4-13-6006/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-13-6006

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2013, Rakvere kohtumaja

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi Kaspar Toomingas’e väärteoasi TeeS § 401 lg 1 ja LS §

238 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse otsus 27.08.2013 väärteoasjas nr: 2402,13,001051

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Kaspar Toomingas (ik: 38012244921; elukoht: xxxx)

Kaitsja: vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn, e-posti aadress: maano.saarevali@sirk.ee Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus, Rahu 27, 41532 Jõhvi

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Kaspar Toomingas’e kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse otsus 27.08.2013 väärteoasjas nr: 2402,13,001051, millega määrati Kaspar Toomingas’ele TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi, TeeS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Kaspar Toomingas’ele kaitsjale makstud õigusabikulud summas 268,80 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS §

155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud. 1. 30.07.2013 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Sergei Matotškin Kaspar Toomingas’e suhtes väärteoprotokolli nr AB 968105. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Kaspar Toomingas 30.07.2013 kell 15.54 Lääne- Viru maakonnas Kunda linnas Kunda-Malla-Ojaküla tee 1. kilomeetril, liikudes Kunda sadama suunas normidele mittevastavate gabariitidega mootorsõidukit, mille kõrgus maapinnast oli lubatust suurem. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt teeseaduse § 35 lg 2-le. Lubatud suurim kõrgus 4000 mm, tegelik kõrgus 4070 mm. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 34 lg 8,9; TSM määruse nr 51 § 5 lg 1; MKM 13.06.2011.a määruse nr 42 lisa 1 kood 1104 p 1 ja pani toime TeeS § 401 lg 1, LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli kohaselt on tõenditeks lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll, fotod, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistajateks on J M ja M H.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse otsusega 27.08.2013 väärteoasjas nr: 2402,13,001051 määrati menetlusalusele isikule Kaspar Toomingas’ele TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi, TeeS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot.

3. 13.09.2013 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Kaspar Toomingas’e kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.08.2013 otsusele väärteoasjas nr: 2402,13,001051. Menetlusalune isik palub kohtul kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja mõista kaebuse esitaja kasuks riigieelarvest välja kaebuse esitaja kulud õigusabile. Juhul, kui kohtuväline menetleja võtab kaebuse omaks ega nõua seetõttu kaebuse arutamist kohtuistungil, nõustub menetlusalune isik kirjaliku menetlusega. Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, kuna leiab, et ta ei ole talle süüks arvatud väärtegu toime pannud.

Sõiduki kõrgus vastas lubatud mõõtmetele ning kohtuvälise menetleja mõõtmist teostanud ametnik ei järginud lineaarmõõtmise teostamisel asjakohast metoodikat. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku ütlustega tema teos väärteokoosseisu puudumise osas. Väärteotoimikus puuduvad menetlusaluse isiku süüd tõendavad tõendid. Menetlusaluse isiku ütlused ei tõenda tema poolt väärteo toime panemist. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud ta saadud mõõtetulemusega nõus, kuna mõõtmine toimus olukorras, kus sõiduki tagasildade õhkvedrustusest oli õhk väljas, sõiduki tagaosa seetõttu madalamal ja esiosa, mille järgi mõõdeti kõrgust, asus kõrgemal kui tööasendis sõiduki puhul.

Seega ei jaata menetlusalune isik oma ütlustes kordagi väärteo toimepanemist või selle omaksvõttu. Fotode pinnalt ei saa järeldada, kas mõõtmistulemus kajastab tööasendis sõiduki kõrgust. Lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll ei kajasta mõõtetingimusi ehk asjaolu, kas mõõdetav sõiduki õhkvedrustus oli tööasendis või mitte. Seega ei tõenda ükski tõenditest ümberlükkamatult asjaolu, et tööasendis veoki kõrgus ületas lubatud väärtusi. Menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduki xxxx kõrgus ei ületanud 30.07.2013.a kontrollimisel lubatud väärtusi.

Ilma eriloata on sõiduki suurimaks kõrguseks lubatud 4,0 meetrit (4000 mm). Väärteoprotokolli ning selle alusel tehtud väärteootsuse kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku sõiduki kõrguseks 4070 mm. Seega ületas süüdistuse kohaselt menetlusaluse isiku sõiduk lubatud suurust 70 mm ehk 7 cm võrra. Menetlusalune isik andis ütlusi, et mõõtetulemus ei kajasta sõiduki tegelikku kõrgust, kuivõrd mõõtmine teostati olukorras, kus sõiduki tagumiste sildade õhkvedrustuse süsteem oli õhust tühi ja sõiduki tagaosa oli seetõttu vajunud madalamale, esiosa seevastu tõusnud aga esivedrude surve tõttu kõrgemale.

Saadud mõõtetulemus kajastas sõiduki sellise asendi kõrgust, mitte aga seda kõrgust, mis sõidukil oli, kui see liikles. Kohtuvälise menetleja ametnikud ei pööranud menetlusaluse isiku väidetele tähelepanu. Sellega rikkusid menetleja ametnikud sõiduki kõrguse mõõtmise metoodikat. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 Grupp 11 kood 1101 p 6 kohaselt tuleb sõiduki kõrgust mõõta sõiduki tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinnavahelise kaugusena.

Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis. Vaidlusalusel juhul oli vedrustussüsteem õhust tühjenenud ega olnud seetõttu kasutusasendis. Vedrustus oli tühjenenud seetõttu, et menetlusaluse isiku sõiduk peatati kahtlusega, et sõidukil võib esineda ülekaal. Kuivõrd peatanud politseipatrullil endal ei olnud kaalusid, võttis kaalude kohaletulemine aega. Menetlusalune isik käis vahepeal lõunal ning sõidukist väljudes tühjendas vastavalt nõuetele ka vedrustussüsteemi õhust.

Naastes tuli see täita, kuid sõiduk ei käivitunud ning vedrustussüsteemi ei olnud võimalik õhuga täita. Politseiametnikud olid sõiduki mittekäivitumisele tunnistajateks. Mõõtmine teostati seisva mootoriga sõidukiga, mille vedrustussüsteemi ei olnudki võimalik õhuga täita. Vedrustussüsteemi seisund (kasutusasend versus puhkeasend) mõjutab sõiduki esiosa kõrgust ja menetlusalune isik eeldas, et nimetatud asjaolu on kohtuvälisele menetlejale teada. Menetlusalune isik esitas vastavasisulise vastulause, kuid kohtuväline menetleja, süvenemata esitatud väidetesse, jättis selle kontrollimata.

Kohtuvälise menetleja pealiskaudse suhtumise tulemusena on menetlusalusele isikule määratud põhjendamatu karistus. Menetlusalune isik tõendab oma väiteid tagasilla mõju kohta sõiduki kõrguse määramisel isetehtud videosalvestusega, mille käigus mõõdetakse sarnase koormaga koormatud sõiduki kõrguse muutumist sõltuvalt sellest, kas tagasildade vedrustussüsteem on õhuga täidetud või mitte. Sõiduki esiosa kõrguse muutumise vahe on 7,5 cm ehk olukorras, kus tagasildade vedrustusest on õhk väljas, on sõiduki esiosa 7,5 cm võrra kõrgem, kui ta on juhul, kui tagasildade õhkvedrustus on kasutusasendis.

Seega on menetlusalune isik ka katseliselt tõestanud mõõtemetoodika nõuete järgimata jätmise tagajärge ehk asjaolu, et õhust tühjendatud tagasilla vedrustusega sõiduki puhul selle esiotsa mõõtes saadi suurem tulemus, kui oleks saadud, kui mõõtmist oleks teostatud õhkvedrustuse kasutusasendis olekuga. Kuivõrd kõrguste vahe on 7,5 cm, mis ületab 0,5 cm võrra väärteoprotokollis märgitud ülemõõdet (7 cm), siis esineb kahtlus, et ka mõõtmise ajal 30.07.2013.a oli sõiduki tegelik kõrgus mõõdetust 7,5 cm madalam ehk ei ületanud MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1104 p-s

1 sätestatud mõõdet.

4. 17.10.2013 saabus Viru Maakohtusse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vastuskiri menetlusaluse isiku kaebusele, mille kohaselt palutakse VTMS § 132 p 3 alusel kohtul kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kogutud materjalidest ei nähtu üheselt, millises ulatuses täpselt menetlusalune isik lubatud piirmäärasid ületas. Väärteokirjelduses on isikule süüks pandud normidele mittevastava gabariidiga mootorsõiduki juhtimine, kui kõrgus maapinnast oli mitte vähem kui 4070 mm. Samas lineaarmõõteseadme kasutamise protokollist ja lisatud fotodel on kõrgus maapinnast mitte vähem kui 4080 mm. Eeltoodule tuginedes ei saa menetlusalusele isikule üheselt ja arusaadavalt õigusrikkumise toimepanemist süüks panna. Kohtuväline menetleja teatas kohtule 12.11.2013, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused.

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega, mistõttu kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku kaebusele leidnud, et kaebus tuleb rahuldada, nende otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

7. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §

301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kuna kogutud materjalidest ei nähtu üheselt, millises ulatuses täpselt menetlusalune isik lubatud piirmäärasid ületas ning menetlusalusele isikule ei saa üheselt ja arusaadavalt õigusrikkumise toimepanemist süüks panna. Kohtuväline menetleja leiab, et nende otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 27.08.2013 otsus väärteoasjas nr: 2402,13,001051 tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses menetlusaluse isiku Kaspar Toomingas’e teos väärteo tunnuste puudumisega.

9. Kohtule esitatud kaebuses oli ka taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 19.11.2013 kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kaitsja palub määrata kohtul menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasuna hüvitamisele 268,80 eurot. Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalusele isikule Kaspar Toomingas’ele kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale tasutud 268,80 eurot riigieelarve vahenditest.

10. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik