3-12-2712/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2712

Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna vangla 06.12.2012 vaideotsuse nr 5- 15/46532-1 tühistamiseks ning Tallinna vangla kohustamiseks lõpetama riskihindamise tarvis kogutud kaebaja andmete ebaseaduslik töötlemine Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A.E. vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E.u kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 18.12.2013. a,

esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. 19.10.2012 esitas kinnipeetav A.E. Tallinna vanglale taotluse nr 5-18/43449, milles ta taotles riskihindamise tarvis kogutud andmete ebaseadusliku töötlemise lõpetamist ja nende viivitamatut eemaldamist igasugustelt andmekandjatelt. Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht jättis A.E.u taotluse rahuldamata, teavitades teda vastavast otsusest 05.11.2012 kirjaga nr 5-18/43449-1 „Taotlusele vastamine“ (edaspidi 05.11.2012 otsus) /tl 4/.

2. 07.11.2012 esitas A.E. vanglale vaide nr 5-15/46532, milles ta vaidlustas 05.11.2012 otsuse, taotledes selle kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks. Tallinna vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes jättis 06.12.2013 vaideotsusega nr 5- 15/46532-1 (edaspidi Vaideotsus) A.E.u vaide rahuldamata /tl 5/.

3. 31.12.2012 esitas A.E. (edaspidi ka kaebaja) Tallinna halduskohtule kaebuse Vaideotsuse tühistamiseks ja Tallinna vangla kohustamiseks lõpetada ebaseaduslik isikuandmete töötlemine /tl 1-2/.

4. Tallinna halduskohus 14.01.2013 määrusega võttis A.E.u kaebuse menetlusse /tl 7-8/ ja 03.05.2013 määrusega määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 21/.

5. 11.03.2013 esitas vastustajaks tunnistatud Tallinna vangla (edaspidi ka vastustaja) kohtule oma seletuse kaebuse kohta /tl 17-20/. Pooled esitasid oma täiendavad seisukohad järgmiselt: 12.08.2013 A.E. /tl 26/ ja 20.11.2013 Tallinna vangla /tl 41-43/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.E. leiab, et tema suhtes riskihindamise tarvis kogutud andmete töötlemine on olnud ebaseaduslik. Viitega vangistuseaduse (edaspidi VangS) § 14 lg-le 3, § 16 lg 1 p-dele 1-7 ja § 16 lg-le 5 leiab kaebaja, et neist normidest ei tulene vanglale õigust koguda kinnipeetava kohta käivaid andmeid tema riskide hindamise tarvis. Kaebaja on seisukohal, et VangS § 16 lg-st 5 ei tulene justiitsministrile volitust individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) koostamise ja rakendamise juhendisse, mis peaks olema üksnes informatiivse sisuga, peita eraldiseisva toimingu nõuet või panna vanglateenistusele täiendavaid kohustusi, mis ei ole volitusnormist hõlmatud. Kaebaja märgib, et ka vaidemenetluses ei ole tähelepanu pööratud VangS § 14 lg-le 3 ega isikuandmete kaitse seadusele (edaspidi IKS), mistõttu on Vaideotsus õigusvastane. Kaebaja palub tühistada Vaideotsus, kohustada Tallinna vanglat lõpetama riskihindamise tarvis kogutud kaebaja andmete ebaseaduslik töötlemine, millised on kogutud seoses kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisega justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Juhend) alusel, ning tunnistada Juhend VangS § 16 lg-ga 5 vastuolevaks, milles sellega kohustatakse vanglateenistust läbi viima kinnipeetava riskide, sh korduvaid riskide hindamisi.

Vastustaja Tallinna vangla peab A.E.u kaebust põhjendamatuks ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja tugineb sealjuures VangS § 16 lg-te 1 ja 5 ning Juhendi § 1 lg 3 ja 4, § 2 lg 1, § 3 lg-te 1 ja 2 § 4 lg 2 p-de 1-4 sätetele. Vangla märgib, et VangS kommenteeritud väljaande kohaselt on ITK dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul.

ITK-ga täpsustatakse iga kinnipeetava õiguslik seisund vangistuse täideviimise protsessis (nt tema paigutamine kinnisesse või avavanglasse, kohaldatavad soodustused jms) ning ITK-s püstitatud eesmärkide saavutamine on selleks indikaatoriks, mille järgi saab kohus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise lahendamisel otsustada karistuse eesmärkide saavutamise üle. ITK vormistatakse vastavalt Juhendi lisale 1 ning see vastab seaduse nõuetele, kui selles võetakse seisukoht kõigi VangS § 16 lg 1 p-dega 1-6 minimaalselt nõutavate kohtlemismeetmete kohta.

Selline seisukohavõtt võib väljenduda ka ITK-sse kantavas märkes, et konkreetse kinnipeetava suhtes üksikut kohtlemisabinõud ei rakendata või selle rakendamine tema suhtes pole võimalik. Juhendi § 1 lg-tes 1, 2 ja 3 nähakse ette kriminogeensete riskide hindamine. ITK koostatakse juhendi §-de 2 ja 3 alusel ning muuhulgas antakse § 3 lg 4 kohaselt hinnang asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib olla endale või teistele ohtlik. ITK koostamise ja rakendamise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise, tema arengu toetamine haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu ning vabaduses iseseisva õiguskuuleka toimetulekuvõime tõstmine.

ITK-s märgitud kohtlemisabinõud peavad ajalises järjestuses ja koosmõjus teenima karistuse eesmärke, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, samuti kinnipeetava vabastamise ettevalmistamist ning tema elu pärast vabastamist. Seetõttu hinnatakse ka kinnipeetava ohtlikkust endale ja teistele, vaatamata sellele, et kinnipeetav ei pruugi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuigi Juhendi kohaselt koostatakse ITK kogu karistusaja pikaajalisi ja lühiajalisi eesmärke arvestades, siis konkreetsed sekkumised planeeritakse ühe aasta lõikes kalendrikuu täpsusega.

ITK-s fikseeritakse muutused uue kuriteo riski võimalikkuse kohta ning tuuakse välja kinnipeetava individuaalsed riskid, mis võivad olla retsidiivsust toetavad näitajad ning mille maandamiseks planeeritakse ITK-sse erinevaid tegevusi (sotsiaalprogrammid, hariduse/kutse omandamine, tööharjumuse kujundamine, individuaalvestlused jms). Samuti otsustakse, kas kinnipeetavale on võimalik kohaldada soodustusi või mitte. Hindamise tulemusena koostatud kinnipeetava ITK-d muudetakse korduva kriminogeensete riskide hindamise järgselt vähemalt kord aastas.

Selleks annavad vanglale õiguse Juhendi § 8 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt ühe aasta möödumisel ITK kinnitamisest teeb inspektor-kontaktisik kolme tööpäeva jooksul täitmiskavasse märked täitmiskavas määratud tegevuste täitmise kohta ja koostab viie tööpäeva jooksul korduva riskihindamise, mille alusel koostab inspektor-kontaktisik kümne tööpäeva jooksul uue täitmiskava. VangS § 16 lg-st 5 tulenev volitusnorm annab õiguse hinnata kinnipeetava kriminogeenseid riske. IKS § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.

IKS § 14 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Vangla töötleb kinnipeetava isikuandmeid riskihindamise tarvis avaliku ülesande täitmiseks ning seaduse alusel, seega õiguspäraselt.

Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad VangS § 16 lg 5 alusel antud Juhend ei anna vanglateenistusele õigust koguda andmeid riskide hindamise tarvis, sest sellekohast menetlust ei näe VangS ette. Peale selle riskide hindamine kogutud andmetelt on teaduslikult tõendamata ja kogutud andmeid kasutatakse üksnes subjektiivsete otsustuste langetamiseks (vt vangla 20.06.2013 kiri nr 5-18/17464, tl 37). Kaebaja märgib, et esimeselt korral koguti tema käest andmeid riskihindamise tarvis 2011. a mais või juunis ja nende andmete põhjal on keegi koostanud riskihindamisankeedi ja tulemuse. Toona saadud tulemus ehk ankeet on tänaseni peaasjalikult muutumatu. Esimene ITK koostati kaebajale 14.07.2011 /tl 27/, teine 27.07.2011 /tl 29/ ja kolmas 05.09.2011 /tl 31/. Kõigis kolmes ITK-s on lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta sarnane, kusjuures viimasest tuleneb, et riskid on vangistuse ajal vähenenud. 15.11.2011 koostati kaebajale teadmata põhjusel juba neljas ITK /tl 32/, millest nähtub, et lisateabe lahtris on riskid hoopis erinevad võrreldes eelnevates ITK-des märgituga. Sama nähtub ka 02.02.2012 koostatud ITK-st /tl 33/, mis on 19.03.2013 koostatud ITK-st /tl 34/ pisut erinev. ITK-d näitavad, et iga kontaktisik hindab kriminogeenseid riske erinevalt, kaebajale täiesti arusaamatute ning olematute normide järgi. Kuna selleks pole kehtestatud ühtseid norme, kust selguks, et just selline teatav kinnipeetavat puudutav asjaolu võib tingida teatava riski esinemise, siis kaebaja hinnangul kogutakse andmeid riskihindamise tarvis põhjendamatult ning kogu edasine protsess kinnipeetava eraelu üle otsustamisel ja kujundamisel vangistuse jooksul ning vangistuse täideviimine on segane ja hindajakeskne.

Vastustaja täiendavad seisukohad Seoses kaebaja täiendavas seisukohas märgituga peab vangla vajalikuks selgitada, et vastavalt Juhendi § 2 lg-le 1 koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Juhendi § 3 lg 2 kohaselt tutvub inspektor-kontaktisik kinnipeetava kohta käivate andmetega, algatab riskihindamiseks vajaliku teabe kogumise ja teavitab riigikeele õppe korraldajat või muud selleks pädevat isikut vajadusest anda hinnang kinnipeetava riigikeele oskuse kohta. Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava:

1) kuritegelikku käitumist;

2) eluaset;

3) tööd ja haridust;

4) majanduslikku toimetulekut;

5) suhteid;

6) sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist;

7) tervist ja emotsionaalsest seisundit;

8) mõtlemist ja käitumist;

9) hoiakuid;

10) ohtlikkust. Juhendi § 3 lg 2 teisest lausest ja §-st 4 tuleneb, et riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik, kes annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus erinevaid kinnipeetava kohta käivaid asjaolusid. Riskihinnangu ankeedi näol on tegemist vanglateenistuse ametnike töövahendiga, mis ei ole mõeldud kinnipeetavale tutvumiseks. Riskihindamise käigus koguvad hindajad kinnipeetava kohta erinevat informatsiooni vestlusest kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest registritest ning andmebaasidest.

Kogutud informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades koostab hindaja selle põhjal oma isiklikke teadmisi ja kogemusi kasutades hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele. Riskihindamise puhul on tegemist hindaja poolt kinnipeetava suhtes Juhendi § 3 lg-s 4 sätestatud kriteeriumite alusel antava hinnanguga. Samuti on inspektor-kontaktisikutel vastav erialane ettevalmistus riskihinnangu koostamiseks ja riskide hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab Tallinna vangla, et kaebuse esitaja hinnang, nagu kogutaks riskihindamise tarvis andmeid põhjendamatult, kogu edasine protsess kinnipeetava eraelu üle otsustamisel ja kujundamisel vangistuse jooksul ning vangistuse täideviimine on segane ja hindajakeskne, on väär.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustatud Vaideotsusega lahendati A.E.u vaie neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 05.11.2012 otsuse peale kaebaja 19.10.2012 taotluse lahendamisel, milles A.E. oli taotlenud riskihindamise tarvis kogutud andmete ebaseadusliku töötlemise lõpetamist ja nende viivitamatut eemaldamist igasugustelt andmekandjatelt.

05.11.2012 otsusega oli jäetud kaebaja taotlus rahuldamata põhjusel, et VangS § 16 lg 5 kohaselt kehtestab kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi justiitsminister ning Juhendi § 2 lg 1 kohaselt koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest, mistõttu annab VangS § 16 lg-st 5 tulenev volitusnorm õiguse hinnata kinnipeetava kriminogeenseid riske. Vaideotsuses asuti seisukohale, et neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht on 05.11.2012 otsuses õigesti leidnud, et õiguse hinnata kinnipeetava kriminogeenseid riske annavad VangS §

16 lg 5 ja Juhendi § 2 lg 1. Kuna tegemist on kehtivate õigusaktidega ning vangla juhindub ITK koostamisel just nimetatud sätetest, on vangla tegevus õiguspärane ja neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht jättis A.E.u taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Kohus tõdeb, et A.E.u kaebusest ja Tallinna vangla seletusest nähtuvalt ei ole poolte seisukohad vaidlusaluses küsimuses muutunud. Kohus, hinnanud asjassepuutuvaid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti ning asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, on seisukohal, et A.E.u kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhimõtteliselt Tallinna vangla seletustes esitatud argumentatsiooniga, rõhutades eelkõige järgmist.

2. Vastavalt VangS § 6 lg-le 1 vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kohtu hinnangul tähendab viimane ühtlasi ka vajadust tagada vangla julgeolek, mis tuleneb selgelt alljärgnevast. VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. VangS § 19 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Tulenevalt VangS § 16 lg-test 3 ja 4 kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule ning kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vanglateenistuse ametnik. Täitmiskava lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Nähtuvalt VangS § 17 lg-st 2 kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Juba eeltoodust ilmneb selgelt, et ITK koostamise üks eesmärkidest on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja/või julgeoleku kaalutlustel. Kohtu hinnangul on VangS-s sätestatut arvestades võimatu ITK koostamine ilma kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamiseta. VangS § 19 lg 5 kohaselt kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab justiitsminister.

3. Kohus on seisukohal, et on ütlematagi selge, et seaduse tasemel ei ole võimalik ega vajalikki sätestada kõiki üksikasju ITK koostamiseks ja rakendamiseks, et tagatud oleksid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine ja/või vangla julgeolek (laiemalt - õiguskord). Eeltoodut arvestades kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Juhend on vastuolus VangS § 16 lgga 5 põhjusel, et sellest ei tulene väidetavalt justiitsministrile volitust kohustada vanglateenistust läbi viima kinnipeetava riskide, sh korduvaid riskide hindamisi. Juhendi § 1 lg 1 annab ITK mõiste - see on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik.

Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk (suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise; toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses) on kooskõlas VangS-s sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkidega. Juhendi § 1 lg-st 3 tulenevalt peab ITK lisaks VangS § 16 lg-s 1 toodule sisaldama kinnipeetava eesja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva, kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega, kinnipeetava ohtlikkust ja ohustatust vabanedes, teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta, tegevusi riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut, täitmiskava kinnitaja allkirja ning kinnipeetava allkirja tutvumise kohta ja kuupäeva.

Ka nimetatud lisaandmete kehtestamisega ei ole kohtu arvates volitusnormi ületatud, kuna VangS § 16 lg-s 1 esitatud loetelu ei ole ammendav (“ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud“). Juhendi §-s 2 on sätestatud täitmiskava koostamine ja tähtajad, sh lg 1 kohaselt koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Vastavalt Juhendi § 3 lgle 1 on kinnipeetava riskihindamise tulemused täitmiskava koostamise aluseks.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tutvustab inspektor-kontaktisik kinnipeetava kohta käivate andmetega, algatab riskihindamiseks vajaliku teabe kogumise ja teavitab riigikeele õppe korraldajat või muud selleks pädevat isikut vajadusest anda hinnang kinnipeetava riigikeele oskuse kohta. Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Sama paragrahvi lõike 4 järgi riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust.

Juhendi § 3 lg 6 näeb ette, et riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel, ja ka see on täielikus kooskõlas VangS § 16 lg-ga 1. Tulenevalt Juhendi § 4 lg-test 1-3 peab täitmiskava olema suunatud riskitegurite vähendamisele ja võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse, sekkumised planeeritakse riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pikaja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete, täitmiskava täitmisperiood on üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest.

Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega. Vastavalt Juhendi § 5 lg-le 1 inspektor-kontaktisik koostab täitmiskava kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 7 kohaselt inspektor-kontaktisik selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi ning täitmiskavas kavandatud tegevuste eesmärke ja ajakava ning kinnipeetava vajaduste arvestamist, samuti täitmiskava täitmata jätmise võimalikke tagajärgi. Kohtule jääb ülalmärgitut arvestades arusaamatuks, kuidas Juhendis sätestatu ei ole kooskõlas VangS-ga ja justiitsminister on Juhendit kehtestades volitusnormi ületanud.

4. Kaebaja väiteil ei ole vaidemenetluses pööratud tähelepanu VangS § 14 lg-le 3 ega IKS-le. Sellega seoses märgib kohus järgmist. Viidatud VangS § 14 lg 3 kohaselt kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 16. Kohtule teadaolevalt ei ole A.E. paigutatud vastuvõtuosakonda, mistõttu nimetatud normile tuginemine jääb arusaamatuks.

Isegi kui eeldada, et norm on asjassepuutuv, siis see just toetab vangla ja kohtu seisukohti. Kahtlemata hõlmab kinnipeetava sotsiaalpsühholoogiline prognoos ka riskihindamist. VangS § 16 lg-s 1 esitatud loetelu mitteammendatavust on kohus juba eelnevalt nentinud. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millistele IKS sätetele väidetavalt ei vasta vangla poolt kaebaja riskihindamise tarvis kogutud andmete töötlemine. Seetõttu ei saa kohus anda ka argumenteeritud hinnangut A.E.u nimetatud umbmäärasele väitele. Samas kohus jagab vastustaja seisukohta, et vangla töötleb kinnipeetava isikuandmeid riskihindamise tarvis avaliku ülesande täitmiseks ning seaduse alusel, seega õiguspäraselt.

Nimelt IKS § 10 lg 2 kohaselt haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks ning IKS § 14 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Niisuguseks seaduseks on antud juhul VangS. Mis puutub kaebaja väidetesse, et iga kontaktisik hindab kriminogeenseid riske erinevalt, kaebajale täiesti arusaamatute ning olematute normide järgi, kuna selleks pole kehtestatud ühtseid norme, ning kogutud andmeid kasutatakse üksnes subjektiivsete otsuste langetamiseks, siis kohus nende väidetega ei nõustu.

Esiteks, VangS-s ja Juhendis on täpselt loetletud kõik kogutavad andmed, nii nende kogumise kord ja eesmärk kui ka nende andmete põhjal hinnangute andmise kord ja eesmärgid. Teiseks, kuigi igasugune analüüs ja hindamine sisaldab paratamatult subjektiivseid elemente, kuna hindajaks on siiski inimene oma eripäraga (individuaalsed oskused, teadmised, kogemused arusaamad jms; seda on õigesti selgitatud kaebaja osundatud vangla 20.06.2013 kirja nr 5- 18/17464 kolmandas lõigus), puudub eeltoodud üksikasjalike regulatsioonide juures igasugune alus öelda, et riskihindamine ning vangistuse täideviimine on segane ja hindajakeskne, kuna see toimub objektiivsete andmete alusel ja õigusaktides kehtestatud korra kohaselt.

Hindamise sagedust silmas pidades ei ole midagi ebaloogilist ka selles, et teatud aegadel on ITK-s lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta sarnane, siis olenevalt asjaolude muutumisest võib aga muutuda. Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et A.E.u kaebus on tervikuna põhjendamatu. Vaideotsus on nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis sellisena ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja mille tühistamiseks puudub alus. Samuti on õiguspärane ka riskihindamise tarvis kogutud kaebaja andmete töötlemine, mistõttu puudub alus Tallinna vangla kohustamiseks lõpetada nende andmete töötlemine.

5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda lisaks enda kuludele ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta.

Et antud juhul jääb A.E.u kaebus rahuldamata ja Tallinna vangla ei ole menetluskulunõuet esitanud, siis ei tõusetugi menetluskulude väljamõistmise küsimus ja poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik