.2013.a Eesti Vabariigi Välisministeeriumile, et ei ole E.Z nimelist isikut Eesti Vabariiki oma eriesindajaks saatnud ning tema poolt Eesti
Vabariigi välisministeeriumile diplomaadikaardi ning välissuhtlemisseaduse § 9 lg-st 10 ja välisministri 09.11.2006.a määruse „Diplomaadija teenistuskaardi väljaandmise kord, diplomaadija teenistuskaardi vorm, tehniline kirjeldus ning kaardile kantavate andmete loetelu“ § 9 lg-st 3 tulenevate õiguste (kaardi omanik kasutab Eestis välisriigi diplomaadile ette nähtud puutumatust ja eesõigusi) saamiseks esitatud dokumendid ja vastavasisulised andmed on ebaõiged.
Sellise tegevusega pani E. toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava Z kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
Kuriteoga ei ole kahju tekitatud.
Karistuse liik ja määr:
Süüdistatav E. , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille Z
kohaselt prokurör taotleb kohtus E. süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 järgi ja Z
karistada vangistusega 2 kuud, süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning karistada E. liitkaristusena vangistusega 4 kuud, mida ei pöörata täielikult täitmisele 3- Z aastase katseaja jooksul. Eelvangistuses viibitud 1 päev arvata karistusaja hulka.
Kohtuistungil jäi süüdistatav E. sõlmitud kokkuleppe juurde. Z
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetluskulud – sundraha, kaitsjatasu.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel E. Z
tuleb süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
E. -ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 480 eurot, kaitsjatasu 168 Z eurot.
Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik