4-13-7874/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-7874

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-7874 (2316,13,008346)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

K.H, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liane

Stepanov,

Põhja

prefektuuri

Kesklinna

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. K.H süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises

(narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik valdamine) ja karistada teda arestiga 5

(viis) päeva.

2. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.2014. Kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. K.H-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1202 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.H, 4-13-7874, aineekspertiis“.

4. Menetluskulu tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus K.H süüdistuses NPALS § 151 järgi K.H-le süüks arvatud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise süüdistuses menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

6. Riiklikul ekspertiisiasutusel menetlusaluse isiku joobe tuvastamisel kantud kulu summas

35 eurot jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.12.2013. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.09.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1353649 selles, et 24.09.2013 kell 09.57 peeti Tallinnas, Uus-Maleva 7 kinni K.H ja väärteoprotokollis inkrimineeriti K.H-le NPALS § ettenähtud väärtegude toimepanemist, kuivõrd väärteoprotokolli koostaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on eelnevalt travitanud narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist ainet.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi tema kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressil saadetud kutse on kätte saanud tema ema. Kohus leiab, et kuivõrd kutse on allkirja vastu kätte saanud menetlusaluse isikuga samas elukohas elav täisealine isik, tuleb lugeda kutse kätteantuks. Kuna kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja kohtukutse on edastatud piisava etteteatamistähtajaga, leiab kohus, et menetlusalune isik on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik ega ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, mistõttu saab väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata karistuseks arest 5 päeva narkootilise aine omamise eest ja lõpetada menetlus arsti ettekirjutuseta tarvitamise süüdistuses. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.12.2013. Välja mõista menetluskulu 84 eurot aineekspertiisi eest ja joobe tuvastamise kulu 35 eurot jätta riigi kanda. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti ja narkootilise aine ekspertiisiakti, asub seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku juurest leitud pulbriline aine sisaldas narkootilist ainet fentanüüli, mille käitlemine on keelatud.

Kuivõrd ekspertiisi raames ei olnud võimalik pulbris tuvastada puhta narkootilise aine protsendilist kogust aine vähesuse tõttu, tuleb fentanüüli sisaldust pulbrid hinnata väikeseks koguseks ning kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud NPALS § 151 ettenähtud väärteo koosseis, so narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik valdamine. Mis aga puudutab teist sama sätte alusel menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu, siis joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt ei ole EKEIs läbi viidud menetlusaluse isiku kehavedeliku uuringu tulemusel narkootilisi aineid leitud.

Seega puudub menetlusaluse isiku käitumises menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ette heidetud teine väärteokoosseis, so narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüdistuses narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises tuleb menetlusaluse isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega.

Seejuures on teda rahatrahviga karistatud ka samalaadse väärteo toimepanemise eest. Sellele järgnevalt on teda karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga, pärast mida on ta toime pannud menetlusesemeks oleva väärteo. Vaatamata sellele, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, millised on valdavalt tasutud ning teda on karistatud ka arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ja asenduskaristusena üldkasulik töö ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud.

Seejuures on menetlusalune isik jätnud üldkasuliku töö tegemata ning asenduskaristus pöörati täitmisele, milline kuulus ärakandmisele pärast menetlusaluse isiku suhtes uus kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või vangistuse ärakandmisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd muud võimalikud mõjutusvahendid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka narkootilise aine ekspertiisiga tekkinud kulu täies ulatuses.

Mis puudutab joobe tuvastamisega tekkinud kulu, siis kuivõrd kohus lõpetab selles süüdistuses menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumisel väärteomenetluse, kannab menetluse lõpetamisel menetluskulu riik. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kuivõrd eelmine karistuse asendamine üldkasuliku tööga menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud, ei pea kohus enam võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada.

Märt Toming

kohtunik