4-13-8038/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8038

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19 detsember 2013, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-8038 (2317,13,003644)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

H.A, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. H.A süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.

2. Mõistetud arest 7 (seitse) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.2014. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandma asunud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. H.A-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena:

„H.A,

4-13-8038,

joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.12.2013. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

29.10.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364090 selles, et 18.03.2013 kella 22.35 ajal peeti Tallinnas, Õismäe tee 127 kinni H.A, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel amfetamiini, metamfetamiini ja parametoksüamfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi tema kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressil saadetud kutse on menetlusalune isik allkirja vastu kätte saanud, mistõttu tuleb lugeda kutse kätteantuks.

Kuna kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja kohtukutse on edastatud piisava etteteatamistähtajaga, leiab kohus, et menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ega ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, mistõttu saab väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Mõista välja ka menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiini, metamfetamiini ja parametoksüamfetamiini, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud kuritegude toimepanemise eest.

Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toiime järjekordse väärteo. Kohtu andmete kohaselt on menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 08.05.2012 määrusega pandud lisakohustus pöörduda narkoloogi poole ja läbida narkosõltuvuse vastane ravikuur, esitades sellekohase tõendi. Kohus leiab, et uus väärteoprotokoll narkootilise aine tarvitamise süüdistuses selliseks tõendiks olla ei saa. Arvestades isiku karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming

kohtunik