1-10-17198/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-17198

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-10-17198 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.A, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi Karistuse kandmise algus 29.07.2010 ja .2016 lõpp 26.09

RESOLUTSIOON

Jätta P.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab P.A karistust Harju Maakohtu 19.01.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 suurendati raskeimat karistust ning mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.09.2008.a otsusega mõistetud är

– 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva akandmata karistuse vangistust

– võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvatakse alates kinnipidamisest 29.07.2010.a.

P.A-d on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Sooritatud kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Ka varasemalt on teda karistatud röövimise eest, lisaks suures koguses narkootilise aine omandamise ja ebaseadusliku toimetamise eest üle riigipiiri. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud nda jääb veel enam kui 3 aastat 4 kuud ja ka enam kui 2 aastat 9 kuud vangistust.

Kinnipeetav omandab puidupingioperaatori kutset ja töötab vangla majandustöödel toidujagajana. Kinnipeetaval on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga tuludekulude tasakaalushoidmise teemal ning sotsiaalsete oskuste treeningul ja Eluviisitreeningus õpitu kinnistamiseks. Isik osales kolme kuu vältel sõltlastele suunatud tugigrupi töös.

Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Enne vangistust elas P.A koos oma ema ja vennaga emale kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxxx. Elamistingimused on head ja eluase püsiv. Isiku ema ja vend on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning isiku elamaasumisega nimetatud aadressile. Isik -Joa Sanatoorses Internaatkoolis. Kinnipeetav oma on lõpetanud 9. klassi Keila sõnul jätkas õpinguid Tallinna Tööstushariduskeskuses autoremondilukksepa erialal, kuid kool jäi käitumis ja õpip tõttu lõpetamata. Isik on oma sõnul töötanud - robleemide mitteametlikult ehitustel ning ametlikult autopesulas ja xxxx. Enne vahistamist oli ta tegevuseta, ametlik sissetulek puudus. Kinnipeetava sõnul elatus ta töötu abirahast ja juhutöödest ning ema toetusest. Isiku sõnul pani ta kuriteod toime töö puudumise ja kehva majandusliku olukorra tõttu, oma osa oli ka narkootiliste ainete tarvitamisel. Kokaiini toimetamisega üle ri

000 krooni, toetada ema ja tasuda võlgu. igipiiri lootis ta teenida 30 Vanglas on sissetulekuks isiklik töötasu (töötab köögitöölise/toidujagajana). Vangla andmetel on tasumata nõudeid ca 3900 eurot, mida tasub isiklikust töötasust. Vabanedes isikul garant Idaeeritud töökoht puudub. Virumaa Kutsehariduskeskuse iseloomustusest nähtuvalt on P.A soovinud oma tulevikuplaanid siduda puidutööga ja ka võimalusel seda edasi õppida.

Läheda , vanem vend ja õde. Suhted lähedastega olevat stest on kinnipeetaval ema L I positiivsed. Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks on mõjutatavus, kuna narkootikumide tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel on olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Isiku sõnul ei ole ta edaspidi huvitatud kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. Varasemate vestluste käigus on isik tunnistanud, et tarvitas sõprade seltsis sageli alkoholi. Esines aegu, mil ta jõi alkoholi ja samas süstis narkootikume. Alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud 3 korda, viimati 2010.a aprillis. Röövimiste toimepanemise ajal olevat oma sõnul olnud nii alkoholi kui ka narkojoobes. Viimase vestluse käigus isik väitis, et on varasemalt valetanud ning tegelikult on ta kuriteod pannud toime kainena. Varasemate vestluste käigus on isik rääkinud, et kanepit hakkas suitsetama 13-aastaselt, 18-aastaselt lisandusid amfetamiin ja ecstasy. Enne vahistamist olevat oma sõnul süstinud iga nädal. Viru Vangla andmetel on tegemist narkootikumide juhutarvitajaga. Risk seoses narkootikumidega on olemas, kuna nende tarvitamine võib viia rahapuuduseni, mis on siiani olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks. Viimase vestluse käigus väitis kinnipeetav, et ei ole kunagi narkootikume süstinud. Isik on mõjutatav kriminaalse taustaga isikute poolt. Isik on arvamusel, et kui ta oleks eelmise karistuse saanud reaalselt, siis ei oleks ta vist uut kuritegu sooritanud. Isiku sõnul on kuriteod olnud võrdlemisi etteplaanitud. Vestluse käigus on isik andnud mõista, et saab aru ohvritele tekitatud moraalsest kahjust, väljendades soovi edaspidi õiguskuulekalt elada ning vabanedes töökoht leida. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud, näiteks kui isik kaotab sissetuleku. Varasemas käitumise viiteid, et isik võib ohustada teisi. s on Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38%

, vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Lähtudes ülatoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab vabastada P.A tingimisi ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 d kohustused. sätestatu

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähedasteks isikuteks on ema, vend, õde ja elukaaslane. Isa on surnud. Perekond on valmis kinnipeetavat vabanemise järgselt toetama nii moraal hinnangul oli poeg varasemalt sõprade selt kui ka materiaalselt. L I poolt kergesti mõjutatav. P.A on varasemalt viibinud 2-l korral kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all. Esimene katseaeg (13.06.2006 12.12.2007) möödus probleemideta, kuid - järgmine kulges negatiivselt. Käitumiskontrolli toimiku katseaeg (18.09.2008-17.09.2011) järgi ei suutnud P.A vältida uusi seaduserikkumisi, jättis võlgnevused tasumata, ei järginud kontrollnõudeid, esitas ebatõeseid andmeid ega olnud koostööks valmis, samuti puudus isikul kindel töökoht ja legaalne sissetulek. Uue kuriteo riskifaktoriteks on sõltuvusainete tarvitamine ja negatiivsed mõjud kriminaalsest tutvusringkonnast. Juhul kui kohus otsustab P.A

tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis on kriminaalhooldusametniku arvamusel otstarbekas määrata isikule katseajaks KarS § 75 lg 2 p lisakohustused, elektroonilise ,4,7,9 sätestatud järelevalve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud.

P.A ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaned Ta on oma järeldused teinud ning on aru saanud, mis on õige ja mis väär. a Enne vahistamist tarvitas ta narkootikume iga nädal, samal ajal tarvitas ta ka alkoholi. Töökohta tal ei ole, kuid kui ta vabaneb, siis läheb ta kohe Töötukassasse. P.A väitis, et kui ta oleks eelmise karistusena kasvõi šokivangistuse saanud, siis ei oleks ta praegu vanglas. Ta on saanud aru, et tekitas oma tegudega kannatanutele füüsilist ja moraalset kahju. Kinnipeetav l

ubab tulevikus täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi.

Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa P.A tingimisi enne tähtaega vangistusest amise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt vabast 06.11.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve kohaldamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. L.

P.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral, sh esimese astme kuritegude toimepanemise eest, kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 18.09.2008 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi (sh vägivaldseid) varavastaseid kuritegusid. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas.

Prokurör leiab, et toimepandud kuritegude raskust ja vägivaldsust arvestades ei ole P.A ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. P.A on süüdi mõistetud mh I astme narkokuriteo toimepanemise eest. Tegemist oli piiriülese kuriteoga. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine; vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele jm) ei ole piisavad, õigustamaks P.A käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus ta varasemalt katseajal pani tahtlikult toime uued kuriteod. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 26.09.2016, st 2 a ja

9 k kestel ehk

karistusaja lõpuni, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad nimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonn Ärakantud karistuse aeg on a ootusi. ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kinnipeetavale mõistetud liitkaristusega – 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 26.09.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei toeta P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri , tutvunud arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.A ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistuses misele. Kinnipeetavat on 3- t tingimisi enne tähtaega vabasta l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset v glakaristust kannab ta esimest korda. an Kuritegude

, sest dünaamika on jäänud samaks ka esimesel korral karistati teda röövimise eest, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Harju Maakohtu 18.09.2008 otsusega tunnistati P.A süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (esimese raskusastme rahvatervisevastane narkootikumidega seotud kuritegu), 392 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 74 sätete kohaldamisega 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, muuhulgas taaskord esimese raskusastme varavastase kuriteo, mistõttu Harju Maakohtu 19.01.2011 kohtuotsusega kuulusid karistuse mõistmisel kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub muuhulgas see, et kinnipeetaval oli nimetatud katseajal probleeme kriminaalhooldusele allumisega, sealhulgas kontrollnõuete täitmisega. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. ltoodu näitab seda, et Ee varasem karistuste kandmisest ad tingimuslik

ei ole kinnipeetavale ud vabastamised ühes käitumiskontrollile allutamisega vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Arvestades P.A poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades kergesti mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamis hus leiab, et P.A suhtes selliseid asjaolusid t. Ko käesoleval ajal ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON J Viru Maakohtu 18. detsembri 2013 s muutmata ning P.A ätta määru süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 07. veebruaril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent